Ilm ja koroonaviiruse levik

Tavaliselt valmistab sel ajal vanemteadur Hannes ennast ette järgmise WRC ralli ilmaprognoosi koostamiseks. Kuna seoses maailmas valitseva olukorraga on rallid edasi lükatud, leidis ta aja veidi uurida COVID-19 haiguse leviku seost väljas valitseva ilmaga.

Hannes Tõnisson sai inspiratsiooni 19. märtsil avalikustatud meteoroloog Markus Mäntykannase artiklist, kus arutleti ilma ja koroonaviiruse vaheliste võimalike seoste kohta. Artiklist selgus, et koroonaviirus levib seal, kus on kuiv, +5 kraadi lähedane temperatuur ja madal õhuniiskus. Markus Mäntykanna vaatas ainult keskmisi kliimaparameetreid. Tõnisson otsustas minna sammuke edasi ja vaadata reaalseid ilmavaatlusi nendes kohtades, kus haiguse puhangud eriti äkiliselt kasvasid.

Tõnisson valis välja vaadeldavad asukohad:

• Wuhani Hiinas, kus COVID-19 alguse sai;
• Daegu Lõuna Koreas, kus leidis aset järgmine nn plahvatus;
• Milano, mis iseloomustab Alpide piirkonda, kus hetkel olukord väga hull;
• Madriid, kus on Hispaania kõige hullem koht;
• Brüssel, kus on ka näha olulist kasvu, vaatamata päris rangetele meetmetele;
• New York, kus on olnud lausa plahvatuslik kasv;
• Istanbul, kus hetkel just äkiline kasv toimumas ja mis on ka üks suur transpordisõlm.

Meetod

Tõnisson kasutas keskkonda www.infoclimat.fr/, kus oli võimalik valida eelnimetatud linnade lähedal mõni automaatjaam, mis registreeris olulisi ilmaparameetreid iga tunni järel. Edas võttis Tõnisson COVID-19 leviku statistika lehelt: www.worldometers.info/coronavirus/#countries, kus valis välja nö äkilise puhangu kuupäeva. Kriteeriumiks, et juhtumeid pidi olema üle 100 ja järgneval päeval ca 2 korda rohkem kui eelneval päeval. Kuna statistika näitab, et sümptomid avalduvad keskmiselt juba 5 päeva jooksul, siis võttis  Tõnisson vaatluse alla kõigepealt eelneva 7 päeva ilmaparameetrid.

Ilmaparameetritest vaatas vanemteadur milline oli ööpäeva valdav temperatuuride vahemik, milline oli päevane õhuniiskus, milline oli õhurõhk ja kuidas olid lood sademetega. Samu andmeid vaatas ta ka nö äkilise kasvuperioodil ja ka nn kahanemise perioodil.

Teadlase üllatuseks selgus, et nn puhangule eelnenud ilm oli tõesti väga sarnane. Temperatuur oli üldjuhul -5…+12 kraadi, suure osa ajast valitses kõrgrõhkkond, õhuniiskus keskpäeval langes päris madalale, sagedasti oli ilus ja päikseline ilm ja tihti oli suhteliselt vaikne tuul. Vaadates nö kasvufaasi, siis oli näha, et sarnane ilm jätkus enamasti kogu kasvufaasi ajal, ehk siis temperatuur oli pisut kõrgem, jäädes enamasti vahemikku +2…+15 kraadi, ilm oli enamasti suhteliselt kuiv, vaikne ja päikseline, ning õhurõhk valdavalt kõrge.

Milline ilm valitses nendes linnades kus hakkas haigusjuhtude arv kiirelt langema?

Tõnisson leidis, et haigusjuhtude arv hakkas langema siis, kui minimaalsed temperatuurid üle +10 kraadi ja päevased maksimaalsed temperatuurid tõusid juba üle +20, kohati ka üle +25 kraadi. Seega ilmselt aitasid rangetele karantiinimeetmetele kaasa ka soojemad ilmad. Eriti hästi tuli aga välja nii Istanbul kui ka New York, kus veidi enam kui nädal enne suurt puhangut läks päris külmaks, esines küll üksikuid sadusid, ent sageli oli tegu kõrgrõhualaga, ilm oli ilus ja päeval tihti õhuniiskus madal. 

Mis võiks olla ilma ja viiruse puhangu vahelise seose põhjus?

Esiteks, ilusa ilmaga on inimesi rohkem õues. Teiseks, kui hommikul hakkab päike paistma, siis hakkab päikese käes maapind kiiremini soojenema kui õhk, eriti seal, kus on asfalt või mõni muu teekate, ehk siis see koht kus inimesed kõnnivad. Soojem õhk on kergem ja see hakkab vaikselt ülesse tõusma. Näiteks kui inimene jalutab teel ja köhib ning selle tegevuse käigus piserdub õhku suures osas küll vesi, aga sellega koos ka viirus. Vihmsaju või pilves ilma korral langeb õhku piserdatu kiirelt maha. Olukorras, kus  maapinnalt kerkib soojem õhk, aitab ka see väike õhu liikumine neid osakesi kauem hõljumas hoida ja suurendab tõenäosust, et keegi lähedal olev inimene selle endale sisse hingab.

Ilm Tallinnas järgneva 14 päeva jooksul

Tallinn jääb Tõnissoni andmetel just nn soodsasse temperatuuri vahemikku, sademeid järgneva kümne päeva jooksul on minimaalselt. Ainsaks häirivaks asjaoluks viiruse levikul on hetkel tugev tuul, mis juba sellest neljapäevast hakkab vaikelt vaibuma.

Tõnisson järeldas andmete põhjal, viiruse levikut soosib jahedavõitu, kuiv ja tuulevaikne ilm. Vanemteadur rõhutab, et loomulikult ei ole tegu põhjaliku teadusuuringuga ning ilmastiku mõju viiruse levikule on kindlasti palju mitmetahulisem. Siiski tunduvad mitmed seosed olema üsna selged ja loogilised. Juba vanarahvas ütles, et kevadilm on salakaval. 

Tegemist on refereeritud tekstiga. Loe postitust pikemalt Ökoloogia keskuse Facebooki lehelt.