Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö: „Õpingud on täis põnevust, uusi teadmisi ja väljakutseid"
Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö bakalaureuseõppe värske vilistlane Natalia Kaptyug leidis endas käsitöö-pisiku juba maast madalast, kuid täiskasvanuikka jõudes jäi see olude sunnil tahaplaanile. Kuigi Natalia hakkas tööle hoopis kinnisvarasektoris, oli soov ülikooli tulla endiselt suur ning kirg käsitöö vastu veel suurem. Tegime Nataliaga intervjuu, et teada saada, milline tema teekond ülikooli täpsemalt välja nägi.
Kuidas leidsid tee integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö õppekava juurde? Millest tulenes see valik?
Olen lapsest peale käsitööga lähedane olnud. Igal õhtul meisterdas mu ema midagi, kas kududes või õmmeldes, ning mida aeg edasi, seda ägedamaks muutusid tema masinad ja tehnikad. Mu ema püüdis alati hankida kõige uuemad ja erinevate funktsioonidega seadmed ja masinad. Olin vist kümneaastane, kui avastasin endas käsitööpisiku, seega ka minul oli põnev neid masinaid katsetada. Mäletan, kuidas õmblesin nukkudele riideid ja kudusin salle ning mütse.
„Saan luua asju, mida kellelgi teisel pole – ainulaadsed, omanäolised ja täpselt sellised, nagu olen ette kujutanud ja kavandanud!"
Kahjuks pärast kutsekooli lõpetamist tuli mul õppetöös päris pikk paus vahele ja käsitöö lükkus tagaplaanile – tekkis pere, lapsed, töökoht. Kooli jätkamise mõte saatis mind kõik need aastad, aga võimalust õppimist jätkata ei olnud. 2016. aasta aastavahetusel andsin endale lubaduse, et olgu mis on, aga pean minema ülikooli ning selle ka ära lõpetama. Olen mõned aastad toimetanud kinnisvara sektoris ning töötasin pereettevõttes haldurina, seega esimene mõte oli valida eriala, mis on seotud äritegevusega või kinnisvaraga, kuigi süda ütles teist.
Lisaks käsitöö tegemistele avanes mul Tallinna Ülikoolis võimalus piiluda ka psühholoogia valdkonda, mis on omakorda põnev ning avardas silmaringi. Aastatega mõistsin, et teadlikult ülikooli minek on midagi hoopis enamat, kui lihtsalt õppimine või õppimine vanemate survel. Valides eriala või õppimise suunda peab igal juhul tahe sees olema, muidu ei tule sellest midagi välja! Sirvides ülikoolide kodulehti avastasin, et Tallinna Ülikoolis on olemas eriala, mis on seotud käsitööga. Oh seda õnne! Mulle tuli kohe lapsepõlv meelde, mil sain luua asju, mida kellelgi teisel pole – ainulaadsed, omanäolised ja täpselt sellised, nagu olen ette kujutanud ja kavandanud! Pere toetus muidugi ka mängis oma rolli, ja otsus sai tehtud. Suundusin ülikooli katsetele ja saingi sisse.
„Alguses tekitasid ees seisvad kolm pikka aastat ärevust, tagantjärele vaadates möödusid need kui kolm päeva, mis olid täis põnevust, uusi teadmisi ja väljakutseid."
Kui paindlik on Sinu arvates Tallinna Ülikoolis õppimine? Kuidas on võimalik õppida töökoha kõrvalt?
Kõik õnnestub, kui oskad arukalt planeerida oma aega, mis on õppides väga oluline. Kuna minu töö ei seo mulle ajalist piirangut, avanes mul hea võimalus õppida päevasel ajal ja samal ajal olla ka tööl. Kasutasin võimalust ja ajasin loengute vahel kõik tööasjad korda. Päevad olid muidugi tihedalt sisustatud, aga näputöö rahustas, sest see on omamoodi meditatsioon.
PS! Natalia õppis statsionaarses õppes, aga 2021/2022 õppeaastast toimub integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö BA sessioonõppe vormis, mis võimaldab õppida ka päevase töö ning pere kõrvalt.
Alguses tekitasid ees seisvad kolm pikka aastat ärevust, tagantjärele vaadates möödusid need kui kolm päeva, mis olid täis põnevust, uusi teadmisi ja väljakutseid. Olen väga õnnelik, et sain ülikooli astudes sellise võimaluse ja kogemuse!
Palun kirjelda üht eredat seika ülikoolist. Võib-olla ka selline "ahhaa!" moment, mida näiteks loengus kogesid.
Tagantjärele vaadates olid kõik loengud huvitavad ning vahepeal sai nalja nabani. Kangakudumise tehnoloogia loengus avastasin enda jaoks uue seadme ehk kangasteljed! Geniaalne mehhanism, mis vajab pikka toimetamist, aga tulemus on vägagi nauditav. Kangaspuudega on katsetusruumi väga palju ja hetkel on see minu uus kirg, kasutasin neid ka oma lõputöös.
Foto: erakogu
Mis edasi, kas jätkad õpingutega? Kuidas saad rakendada õpitut oma töökeskkonnas?
Hetkel on mul plaanis küll jätkata õpinguid. Arvan, et järgmine aste pakub sama palju väljakutseid ja avastusi. Kavatsen panustada kodukoha arengusse. Koduvald on kiiresti kasvav piirkond, mis vajab spetsialiste igast alast ja usun, et ka mina saan kasulik olla.
„Kindlasti tahaks julgustada vanemaid inimesi minema ülikooli, et tunda taas kooliaega aga koos noortega ja uuel moel, mis on teistmoodi põnev ja täis uusi avastusi."
Mida soovitad tulevasele tudengitele, kel on soov sama eriala omandada?
Elukutse valimine on väga oluline ja raske ülesanne. Lõppude lõpuks pole see mitte ainult töö, vaid ka edasine elu, mis peaks lisaks rahale ka rõõmu pakkuma. Siiras soov seda eriala valides peab tulema seest, loomingulisust ei saa tagasi hoida ega piirata. Kindlasti peab endale teadvustama, kas see on ikka see ÕIGE. Käsitöö ei oma piire ja lisaks on sellel veel potentsiaal elukestva õppe potentsiaal, mis muudab meid ja meie töö ainulaadseks. Masinad arenevad, progress astub kiire sammuga edasi, käsitöö jääb aga juba teises võtmes. Nagu ka enne mainitud, siis pisiku omamine ja kirg mängib samuti väga suurt rolli, sest kui seda sees pole, siis tulevikus on see asjata kaotatud aeg ja pettumus. Kindlasti tahaks julgustada vanemaid inimesi minema ülikooli, et tunda taas kooliaega aga koos noortega ja uuel moel, mis on teistmoodi põnev ja täis uusi avastusi.
Tutvu integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö avatud õppekavaga siin
Avaldusi ootame 1. juulini!
