„Kaasav ELU”: Kas erivajadus on eriline?
Veel viimaseid päevi ERMis avatud „Kaasava ELU” näituse näol ei ole tegemist vaid esemete väljapanekuga, vaid teistmoodi näitusega, kus sisu ja informatsioon ei ole esitatud tavavõtmes, vaid külastaja peab ise infokihtidest üles leidma enda jaoks olulisema ja protsessis kaasa mõtlema. Toome teieni viimased kokkuvõtvad mõtted ning näituse erinevate teemaplokkide kirjeldused Eesti Rahva Muuseumis toimuva „Kaasava ELU” näituse kuraatoritelt.
Näitusel esitatu on jagatud teemadeks, mis pakuvad infot lähtudes kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest, andes ülevaate läbiviidud uuringutest ning praktilistest tulemitest. Ülevaadet näitusest teemadest on võimalik jälgida ka SIIN. Loe varasemaid blogipostitusi näituse teiste teemade kohta SIIT, SIIT ja SIIT.
Teema 5. Tunnetusala
Tunnetusala loomise eesmärk: Kuidas käepäraste vahenditega ise luua erivajadustega lastele ja noortele võimalus kogeda erinevate aistingutega välismaailma ehk loodust. Erivajadustega lastele anda võimalus läbi tunnetusliku puhkeala tajuda iseseisvalt või kõrvalist abi kasutades välismaailmast saadavaid aistinguid.
Fotod: Tiia Artla ja Piret Räni
Installatsioon „Muusikamets”: metsa motiiviga puitpannoole on kinnitatud erineva taktiilsusega ovaalsed tekstiilmaterjalid, mille puudutamisel tekib heli. Iga taktiilne materjal tekitab inimeses mingi tunde – heli loomisel on lähtutud sellest, millise aistingu materjal esile kutsub ja kuidas selle materjali eripära muusikaliselt väljendada. Näiteks siid ja samet on käega katsudes kas sile ja külm või pehme ja soe. Pannoo juurde kuulub prožektoriga valgustatav laest rippuv pilvemotiiv, mis koosneb viiest rõngast: päike + neli aastaaega puumotiividena.
Tunnetuslik puhkeala on kujundatud ka erineva taktiilsusega „mererannaks“. Alal asetseb kesksel kohal disaindiivan, mis võimaldab katsudes saada erinevaid aistinguid materjalidest ja kogeda saadud emotsioone. Diivani otstes on piirkonnad, millega kokku puutudes on kuulatavad loodushääled – näiteks linnulaul või kostub muinasjutt.
Muusikametsa ja rannamiljöö sidumiseks loodi omakorda kollektsioon, mis koosneb põrandale paigutatud erineva taktiilsusega nn mätastest (tumbad) ja kividest, mida on võimalik ruumis vabalt ringi paigutada, ning pehmetest istealustest põrandal, kuhu saab pikali visata, lugeda, joonistada, mängida või lihtsalt pikutada. Mõnel „mättal” on pealiskihi all piirkond, kust tekivad loodushääled – näiteks linnulaul. Tutilise samblamätta ja lepatriinude sees leiduvad mängud, batuutmättal saab hüpata, torumättast läbi pugeda. Ekraanilt saab jälgida üliõpilastööde protsessipäevikut ideede sünnist (vaadatav SIIN) ja valitud tehnoloogiatest kuni valmis esemeteni.
Foto: Tiia Artla
Teema 6. Kas erivajadus on eriline?
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht Priit Kasepalu arvab nii: „Inimesele, kellel erivajadust ei ole, tundub see erilisena. Aga inimene, kel erivajadus n-ö kirja järgi on, ta ehk iseendale väga eriline ei tundugi. On vaja edasi elada koos sellega, mis sul on, on ta nimi erivajadus või mitte."
Samas tõdeb Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin, et: “Kahjuks erivajadus on eriline, jah. Tegelikult tahaks nii, et ei oleks. Kui me disainime tooteid, teenuseid, lahendusi, seaduseid ja erinevaid keskkondi, siis me ei mõtle kõigile ja see teebki osad inimesed erilisemaks. Mine nüüd võta kinni, kas siis heas või halvas mõttes."
Kokkuvõtteks
Antud näituse väljapanekuga ei pakuta valmis lahendusi, vaid suunatakse külastajat ise läbi mõtlema, kuidas rakendada kaasava disaini põhimõtteid, et luua ligipääsetavat keskkonda, (õppe)vahendeid jms, mis oleks nii universaalsed kui ka kohandatavad individuaalsetele vajadustele. Tasub mõelda lihtsate lahenduste peale, et elu oleks natuke rohkem kaasavam. Kaasamist ei tohiks võtta kui sotsiaalset almust, vaid see peaks olema tavaline lähenemine ja mõtteviis.
Võib tõdeda, et näitusel pakutav informatsiooni esitamise viis ei ole tavakülastajale harjumuspärane. Loodetavasti on sellega loodud pretsedent, mis ühendab ühelt poolt esemelise ekspositsiooni ja teiselt poolt mitmepalgelise infojagamise. Nii satub külastaja olukorda, kus tuleb vaadata, kuulata ja kaasa mõelda ning ise otsustada. Nii saab ta võimaluse leida vastused küsimustele: Kas ja kuidas luua ligipääsetavaid keskkondi? Kas erivajadus on eriline? Mida mõista kaasava elu all?
Kõik näituse infomaterjalid on koondatud koduleheküljele, mille aadressi saab iga külastaja näituse sissepääsu juurest endaga kaasa võtta QR koodi näol, mis võimaldab hiljem nähtusse süüvida.
Näitus „Kaasav ELU" on avatud kuni 31. jaanuarini kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. ning selle kuraatorid on Tallinna Ülikooli käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti teenekas lektor Tiia Artla ja haridusteaduste instituudi doktorant Jana Kadastik. Kujundaja on Piret Räni.
