„Kaasav ELU”: Kuidas luua õppevahendeid, mis on universaalsed?
Kuni jaanuarikuu lõpuni toome teieni mõtted Eesti Rahva Muuseumis toimuva „Kaasava ELU” näituse kuraatoritelt ning kirjeldusi näituse erinevate teemaplokkide kohta LTI blogipostituste näol. Loe lähemalt, millest räägivad näituse järgmised kaks suuremat teemat ning kuidas luua õppevahendeid, mis on universaalsed, kuid kohandatavad individuaalsetele vajadustele.
Praegu ERMis avatud „Kaasava ELU” näituse näol ei ole tegemist vaid esemete väljapanekuga, vaid teistmoodi näitusega, kus sisu ja informatsioon ei ole esitatud tavavõtmes, vaid külastaja peab ise infokihtidest üles leidma enda jaoks olulisema ja protsessis kaasa mõtlema. Ekspositsioon baseerub teaduslikel uuringutel ehk populariseerib teadust ja mis väga oluline – selle näituse heaks on oma panuse andnud üliõpilased kõikidest Tallinnas tegutsevates ülikoolidest.
Näitusel esitatu on jagatud teemadeks, mis pakuvad infot lähtudes kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest, andes ülevaate läbiviidud uuringutest ning praktilistest tulemitest. Ülevaadet näitusest teemadest on võimalik jälgida ka SIIN.
Teema 3. Puuteraamatud. Pimekamber
Puute- ehk taktiilsed raamatud on pimeda lapse pildiraamatud, mille abil saab temagi luua visualiseeritud maailma. Taktiilse vaatlemise all mõistetakse sageli puudutus- ja tundeaistinguid ehk puudutamist ja kogemist.
Taktiilsed raamatud aitavad arendada peenmotoorikat ja fantaasiat, õpetavad loovat väljenduslaadi ning annavad võimaluse avardada maailmapilti erinevate aistingukanalite vahendusel. Kätega katsutavad pildid aitavad vaegnägijal/pimedal lapsel tõlgitseda ja ette kujutada teda ümbritsevat maailma. Pime laps peab õppima maailma tunnetama, sest see mõjutab kogu tema edasist arengut. Tajude arendamisel lähtutakse nägemise seisundist: vaegnägemise korral tegeletakse rohkem nägemistaju arendamisega ja raske nägemispuude korral toetutakse enam kompimis- ja kuulmistajule. Head käelised oskused aitavad asjadest aru saada ja neid asju ning ümbritsevat mõista.
Tänapäev pakub infotulva, mida ükski inimene ei suuda kogumahus hallata. Kui me tahame aru saada kuidas inimesi aidata, siis peavad erinevaid teadmisi omavad inimesed omavahel koostööd tegema, et selles suhtluses sünniks uus teadmine ja et saaksime üheskoos teadmatuse piire nihutada. On maailm, mis kulgeb meiega kõrvuti, kuid mille olulisust ühiskonnas veel piisavalt ei teadvustata.
Puuteraamatute teema on näitusel jaotatud kolmeks:
- ülevaade TLÜ integreeritud tehnoloogiate ja käsitöö eriala üliõpilaste poolt 15 aasta (ELU projektõppe rühmade osalusel 4 aasta) jooksul ning konkursi „Näputööga nägijaks” osalejate loodud taktiilsetest raamatutest;
- võimalus pimekambris praktilise kogemuse kaudu „kätega lugemist” proovida;
- puuteraamatute lisamaterjalid: mängud ja sensoorsete juttude jutustamine. Üliõpilased on püüdnud leida ka väljundeid ainueksemplaridest kombatavate raamatute laiemaks tutvustamiseks, luues valminud raamatute põhjal lõbusaid filmikesi ja ka raamatute sisul ja visuaalil põhinevaid äppe, lisades puuteraamatutele võõrkeele õppeks vene- ja inglisekeelseid CD-plaate või punktkirjas tekstiraamatukesi.
Foto: Tiia Artla
Minutiloengute teema annab ülevaate: millal puuteraamatuid valmistama hakati, kui palju neid Eesti Pimedate Raamatukogus on, kuidas toimub puuteraamatute lugemine ja mida tuleb arvestada nende loomisel ning puuteraamatut valmistanud üliõpilase praktilisest kogemusest. Põhjalikumat infot pakutakse plakatitel ning ekraanide juures asuvate QR koodide vahendusel.
Tudengid, tehes koostööd Tallinna Heleni Kooliga, lähtusid õppevahendite loomisel kasutajakeskse disaini põhimõtetest, mille kohaselt selgitati välja kasutaja reaalsed vajadused ja hinnati tulemust läbi kasutajate kogemuse. Et nägija ei suuda end kunagi lõpuni pimeda inimese nahka asetada, siis sellest vaatepunktist lähtuvalt esineb igas valminud puuteraamatus kindlasti vigu, kuid üliõpilased on püüdnud anda endast parima.
Teema 4. Õppimine ja õpetamine. Õppetööd toetavad vahendid
Ülevaate õpetamise põhimõtetest annab TÜ emeriitprfessor Jaan Kõrgesaar: „Hariduslik erivajadus tähendab sedavõrd erinevaid seisundeid, et õpetatakse peaaegu kõike. Õige paljusid õpetatakse vaatlema, lugema, kirjutama, arvutama, laulma ja tantsima. Mõnikord on laeks oskus süüa lusikaga. Harvemini on piiriks silmapilgutus, millega antakse teada oma ihulikust vajadusest.
Tuleb õpetada, et õpetatav saaks olla inimene. Inimeseks olemine võib tähendada täisverelist elu oma võimete piires. Inimesena elamine võib tähendada toimetamist oma võimete piiril. Õppimine vabastab vaka alt iga vähegi säilinud võime, toetudes abivahenditele. Tuleb tunnistada, et erivajadusega inimese õpetamine ja kasvatamine on tõsine proovikivi nii perekonnale kui pedagoogile.”
Foto: Heidi Solo Foto: Piret Räni
Õpetajad kogevad praktikas, et õppevahendid ei toeta õpitavast arusaamist ja näevad seetõttu oma tööd tehes päris palju vaeva. Näitusel räägime kasutajakeskse lähenemise vajalikkusest ja sellest, kuidas luua õppevahendeid, mis on universaalsed, kuid kohandatavad individuaalsetele vajadustele. Ei pea olema alati eraldi asju erivajadustega inimestele.
Nutikas ei tähenda alati elektroonilist vidinat. Öeldakse, et disain on kuju saanud mõte. Nutikus ongi uudne ja edasiviiv mõte ühendatuna disainiga. Näitusel väljapandud üliõpilastöödes on rõhuasetus õpilase aistingute ja tajude arendamisel läbi keha puutetundlikkuse, sest vajalik on anda stiimuleid läbi erinevate meelte: taktiilselt, visuaalselt ja auditiivselt.
Esitatud (õppe)vahendite- ja mängudega on võimalik õpetada tajuma põhjuslikke suhteid, verbaalset ja motoorset jäljendamist ning kasutama aistinguid ümbritseva reaalsuse tajumiseks. Lisaks arendatakse ka peenmotoorseid oskusi, koordinatsiooni ja kommunikatsiooni. Pakutakse ülesandeid ja harjutusi, millega on võimalik kaasata või ka vajadusel rahustada õpilasi, kusjuures mitmeid vahendeid on võimalik kasutada kas kombineeritult või eraldiseisvatena. Kaasamine ja kaasatus on elus oluline!
Foto: Tiia Artla
Näituse „Kaasav ELU“ teemablokkide kirjeldused jätkuvad!
Kõik näituse infomaterjalid on koondatud koduleheküljele, mille aadressi QR koodina saab iga külastaja näituse sissepääsu juurest endaga kaasa võtta, mis võimaldab hiljem nähtusse süüvida.
Näitus „Kaasav ELU" on avatud kuni 31. jaanuarini kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. ning selle kuraatorid on Tallinna Ülikooli käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti teenekas lektor Tiia Artla ja haridusteaduste instituudi doktorant Jana Kadastik. Kujundaja on Piret Räni.