Kuidas Illiku laiu soontaimed kaardile saavad?
Loe lähemalt, mida tegi meie keskkonnakorralduse magistriõppe tudeng Brigita Perm, kui nägi oma postkastis elamusfestival I Land Sound korraldajate poolt pakutud lõputöö teemat.
Olin pikalt mõelnud oma lõputöö teemast, sooviks oli valmis kirjutada midagi põnevat, millest oleks kellelegi edaspidi kasu ning töö ei jääks sahtlisse tolmu koguma. Kui nägin oma postkastis elamusfestival I Land Sound korraldajate poolt pakutud lõputöö teemat, tundsin kohe selle olulisust ja põnevust ning soovisin ennast proovile panna ning saada uue kogemuse võrra rikkamaks. Kiiresti reageerides oligi teema olemas, peas sada mõtet, kuidas ja mida täpsemalt edasi toimetada. Esimesel kohtumisel festivali keskkonnaprojekti I Land Green juhi Kadi Aguraijujaga oli juba pilt selgem ning põnevus kasvas. Juhendajaks sain Tiina Elvisto, kes on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi taimeökoloogia dotsent, samuti olin Tiinaga varasematel õpingutel Tallinna Tehnikakõrgkoolist tuttav. Kokku leppisime välitöö aja, milleks sai juuli esimene nädalavahetus. Mu teiseks juhendajaks on Piret Vacht.
TIINA ELVISTO (FOTOGRAAF THOMAS ELSON).
3. juuli hommikul olime Tiinaga valmis sõitma festivali I Land Sound toimumiskohta Saaremaale Orissaarde Illiku laiule, kus ootas ees kolm päeva välitöid. Kuna ilm oli muutlik, leidsid kasutust nii kummikud kui ka päikesekaitsekreem. Välitöö eesmärgiks oli määrata Illiku laiu soontaimede liigiline koosseis, kaardistada kaitsealused liigid ning tuvastada tundlikud alad, mille põhjal koostada kaitsekorralduslikplaan, mis aitaks aastaringselt Illiku laiul ohutult toimetada kohalikku elustikku kahjustamata.
Tiina Elvisto ja Brigita Perm soontaimi kaardistamas (fotograaf Thomas Elson).
Illiku laid osutus vaatamata oma väiksusele väga liigirikkaks, kokku registreerisime ligikaudu 250 soontaimeliiki, mis Saaremaa puhul ei ole tegelikult üllatav. Välitööde käigus leidsime 7 kaitsealust liiki, sh. 6 käpalist ehk looduslikku orhideed: soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, rohekas käokeel, keda tuntakse ka ööviiuli nime all, kahkjaspunane sõrmkäpp, suur käopõll ja pruunikas pesajuur. Kõige liigirikkam piirkond jääb roostiku ja saare kõrgema osa vahele. Samuti sai üle vaadatud festivali rannaäärse telkla piirkond, kus kasvasid mõned kaitsealused taimed. Festivali peatelkla alalt ega selle vahetust ümbrusest ei leidnud me ühtegi kaitsealust liiki. Töö jätkub ning järgmise sammuna tuleb alad kanda kaardile ja alustada kaitsekorraldusplaani koostamisega.
SOONTAIMI KAARDISTAMAS (FOTOGRAAF THOMAS ELSON).
Laiul liigub rahvast kõige rohkem just I Land Sound elamusfestivali ajal, mis kestab 4 päeva, muul ajal on laiul rahulik. Rõõm oli näha MTÜ Piidivabriku inimesi, kellel on Illiku laiu kasutamise osas Saarema vallaga 35-aastane hoonestusõigusega rendileping, nende loodust hoidvad tegevused on Illiku laiul aidanud säilitada laiu bioloogilist mitmekesisust. Koostatava kaitsekorralduslikuplaani järgimisel on võimalik veel tõhusamalt loodust hoida. Festivali I Land Sound ajal on juba rakendatud keskkonnahoidlikke tegevusi, mis on võrreldes teiste festivalidega võimaldanud vähendada ökoloogilist jalajälge, näiteks kasutatakse festivali ajal ainult korduvkasutatavaid sööginõusid ja söögiriistu, mis aitab märkimisväärselt vähendada tekkivate jäätmete kogust.
Blogipostitust illustreerivate fotode fotograaf on Thomas Elson.
Lisaks ilmus Brigita lõputööga seitud tegevustest ka Sirli Toomingu sulest artikkel "Illiku laiust valmib elurikkuse ökokaart" ajalehes "Meie Maa", reede, 10. juuli 2020, lk 4.
