"Naised teaduses" fookuses: LTI keskkonnasotsioloogia teadur Bianka Plüschke-Altof

Bianka Plüschke-Altofi teadustöö jääb inimgeograafia ja poliitökoloogia valdkonda. “Inimese ja looduse vastastikmõju linnastuvas maailmas“ uurimisrühma liikmena huvitavad teda eriti inimese ja looduse vahelised suhted linnas, samuti neid võimendavad ning takistavad tegurid.

Mis Teid teadlasena rõõmustab?

Teadlasena rõõmustab mind koostöö teadlaste ja praktikute vahel. Olgu selleks nõu andmine erinevate käegakatsutavate projektide puhul, nagu meil on oma uurimisrühmas praegu käsil „Gogreen Routes“ projektis. Samuti on selle koostöö abil võimalik võimendada erinevate gruppide ja teemade kõlapinda, mis saavad muidu vähem tähelepanu. Usun, et teineteise elumaailma mõistmine on parima lahenduste leidmise alus ning selles mängib teadus olulist rolli. Lisaks saab teadus esile tuua neid struktuure, mis toetavad või takistavad ühiskondlike muutuste elluviimist ja need on eriti olulised kliima- ja keskkonnakriisi taustal.

Millised on murekohad teaduses?

Minu uurimisvaldkonnas teeb pidevalt murelikuks asjaolu, et ruumipoliitika ei arvesta haavatavate rühmade vajadusi. Kui võtame näiteks teemaks ligipääsetavus (linna)loodusele, siis toovad nii Eesti kui ka rahvusvahelised uuringud ilmekalt esile looduse kättesaadavuse olulisust rahvatervise ja heaolu jaoks. Sellegipoolest kogevad eriti liikumispiirangutega inimesed takistusi rohealade ja ka üldkasutatava avaliku ruumi kasutamisel. Siin tuleks teadlaste ja otsustajate vahelist sidet veelgi tugevdada nii, et universaalne õigus linna- ja linnaloodusele ei jääks pelgalt sõnadeks paberil.

Kuhu teadus liigub?

Üks trend, mis on koroonakriisi ajal pidevalt hoogu kogunud, on teadmiste demokratiseerimine. Digitaalsed ja hübriidsed seminarid ja konverentsid on n-ö koju toonud palju uusi võimalusi ja teadmisi ning seda kõike ilma, et oleksid keskkonda lennureisidega koormanud. See on ka feministlikust perspektiivist paljulubav trend, kuna see on võimendanud oma teadustöö tulemusi tutvumist laiemale ringile ka neil, kes parasjagu hoolitsevad pereliikmete eest. Esile võiks tuua siin nt suure osalusega e-seminari „Linnaaiandus: olukord, hirmud ja võimalused", kus tutvustati meie uurimisrühma liikmete teadustöö tulemusi koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.

Soovitan ka vaadata meie töörühma “Inimese ja looduse vastastikmõju linnastuvas maailmas” uudiseid ning värskemaid Sirbi artikleid, kus tutvustatakse linna rohealadele ja kliimaaktivismile pühendatud uurimistöö tulemusi.

Päeva "Naised teaduses" tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Eestis tähistatakse seda päeva esmakordselt.