Särav vilistlane Kertu Lepiksaar: „Füüsik on haruldane ja huvitav isend“

Kuidas tekkis huvi loodusteaduste, eriti füüsika vastu?

On raske öelda, kuidas see huvi tekkis, sest mind on kogu aeg igasugused asjad huvitanud – täiesti seinast seina alates kirjandusest, kunstist, muusikast ja sotsiaalteadustest kuni küsimusteni stiilis „kuidas töötab soojuspump?“. Eriline segadus oli peas pärast keskkooli lõputunnistuse saamist, kui polnud endiselt selge, kas minna õppima lavastajaks, keemiainseneriks või diplomaadiks. Mõtet minna füüsikat õppima ei olnud tegelikult, sest koolis seda meile väga hästi ei õpetatud ja tugev pind selles valdkonnas jalge all ei olnud.

Samas olen eluaeg tundnud erilist armastust matemaatika vastu, mis on nii öelda „füüsika keel“. Omajagu olulist rolli on mänginud ka ühiskonnas eksisteeriv füüsiku kuvand ja see, et neid on vähe. Füüsik on haruldane ja huvitav isend, umbes nagu mõni eksootiline loom. 

Kuidas tee meie ülikooli?

Tee oli pikk ja käänuline. Esialgu sai siis vanemate soovitusel mindud õppima TTÜ-sse erialale keemia- ja keskkonnakaitsetehnoloogia. Iseenesest läks seal ju kõik hästi, ained said sooritatud ja polnud iseenesest viga, aga tunne ei olnud õige. Peale esimest aastat tulin ära ja astusin sisse Tallinna Ülikooli geoökoloogia erialale (praegune integreeritud loodusteadused). Tunne oli õigem, kõik läks väga hästi. Oleksin osalenud läbi Eesti Geograafia Seltsi ühes rahvusvahelises projektis Tõva Rahvavabariigis. Paraku, läks aga nii, et jäin lapseootele ja Tõvas jäi käimata, kool tuli panna mõneks ajaks pausile. 

Naasin õppimise juurde peale aastast pausi ning otsustasin hakata rahulikult läbima füüsika aineid kuna oli plaan valida füüsika kõrvaleriala. Võtsin esialgu väga rahulikult, üks aine semestris ja süvenesin neisse korralikult. Need ained olidki need pöördepunktid minu jaoks – tekkis viimaks tunne, et just see on see õige asi, mis seob omavahel kokku kõik asjad, vastab kõik küsimused ja annab kõik selgitused. See on see hea tunne, et „ma saan absoluutselt kõigest aru!“ ja seda laias mõttes, mitte ainult konkreetse õppeaine kontekstis. 
Vahetasin peaeriala ja kõrvaleriala ära ja võib öelda, et sellega algas ametlikul minu füüsika teekond. 

Kui paindlik on sinu arvates Tallinna Ülikoolis õppimine?

Väga. Meid oli küll enamustes ainetes väga vähe, mistõttu oli ilmselt palju lihtsam paindlik olla näiteks tunniplaani mõttes. Samuti oldi väga paindlikud õppekava täitmise mõttes – kuna ma tegelikult käisin bakalaureuseõppes kokku 7 aastat (vahepeal sündis 2 last), siis selle jooksul jõudis eksisteerida päris mitu füüsika eriala õppekava, ained vahetusid, nende nimed vahetusid ja pärast oli palju tegemist, et kõik asjad mingi õppekava versiooniga klappima panna. Ometi, kõik see sujus hõlpsalt. Integreeritud loodusteaduste õppekava kuraatorist Katrin Laasist oli muidugi sealjuures palju abi. 

„Tallinna Ülikoolis on õppekavades rõhk laiapõhjalisusel, siis on see andnud mulle eelise interdistsiplinaarsetes valdkondades, oskan leida seoseid erinevate valdkondade vahel ja näha süsteeme tervikuna.“

Milliseid lisaväärtusi andis sulle Tallinna Ülikoolis õppimine?

Nüüd tagasi vaadates võin öelda, et see on mulle andnud oskust keskenduda sisule ja leida igast asjast niiöelda „asja uba“. Väga tihti kohtab kahjuks seda, et pannakse palju rõhku sellele, kuidas mingi asi väliselt paistab. Seetõttu kulutatakse tohutult palju energiat turundusele ning asja sisu arendamiseks enam jaksu ei jätku. Ideed päriselt toimimiseks, on oluline sisu.

Meelde on jäänud ühest füüsika seminarist kord kui Tõnu Laas rääkis teaduspoliitikamaastikest ning tõi sealjuures välja kuidas kergemini saavad rahastust projektid, mille tasuvusaeg on lühem – ehk siis, mida saab paari aasta pärast masstootmisesse saata ja raha tegema hakata. Sealjuures on aga raskem nendel projektidel, mille perspektiiv on pikem, kuid mis sealjuures pole üldse mitte vähe olulised. Olles ise nüüd rohkem teadusprojektidega seotud näen ma kui tõsi see on. 

Kuna Tallinna Ülikoolis on õppekavades rõhk laiapõhjalisusel, siis on see andnud mulle eelise interdistsiplinaarsetes valdkondades, oskan leida seoseid erinevate valdkondade vahel ja näha süsteeme tervikuna.

„Väga suur lisaväärtus on minu jaoks ka see, et meid õpetasid täielikud õpetamise professionaalid – sellist õppimise kogemust mujalt ei saa, ausalt ka!“

Väga suur lisaväärtus on minu jaoks ka see, et meid õpetasid täielikud õpetamise professionaalid – sellist õppimise kogemust mujalt ei saa, ausalt ka! Tol ajal ei osanud ma seda nii palju hinnata, aga õppisin nendelt nii palju selle kohta, milline näiteks peaks üks õppeaine ülikoolis olema. Olen õpitud võtteid ka ise oma ülikoolis õpetades kasutanud.

Pilt astronoomia praktikumist. Vaatlesime Kuud. Poleks osanud arvatagi, et Kuu võib nii kiiresti liikuda ega ka seda, et Kuu võib nii huvitav olla.

Lõbusatest seikadest saaks välja tuua kõik astronoomia praktikumid – need jäävad eluks ajaks meelde. Öösel teleskoobiga Kuud ja tähti vaadelda oli kordumatu elamus, eriti veel kui üks kord hakkasid sähvima virmalised.

Huvitav oli ka soojusõpetuse projektlabor, kus ehitasin Stirlingi mootorit – sellest sai aga omamoodi tõendus sellele, et „ära alahinda hõõrdejõudu“. Sai tehtud arvukalt katseid, kuid isetehtud mootor tööle ei läinud. Nüüd on mul omal töölaua peal Stirlingi mootor (paraku mitte isetehtud), mida näitan tudengitele oma loengutes.

Need soojusmasinad on mind peale bakalaureuse lõppu veel palju saatnud, olen erinevate teadust populariseerivate töötubade raames ehitanud aurujõuseadmeid. Kusjuures, nüüd juba ka töötavaid seadmeid. 

Kertu Lepiksaar saates „Terevisioon" teadust populariseerimas. Keemia ja Soojuse töötuba.

Lõpetamisest on nüüd natukene aega möödas. Millega täna igapäevaselt tegeled?

Kaitsesin tänavu juunis TalTech-is energiatehnoloogia ja soojusenergeetika erialal magistrikraadi. Kuulun Nutikate kaugküttelahenduste teadusgruppi ja olen kaasautoriks juba kolmele artiklile, minu enda esimene artikkel (kus olen esmane autor) on retsenseerimisel ning peaks ilmuma paari kuu pärast. Aitasin koostada kaugkütet edendavat mobiilirakendust NutiSoojus ja viin läbi erinevaid eriala populariseerimisega seotud tegevusi. Tallinna Ülikooli füüsika annab suurepärased eeldused teadusega tegelemiseks.

„Füüsika ei ole eriala, mis end lihtsalt kätte annab. See nõuab süvenemist ja pingutamist, samas aga on füüsika aga ka väga tänuväärne eriala, mida õppida, kuna annab eeldused tegelemiseks mitmetes valdkondades, eriti just teaduses.“

Kuna tegin bakalaureusetöö koostöös Eleringiga (ülikooli poolt olid juhendajateks Katrin ja Tõnu Laas) ning sellega läks väga hästi, siis peale bakalaureusekraadi saamist pakuti tööd Eleringis. Sealne töömulle sobis, ometi ei jõudnud ma Eleringis kaua töötada, sest üsna pea peale magistriõppesse astumist kutsuti TalTech-i energiatehnoloogia instituuti tööle. 

Kuna töö ülikoolis sobis õpingutega paremini ning tundus mitmekesisem, siis otsustasin raske südamega Eleringist lahkuda. Tehnikaülikoolis olen täitnud erinevaid tööülesandeid. Alustasin XRF analüüside tegijana, kuid paar kuud pärast seda leiti juba, et võiksin õpetada bakalaureuse tudengitele ainet praktiline vedelike ja gaaside dünaamika, kuna nagu nad seal ise ütlesid, et „sul ju selle pedagoogikaga kõige lähemad suhted!“. Pealegi oli neil suur puudus inimestest, kes tahaksid õpetamisega tegeleda. Tegemist oli täiesti uue ainega täiesti uues õppekavas, seega oli vaja see aine ka nullist üles ehitada. Järgmisel semestril anti veel üks aine õpetada soojustehnika praktilised alused, mis oli samuti täiesti uus õppeaine. See oli suur väljakutse ja paljuski õppisin koos tudengitega, siis lõpptulemusena olid tudengid esimesel aastal rahul, arvestades ÕISi tagasisidet.

Korraldasime õpilaste võistlust ning mina viisin läbi Keemia ja energeetika teema töötubasid. Ehitasime soojusmasinaid.

„Nüüd tagasi vaadates võin öelda, et see on mulle andnud oskust keskenduda sisule ja leida igast asjast niiöelda „asja uba“.“

Mida soovitad tulevasele tudengitele, kel on soov sama eriala omandada?

Füüsika ei ole eriala, mis end lihtsalt kätte annab. See nõuab süvenemist ja pingutamist, samas aga on füüsika aga ka väga tänuväärne eriala, mida õppida, kuna annab eeldused tegelemiseks mitmetes valdkondades, eriti just teaduses. Kindlasti ei ole tegemist „kutseharidusega“, mis sillutaks kindla tee asumaks tööle mingis kindlas ametis nagu on see peale mõnd rakendsuslikumat haridust omandades. See haridus, mille pinnalt saab kergesti edasi minna väga mitmetes suundades. Siinkohal on paslik meelde tuletada meie presidendi välja öeldud seisukohta, et bakalaureus ongi pigem lõpetamata kõrgharidus ja ilma magistrita poolik. Tallinna Ülikoolis omandatud füüsika võlu aga väljendubki enim, kui peale seda minna edasi. 

Samuti ei pea pelgama seda, et peale Tallinna Ülikoolis füüsika omandamist võib ainult õpetajaks saada. See on vaid üks võimalustest.

Kõige olulisem, mida tahan tegelikult tulevastele ükskõik mis eriala tudengitele soovitada on: kuulake oma südame häält ja tehke seda, mida te päriselt tahate teha. Pole mõtet raisata oma aega millelegi, mis teid ei kõneta. Seda nii töös kui õppimises. Ei ole mõtet õppida midagi lihtsalt sellepärast, et see toob tulevikus hästi leiva lauale. Inimene ei ela ainult leivast. Õppige, sest tahate teada!

Samas tuleb ülikoolis õppides meeles pidada, et peale esimesi ebaõnnestumisi ei maksa alla anda. Kui laps õpib kõndima ja kukub sealjuures sadu kordi, siis ei mõtle ta seejuures, et „see vist ikka pole päris minu teema“.

---

Tutvu meie laboritega

Tutvu INTLOO bakalaureusekavaga