Loodusblogi

Tööjuubeli eri: Marianne Paapstel

TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi alati positiivne õppenõustaja ja -spetsialist Marianne Paapstel on ülikoolis karjääri teinud juba mitmeid kui mitte kümneid aastaid. Tegime Mariannega intervjuu, et kiigata tööjuubeli telgitagustesse.

TLÜ

 

Mitmes tööjuubel Sul tänavu täitub?

Vaatasin ülikooli siseveebist, et minu esimene tööpäev ülikoolis, mis oli sel hetkel veel Tallinna pedagoogilise instituudi nime all, oli 19.03.1991 – seega endale imestuseks täitub 30 aastat.

Kuidas sattusid ülikooli tööle?

Ülikooli tööle kutsus mind endine kolleeg, kes soovis töökohta vahetada ja otsis endale asemikku. Kuna ettevõtet, kuhu mind peale TPI lõpetamist majandusinsenerina tööle suunati ootas ees likvideerimine, seoses eraettevõtluse tulekuga, otsustasin kutse vastu võtta. Alustasin personaliosakonnas, kus töötasin 1,5 aastat. Alates 1992. aasta septembrist asusin tööle Matemaatika-füüsikateaduskonda (hiljem Matemaatika-loodusteaduskond ja Loodus- ja terviseteaduste instituut) Töötasin dekaani/instituudi direktori abina kuni 2015. aastani. Dekaane/direktoreid oli selle aja jooksul kokku 7 – kõik nad on koos erinevate mälestustega soojalt minu südames.

Kuidas näeb välja Su praegune tööpäev?

Zoomi-ajastuga, nagu iga uue asjaga, peab harjuma ja aega selleks on olnud. Nii nagu ülikoolikontoris, alustan ka kodukontoris hommikul vara. Lõunapausi pean ka, aga õhtuse kontori sulgemise unustan tihtipeale ära – see on halb. Siiski arvan, et saan aja planeerimisega paremini hakkama kui aasta tagasi. Hoolimata, et töö kodukontoris sujub ilusti, igatsen juba tööpäevi ja kolleege ülikoolis. 

Kas midagi on 30 töötatud aasta jooksul ülikoolis muutund?

Töötatud ajale tagasi vaadates saan öelda, et elu ülikoolis on väga palju muutunud. Ülikool on meeletult kasvanud ja arenenud. Kui alustasin personaliosakonnas, siis seal toimus kogu ülikooli personali ja ka kõigi üliõpilaste arvestus. Ühte suurde seinakappi mahtusid kõigi töötajate ja üliõpilaste papist toimikud, kuhu lisasime kirjutusmasinal läbi kopeerpaberi trükitud käskkirju ja korraldusi. Ka dekanaadi esimestel tööaastatel oli kirjutusmasin minu kõige tähtsam töövahend. Õppetulemuste arvestus käis isejoonitud tabelites. Õppeosakonnas löödi üliõpilaste arve kokku arvelaual. Nüüd on kõik lihtsam – abiks arvuti, ÕIS, ASIO, WD.

Tänasel päeval karjääri alustavatele noortele on ilmselt raske lahti seletada, kuidas üldse on võimalik 30 aastat ühes kohas töötada. Vähemalt mina ei oska. Ajad on teised – noortel palju valikuvõimalusi ja mõistan neid 100%.

Olen märganud, et oled alati naerusuine ning positiivne kolleeg. Mis teeb ülikooli sinu jaoks atraktiivse tööandja?

Miks mulle meeldib ülikoolis? Seepärast, et saan olla iga päev noorte inimeste keskel. Lisaks on mu ümber toredad kolleegid ning mulle meeldib ümbritsev akadeemiline õhkkond.

Püüan oma tööd alati hästi teha ja tunnen sellest rõõmu.