Tere! Minu nimi on Marko Ritso. Olen Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudeng. Ma olen ka Tallinna Ülikooli üliõpilassaadik. See tähendab, et olen eriti avatud ja lahke ning kaldun asju ilusamaks rääkima. Seekord asi ongi nii ja ilma ilustamata. Saladus Aga mul on ka üks saladus teiega jagada. Ma ei ole enam maailma kõige noorem. Tegelikult isegi, et keskealine kui jämedalt väljenduda. Ja siit arenebki minu tänase blogipostituse teema: Tudengielu võimalikkusest post-nooruseas. Töö & õpingud Ma õpin tsükliõppes. See õppevorm võimaldab paindlikult ühendada õpinguid tööga. Sest, kes ei ole taibanud 80-datel mõnd kolhoosi erastada või 90-datel panka luua, peab ikka reeglina tööga leiba teenima. Mina töötan rahvusvaheliste vedude autojuhina, käin aeg ajalt meie põhja- ja Skandinaavia naabrite pool kaupade liikumisele hoogu andmas. Ja vahel, kui tuleb sadamates laevu oodata või lihtsalt pause pidada, ei saa ma kunagi kurta, et igav hakkaks või midagi teha poleks. Alati on midagi õpingutega seoses ära teha. Pole hullu, isegi tore on, tegelt ka! Noored pensionärid Aga siis tulevad kolleegid või lihtsalt kenad inimesed, kel kah nooruspõli jäänud eelmisse sajandisse või kepsakamatel sajandivahetusse ja kurdavad, et tahaks ka rutiinist välja murda, aga ei saa, hilja juba, rong läind. „Orjan oma õpitud erialal kaua jaksu jätkub ja siis jään riigilt (aina müstilisemate maksude kaudu) pensiraha ootama“. Rongid Vastan siin otse ja ametlikult: Ei, „ronge“ saabub pidevalt, eriti kevadeti ja suht tühje. Mahute peale, kui vähegi liigutada viitsite. Ja huvitavaid erialasid on nii, et hoia mütsi! Meil Haapsalu Kolledžis näiteks tervisejuhist disaineriteni, rakendusinformaatikast minu eriala – liiklusohutuseni. VÕTA Üks asi veel: Nutikas oleks valida eriala, mis ennast huvitaks ja millega oleks ka varem puutumust olnud. Siis on väiksem oht, et kusagil poole peal peaks motivatsioon otsa lõppema. Sest meie eas me õpime juba iseendale. Kõrgkoolides on ka programm „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)“. See ei pea ilmtingimata tähendama, et saate oma elektoonilise päeviku automaatselt A-sid täis, aga eksamitel ja arvestustel on varasemad kogemused tõhusaks toeks. Post Scriptum Noortele rahustuseks, et Haapsalu Kolledžis veel vanadekodu lõhna tunda ei ole. Vastupidi, õhk värske ja „Uutmoodi Akadeemiline“. Selle tahaks küll ära näha kui kaks generatsiooni ühest perekonnast mõnel kursusel koos oleks. Eks sügisel ole paista. Autor: Marko Ritso (Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala tudeng ja Tallinna Ülikooli üliõpilassaadik)