Erasmus+ programmi raames on võimalik õppida erinevates programmi- ja partnerriikides. Täpsemad osalemise tingimused sõltuvad välisõpingute kestusest, st kas tegu on pikaajaliste (3–12 kuud) või lühiajaliste (5–30 päeva) välisõpingutega. Igal õppetasemel (s.o bakalaureuse-/ magistri-/doktoriõppes) on Erasmus+ programmi raames võimalik viibida välislähetuses kuni 12 kuud, sealjuures on võimalik eri võimalusi kombineerida.

Pikaajaliste välisõpingute osalemise tingimused

Üldist

  • Pikaajalised välisõpingud kestavad väliskõrgkoolis kohapeal minimaalselt kolm kuud, maksimaalselt 12 kuud. Erandina on pikaajalises välisõppes võimalik väliskõrgkoolis kohapeal viibida minimaalselt kaks kuud, kui täiendavalt toimub väliskõrgkooli läbiviidud virtuaalne õpe. Kandideerimine pikaajalisse õpirändesse toimub kaks korda aastas akadeemilises kalendris väljakuulutatud ajal. 
  • Välisõpingute perioodi alguseks peab olema lõpetatud bakalaureuse esimene semester ning õpingukavas peab olema välisõpingute ajal õpitavate ainetega asendatavaid aineid. 
  • Igal tudengil on õigus osaleda Erasmus+ programmis õppimise ja praktika eesmärgil igas õppeastmes (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) kokku kuni 12 kuud (arvesse lähevad ka teiste kõrgkoolide juures samal õppetasemel läbitud Erasmus+ programmi välisõpingud/-praktika).
  • Väliskõrgkooliga koostöös läbiviidaval ühisõppekaval õppiv üliõpilane peab viibima kandideerimissemestril TLÜ-s.
  • Vajalik on piisav võõrkeeleoskus. Piisav keeleoskus on sätestatud korraldava väliskõrgkooliga sõlmitud inter-institutsionaalses lepingus. Rohkem infot selle kohta saab oma akadeemilise üksuse Erasmus+ koordinaatorilt.

Seoses õpingutega TLÜ-s

  • Tudengid, kes õpivad eestikeelsetel õppekavadel tasuta õppekohal, peavad ühe semestri kohta kandma välisülikoolist üle vähemalt 15 EAP-d oma TLÜ õppekavaga ühitatavaid aineid, selleks et pikendada tasuta õppimise nominaalaega välismaal õpitud semestri võrra
  • REV kohtadel õppivad TLÜ tudengid, kes on ülikooli immatrikuleeritud enne 2018/19 õppeaastat, ei pea välisõpingute ajal maksma koduülikoolile õppemaksu juhul, kui nad välisõppe semestril ei registreeri ennast ühessegi TLÜ ainekursusesse või ei lõpeta ülikooli välisõppega samal semestril, küll aga peavad nad tasuma administreerimiskulud. Kui tudengi õpingud pikenevad lisa-aastasse, siis tuleb tal tasuda semestri õppemaks vastavalt välisõppes veedetud semestri(te) arvule.
  • REV kohtadel õppivad TLÜ tudengid, kes on ülikooli immatrikuleeritud õppeaastate vahemikus 2018/2019 ning 2021/22 (kaasa arvatud), saavad välisõppes õppides 50% õppemaksu soodustust juhul, kui nad ei registreeri end samal semestril ühegi Tallinna Ülikooli õppeaine kuulajaks ja/või lõputöö kaitsjaks ja/või lõpueksami sooritajaks.
  • REV kohtadel õppivad TLÜ tudengid, kes on ülikooli immatrikuleeritud alates 2022/2023 õppeaastast, peavad välisõppes olles tasuma 100% semestritasust. 

Seoses Erasmus+ stipendiumiga

Selleks, et Erasmus+ stipendiumi ei peaks täies ulatuses tagasi maksma, tuleb pikaajalistel välisõpingutel osalevatel tudengitel:

  1. üle kanda oma õppekavaga ühitatavaid aineid vähemalt 1 EAP*,
  2. lisaks peavad kõik programmis osalevad üliõpilased esitama välisõpingute lõppedes kuu aja jooksul kõik nõutud aruandluse dokumendid TLÜ välisõppe peaspetsialistile.    

*Viimase semestri magistrandid ja doktorandid ei pea üle kandma 1 EAP. Küll aga peavad viimase semestri magistrandid selle sama viimase semestri lõpuks kaitsma TLÜ-s oma magistritöö. 

  • Kui üliõpilane sooritab pikaajalistel välisõpingutel vähem kui 1 EAP (v.a viimase semestri magistrandid ja doktorandid), on ta kohustatud õpirände toetuse täies ulatuses tagasi maksma. Üliõpilasel on mõjuva põhjuse olemasolul õigus esitada avaldus tagasimaksest loobumiseks õpirände toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liikmele. Põhjendatud kirjalik avaldus, millele lisatakse asjakohased tõendid, esitatakse hiljemalt välisõpingutele järgneva semestri vahenädala lõpuks. Avalduse põhjendatuse ja tagasimaksmisele kuuluva õpirände toetuse summa vähendamise või tühistamise kohta teeb toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liige otsuse hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Lühiajaliste välisõpingute osalemise tingimused

Üldist

  • Lühiajalised põimitud välisõpingud väliskõrgkooli juures kestavad 5–30 päeva ning sellele lisandub kohustuslik virtuaalne õpe. Lühiajaline põimitud välisõpe võib olla korraldatud väliskõrgkoolis põimitud intensiivkursusena (blended intensive programme ehk BIP) või mõne muu lühiajalise põimitud välisõpingutena. Doktorantide puhul ei ole virtuaalne osa kohustuslik (doktorandi lühiajaline õpiränne), v.a juhul kui tegemist on partnerülikoolis korraldatava põimitud intensiivkursusega. Avaldusi võetakse vastu jooksvalt, v.a juulis. Lühiajalise põimitud väliõppe toimumiskoha otsib üliõpilane iseseisvalt TLÜ partnerülikoolide seast või kandideerib oma akadeemilise üksuse korraldataval, konkreetsele erialale suunatud, BIP konkursil. Üliõpilane peab väliskõrgkoolis sooritama vähemalt 3 EAP mahus õppeaineid, välja arvatud doktoriõppe üliõpilane juhul, kui ülikool arvestab välisõpinguid atesteerimisel.
  • Põimitud intensiivkursus ehk blended intensive programme ehk BIP on kursus, mille korraldamises osaleb vähemalt kolm kõrgkooli vähemalt kolmest Erasmus+ programmiriigist. Füüsilise osa kestusnõue on 5–30 päeva, virtuaalsele osale kestusnõuet pole. Võimalikud on erisugused kombinatsioonid füüsilisest ning virtuaalsest osast, st virtuaalne osa võib toimuda nii enne/pärast füüsilist perioodi kui ka füüsilise perioodiga samaaegselt. Kursuse veebiosa peab olema ühine ja toimuma samal ajal kogu kursusel osalevale grupile, see ei saa olla individuaalne. Kursusel peab osalema vähemalt 15 üliõpilast ning kursuse maht peab olema vähemalt 3 EAP.
  • Lühiajalisel põimitud õpirändel või BIP'il osalemine ei tohi üliõpilase jaoks olla tasuline.
  • Välisõpingute perioodi alguseks peab olema lõpetatud bakalaureuse esimene semester (v.a  Ühendkuningriik - välisõpingute alguseks peab olema lõpetatatud bakalaureuse esimene õppeaasta) ning õpingukavas peab olema välisõpingute ajal õpitavate ainetega asendatavaid aineid. 
  • Igal tudengil on õigus osaleda Erasmus+ programmis õppimise ja praktika eesmärgil igas õppeastmes (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) kokku kuni 12 kuud (arvesse lähevad ka teiste kõrgkoolide juures samal õppetasemel läbitud Erasmus+ programmi välisõpingud/-praktika).
  • Väliskõrgkooliga koostöös läbiviidaval ühisõppekaval õppiv üliõpilane peab viibima kandideerimissemestril TLÜ-s.
  • Vajalik on piisav võõrkeeleoskus. Piisav keeleoskus on sätestatud korraldava väliskõrgkooliga sõlmitud inter-institutsionaalses lepingus. Rohkem infot selle kohta saab oma akadeemilise üksuse Erasmus+ koordinaatorilt.

Seoses Erasmus+ stipendiumiga

Selleks, et Erasmus+ stipendiumi ei peaks täies ulatuses tagasi maksma, tuleb lühiajalistel välisõpingutel osalevatel tudengitel:

  1. üle kanda oma õppekavaga ühitatavaid aineid vähemalt 3 EAP*;
  2. lisaks peavad kõik programmis osalevad üliõpilased esitama välisõpingute lõppedes kuu aja jooksul kõik nõutud aruandluse dokumendid TLÜ välisõppe peaspetsialistile.    

*Doktoriõppe üliõpilane ei pea väliskõrgkoolis sooritama vähemalt 3 EAP mahus õppeaineid juhul, kui ülikool arvestab välisõpinguid atesteerimisel.

  • Kui üliõpilane sooritab lühiajalistel välisõpingutel vähem kui 3 EAP (v.a doktoriõppe üliõpilane juhul, kui ülikool arvestab välisõpinguid atesteerimisel), on ta kohustatud õpirände toetuse täies ulatuses tagasi maksma. Üliõpilasel on mõjuva põhjuse olemasolul õigus esitada avaldus tagasimaksest loobumiseks õpirände toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liikmele. Põhjendatud kirjalik avaldus, millele lisatakse asjakohased tõendid, esitatakse hiljemalt välisõpingutele järgneva semestri vahenädala lõpuks. Avalduse põhjendatuse ja tagasimaksmisele kuuluva õpirände toetuse summa vähendamise või tühistamise kohta teeb toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liige otsuse hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Välisõppe võimaluste kombineerimine

 

Igal õppetasemel on Erasmus+ programmi raames võimalik viibida välislähetuses kuni 12 kuud, sealjuures on võimalik eri võimalusi kombineerida. Variante, kuidas luua just endale sobiv välisõppe kogemustepagas, on mitmeid! Näiteks võid välisõpet sooritada eri riikides ja kõrgkoolides, viibida välismaal nii vahetustudengina kui ka välispraktikandina ning kombineerida omavahel nii lühi- ja pikaajalist välisõpet kui ka välispraktikat. 

Järgnevalt on illustreerimiseks toodud mõned näited välisõppe kombineerimisvõimalustest Erasmus+ programmis:

  • Sofia viibis ühe semestri vahetustudengina Austrias ning osales hiljem veel kahes lühiajalises välisõppes Saksamaal ja Soomes.
  • Martin veetis ühe semestri vahetustudengina Portugalis ning hiljem 4 kuud Lätis välispraktikandina.
  • Laura veetis ühe akadeemilise aasta vahetustudengina Türgis ning sooritas hiljem lühiajalise välispraktika Horvaatias. 
  • Tom veetis oma sügissemestri vahetustudengina Hispaanias ning kevadsemestri vahetustudengina Hollandis.