Koolitus

Mis on Seenioritöö mikrokraadiprogramm ja miks on seenioritöö tegijaid Eestis vaja?

​​​​​​​Seenioritöö valdkond on tasapisi arenemas - leidub neid organisatsioone, kellele see on põhitegevus, leidub neid, kellele on vanemaealistega tegelemine üheks väga oluliseks fookuseks (nt tööandjate organisatsioonid, ametiühingud jt) ja on organisatsioone, kes on ilmunud sooviga seda valdkonda arendada, kuna vanemaealiste temaatika on ühiskonnas aktuaalsem kui kunagi varem ja puudutab varem või hiljem meid kõiki.

seenioritöö bänner

Eestis on iga viies inimene 65-aastane või vanem ning prognoosi kohaselt aastaks 2050 moodustavad vanemaealised elanikest kolmandiku. Kuna Eestis puudus seni vanemaealiste arendamise ja kaasamise kutseala ning tegijate väljaõpe, pakub Tallinna Ülikool nüüd võimalust seda tühimikku täita.

Ühiskonnal tuleb pakkuda inimesele keskkonda, mis valmistab ette ja toetab tema aktiivsena vananemist. See on keskkond, kus on hea elada igas vanuses inimestel. Seenioritöös võimestatakse vanemaid inimesi realiseerima oma potentsiaali ja tegema seda, mida väärtuslikuks peavad, sõltumata vanusest. Selleks on vaja pakkuvat motiveerivat ja kaasavat keskkonda. Nii, nagu noortevaldkonna areng ja tuleviku väljakutsed lähtuvad noorte, noortepoliitika ja noorsootöö ning kogu ühiskonna seisundist ja arenguvajadustest, peaksid ka seenioritöö ja vanemaealiste valdkonna areng ning tuleviku väljakutsed lähtuma vanemaealiste ja vanemaealiste poliitika ja seenioritöö ning kogu ühiskonna seisundist ja arenguvajadustest.

2022. aasta sügisest on võimalik õppida Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia kaudu Seenioritöö mikrokraadiprogrammis, mis suunab vanemaealistega tegelevaid organisatsioone koostööle ning suurendab nende professionaalseid teadmisi ja oskusi. Õppe käigus valmivate arendusprojektide kaudu soovitakse arendada põlvkondadevahelise koostöö initsiatiive, sh piirkondlike noorte ja vanemaealiste nõukogude tekkimise ideed.

Mikrokraadiprogramm on mõeldud kõrgharidusega inimestele, kes töötavad vanemaealiste arengu ja heaolu nimel (nt üleriigiliste ja kohalike organisatsioonide ja asutuste esindajad, KOVide ja nende allasutuste töötajad). Õppima on oodatud kultuuri- ja raamatukogutöötajaid, sotsiaaltöötajaid, koduõed ja teised kogukonna eestvedajai, kes tahavad luua Eestis keskkonda, kus vanemat inimest koheldakse kui normaalset kodanikku ja arenevat inimest. Oodatud on ka era- ja kolmanda sektori inimesed, kes töötavad rahvastiku vanemat osa puudutavate küsimustega ning peaksid seisma vanemaealiste õiguste eest ja vanuselise diskrimineerimise vastu nii tööturul, sotsiaalvaldkonnas kui kõikides teistes eluvaldkondades. 

Milline on seenioritöö tegija roll ja mida peaksid seenioritöö tegijad teadma ja oskama?

Oluline on ühiskondliku arusaama kujundamine, et kui aktiivne tööiga või vanaduspensioni iga lõpeb, ei valmistuta mitte surmaks, vaid ees on veel on terve 25 kuni 30 aastat aktiivset elu. Inimese vaim võib olla kõrge vanuseni virge ja tal on soov olla keegi. Seenioritöös on keskne küsimus: kuidas pakkuda seda võimalust ja kuidas vanemaealisi inimesi enam toetada ja kaasata? Viimasest johtuvalt on vanemaealiste enda roll olla ühiskonnaga kaasas ja seda ka teadvustada. Seenioritöötajate roll saab olla seda teadvustamist toetada ning kui rääkida kohaliku omavalitsuse rollist, siis see oleks kujundada vananemiskeskkond, mis sisuliselt on osa elukaare keskkonna kujundamisest kogukonnas oleva inimese jaoks.

Kuidas seenioritöö valdkond aitab ühiskonna ja inimese heaolule kaasa?

Eesti tööturu ja tööturumeetmete, seaduse, ressurside ja ja teadmiste kontekstis mõeldakse aina enam selle peale, kuidas säilitada võimalikult kaua inimese töövõimet. Samuti on heaolu riigina Eestis olemas toimiv hoolekandesüsteem ja meditsiinisüsteem. Tallinna Ülikoolis läbi viidud uuringu kohaselt on vähem ühiskonnas tähelepanu pööratud inimese elukaare vaheetapile, kus oma tervena vananemise eest vastutab inimene ise. Seni ei ole seaduste ja ressursside mõttes olnud riik ega kohalik omavalitsus olnud kohustatud selle keskkonna loomisega tegelema. Erinevad sotsiaalkeskused, päevakeskused ja raamatukogud, kes seda keskkonda on tublisti püüdnud pakkuda, tajuvad aina enam vajadust selle järele (raamatukogudes on ainult seadusega reguleeritud, et raamatukogud peavad toetama elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ja raamatukogudel on ka teenus “raamatute viimine koju”, mistõttu raamatukogud on ühed vähesed, kes toetavad õppimist elulõpuni, sh neid, kes oma kodudest välja ei saa).

Tervena vananemise kontseptsiooni ja funktsionaalsete võimekuste arendamise poole püüdlemine seenioritöös tähendaks kahtlemata seda, et koormus hoolekandesüsteemile ja meditsiinisüsteemile oleks tulevikus väiksem, mis tähendab heaolu nii riigile kui ennekõike inimestele endile.

Seenioritöö – kas hobi või amet?

Tallinna Ülikool demograafia keskus viis Sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud arendusprogrammi “Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine” raames läbi uuringu seenioritöö tegijatest Eestis, mida juhtis teadur ja mikrokraadiprogrammi õppekavajuht Tiina Tambaum. Tiina akadeemiline huvi on üle 10 aasta olnud kõik see, mis puudutab vanemaealiste arendamist, nende õppimist, nende sotsiaalset kaasatust. Nagu Tiina ise ütleb: “Vanemaealiste areng ei ole midagi, mida teevad inimesed individuaalselt. See keskkond, kus nad elavad, peaks olema samuti arengut stimuleeriv, samuti peaksid toetama seda inimesed, kes tegelevad vanemaealistega, eelkõige nendega, kes on tööturult väljunud.”

Uuringu idee toetus tervena vananemise kontseptsioonile, mille kohaselt tervena vananemine ei ole tervena püsimine ning see ei ole otseselt seotud füüsilise, vaimse võ sotsiaalse tervisega, vaid on midagi, mille tulemusel ollakse füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt terved.

Seenioritöö tegijateks võib nimetada inimesi, kes pakuvad võimalusi areneda ja panustada nende võimekuste arengusse. Uuringus käsitleti seenioritöö tegijatena päevakeskuseid, sotsiaalkeskuseid, raamatukogusid, rahvamaju, külamaju, koolituskeskuseid, huviklubisid, vallamaju, hooldekodusid, vabatahtlike võrgustikke, kuid ka koole ja kirikuid.

Tulemuste kohaselt ei tunneta seenioritöö tegijad seda probleemina, et suurema osaga sihtgrupist ei tegeleta. Samuti valitseb vastuolu tervena vananemise kontseptsiooni (võimekuste arendamine) ja seenioritöö kontseptsiooni (mida nähakse liialt sotsiaaltööna) - määratluse vahel.
Valdkonda iseloomustab ka see, et professionaalne areng on enamasti juhuslik. Samas teaduslike uuringute kohaselt teatud ametialased oskused ja hoiakud ei tule kogemusega, vaid valdkond vajab võrgustumist, üksteiselt õppimist, täiendusõppe võimalusi ja tulevikus professiooni väljakujundamist.

Seenioritöö mikrokraadiprogrammil on väljund tulevikuks

Seenioritöö mikrokraadiprogramm Tallinna Ülikoolis on seotud andragoogika magistriõppe õppekavaga ja sihtgrupi esindajatel on võimalik läbida vajaminevaid aineid esialgu täiendusõppe mikrokraadina ning huvi korral jätkata õpinguid Tallinna Ülikoolis, kas noorsootöö, sotsiaaltöö või andragoogika erialal (kuni seenioritöö eriala on välja arendamisel).
2022. a. on Tallina Ülikooli Haapsalu Kolledžis koostamisel magistriõppe õppekava, mis käsitleb seenioritööd, tervist ja kogukonda.

Seenioritöö mikrokraadiprogramm on samm selle poole, et Eestis areneks välja seenioritöö eriala (sarnaselt noorsootööle) ehk süsteemne jätkusuutlik lähenemine tervena vananemisele ja põlvkondi integreeriva keskkonna loomisele Eestis.

Seenioritöö mikrokraadiprogrammi registreerimine on avatud kuni 23. augustini 2022.

Tutvu progammi sisu ja ajakavaga ning registreeri kursusele SIIN.