1 Minuti Loeng: kuidas tekivad ühiskondlikud muutused?
Mitmed kunagised suured ühiskondlikud muutused on tänaseks meie igapäevaellu nii juurdunud, et märkaksime vaid nende puudumist. Headeks näideteks on lasteaiad, riiklik tervishoid või naiste valimisõigus. Muutused ei teki iseenesest. Olulisel kohal muutuste käivitamisel ja elluviimisel on sotsiaalne innovatsioon, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.
Sotsiaalne innovatsioon on uute ideede ja lahenduste leidmine seni rahuldamata ühiskondlike vajaduste täitmiseks. See ei ole uus mõiste, aga võrreldes sotsiaalsete innovatsioonidega sajandeid tagasi, on meie tänased võimalused ja arengukiirus tänu tehnoloogiatele hoopis teised.
Sotsiaalne innovatsioon võib olla protsess, mis on olemuselt lokaalne, nagu näiteks transport, mida külaselts korraldab eakatele või Eesti ajaloost tuntud Rahvarinde liikumine. Protsess võib kasvada ka globaalseks, nagu Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev. Ühiskondlikel struktuuridel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik, aga harjumused kipuvad olema tugevad. Muudatuste puhul on oluline roll koostöövõrgustikel, kus inimesed mõjutavad valitsusasutusi, mittetulundusühinguid ja ettevõtjaid, et koos muutusi esile kutsuda.
Seni on riikide majanduste edu mõõdetud SKP suurusega. SKP väärtustab tegevusi, mis edendavad majandust, aga võivad samas olla inimestele ja keskkonnale kahjulikud, nagu näiteks vihmametsade maha raiumine. Tänaseks on kolm riiki (Island, Šotimaa ja Uus- Meremaa) loonud heaolumajanduste võrgustiku. Heaolumajandus rõhutab teistsuguseid väärtusi, nagu võrdsemad tasud või vaimne tervis. Heaolumajandusele üleminek eeldab muutusi igas eluvaldkonnas. Selleks on vaja sotsiaalset innovatsiooni, mis oleks käivitajaks ja avaldaks oma protsessides ning lõppeesmärkides ühiskonnale ja keskkonnale positiivset mõju. Nende innovatsioonide puhul võtavad inimesed oma elu ja keskkonna kujundamises suurema rolli ja sellega ka vastutuse.
Muutusteks on vaja julgust. Sotsiaalne innovatsioon on osa lahendusest. See ei ole alternatiiv, aga täiendab hästitoimivat majandust ja riiki. Sotsiaalseid innovatsioone ei tehta inimeste jaoks, vaid nendega koos. Koos minuga, koos sinuga, koos meie kõigiga.
Sotsiaalse innovatsiooni ja selle õpetamisega seonduvaid teemasid uurib COST võrgustikuprojekt “Valdkondadevaheline innovatsioon ühiskondlikeks muutusteks" (“Multi-disciplinary Innovation for Social Change“ (SHIINE)), mida juhib Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik. SHIINE eesmärk on uurida, kuidas peaks tulevikus ülikoolides õpetama, et toime tulla väga laiaulatuslike ja mitmekesiste ühiskondlike probleemidega. Kasutatakse valdkondadevahelisi innovatsioonimeetodeid ning disainmõtlemise tööriistu probleemide lahendamisel koostöös ettevõtetega. Projekti tulemused jõuavad poliitikakujundajateni loodava Euroopa avaliku sektori innovatsioonilabori kaudu.
