Minu 15 aastat veganlust

Minu jaoks on oluline elada kooskõlas oma põhimõtetega ning minimeerida oma elutegevuse mõjul tekkivad kahju teistele olenditele ja planeedile. Loomade massiliseks kasvatamiseks ja tapmiseks peamiselt inimese toiduks – millel on hävitav mõju loomade eludele, keskkonnale ja inimestele – ei ole tänapäeva Lääne ühiskondades mingit praktilist vajadust ega õigustust. Tegelen vabal ajal vegantoidu valmistamise ja toidufotograafiaga ning pean Eesti vanimat veganretseptide blogi veganmaailm.com.

Teadlasena huvitavad mind aga küsimused selle kohta, kuidas inimesed loomadesse suhtuvad ja neid kohtlevad ning millised on muutused selles vallas. Olen teadustöös nende teemadega järjest enam tegelema hakanud, põimides need oma uurimishuvidega soouurimuse valdkonnas.

Minu järeldoktorantuuri uurimistöö Helsingi Ülikoolis, projekti Climate Sustainability in the Kitchen raames käsitleb veganluse ja maskuliinsuse seoseid: uurin Eesti ja Soome meeste veganiks hakkamise ja veganina elamise kogemusi. Selle uuringu tulemused osutavad, et veganiks hakanud mehed peavad seda oluliseks ja positiivseks elumuutuseks, mille tagajärjel on paranenud nende tervis ning suurenenud heaolu.

Mis on veganlus?

Veganlus on enam kui täistaimine toitumine, mis välistab toidulaualt kõik loomsed tooted. Veganlus tähendab laiemat püüdlust vähendada – nii palju kui võimalik – loomade kasutamist inimese tarbeks. See hõlmab näiteks ka loomsete koostisosade vältimist majapidamis- ja kosmeetikatoodetes ning loomsetest materjalidest valmistatud riideid ja jalanõusid, samuti loomade peal katsetatud toodete kasutamist nii palju, kui see on võimalik.

Seega, täistaimne toituja ei pruugi tingimata olla vegan, kui ta ei jaga põhimõtet, mille kohaselt on tundevõimeliste loomade kasutamine inimese tarbeks ebaeetiline. Paljusid, kes sellest mõtteviisist kantuna veganiks hakkavad, ei pruugi häirida loomsete toodete maitse ning neil võib olla (esialgu) isegi raske neist toodetest loobuda.

Üldjuhul näitab aga veganite kogemus seda, et üsna varsti harjutakse uue toitumisviisiga ning leitakse uusi põnevaid maitseid. Enamike toidulaud mitte ei ahene, vaid mitmekesistub. Neile, kes siiski liha- ja piimatoodete tekstuuri ja maitset igatsevad, on tänapäeval – ka Eesti poelettidel – küllaldaselt kõikvõimalikke taimseid lihasid, piimasid, juuste ja jogurteid.

Statistikat veganite osakaalu kohta erinevate riikide rahvastikus on seni vähe. Hinnanguliselt jääb veganite protsent Lääneriikides vahemikku 0,5-3% elanikkonnast. Vaatamata nendele väikestele arvudele on veganlus nähtusena, eriti viimaste aastakümnete jooksul, saanud kultuuriliselt nähtavaks, seda ka Eestis. Veganluse temaatikat on järjest enam kajastatud ka peavoolumeedias ning teadlikkus veganluse ja selle põhjuste kohta on järjest suurem.

Loomsete toodete keskkonnamõju

Järjest enam on inimesi, kes hakkavad veganiks eelkõige keskkonnaga seotud põhjustel, püüdes seeläbi vähendada oma ökoloogilist jalajälge.Liha ja piimatooteid sisaldava ning täistaimse toitumise keskkonnamõju võrdlus osutab, et täistaimne toitumine on kõige vähem
keskkonnakahju põhjustav toitumisviisaidates tunduvalt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulka, maa- ning veekasutust. Loomatööstus toodab 18% kuni 51% kõigist planeedi inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest ja kasutab 70% kogu planeedi põllumajandusmaast, olles üks kliimamuutuse peamisi põhjustajaid. Praeguse kliimakriisi kontekstis on teadmised loomatööstuse hävitava keskkonnamõju kohta õnneks järjest enam jõudmas ka peavoolu. Täistaimsele toitumisel üleminek on tõhus viis globaalse kliimakriisi leevendamiseks.

Liha, heaolu ja ebavõrdsus
Arutelud veganluse üle keskenduvad enamasti loomaeetikale, keskkonnale või inimeste tervisele. Enamasti jääb aga märkamata veel üks oluline aspekt – loomatööstuse ning loomsete toodete tarbimise seos inimõiguste ja sotsiaalse ebavõrdsusega. Loomade tarbimine mõjutab eriti negatiivselt just kõige haavatavamaid inimgruppe ja kogukondi. Töö tapamajas on üks kõige traumeerivamaid ja tervist kahjustavamaid ning seda teevad enamikus riikides just kõige vaesemad ja haavatavamad inimesed .

Kliimamuutuste tagajärgedega seisavad kõige valusamalt silmitsi kõige vaesemad riigid maailma lõunapoolsetes riikides, kes ise on kliimamuutuste tekkesse kõige vähem panustanud. Eriti rängalt mõjutab kliimamuutus lõunas just naisi. Järjest aktuaalsemaks saab kliimapagulaste temaatika.

Inimkonda järjest enam ohustavad zoonootilised ehk loomadelt inimestele ülekanduvad nakkushaigused ja antibiootikumiresistentsus (enamik maailma antibiootikumidest kasutatakse loomatööstuses) on selgelt rahvatervise küsimused ja puudutavad otseselt inimeste heaolu.

Seega, inimeste, loomade ja ökosüsteemide heaolu ja käekäik on lahutamatult seotud. Siit tekib paratamatult küsimus – kas ja kuivõrd on toitumine puhtalt isiklik valik?

Veganlus kui tervisetrend?

Veganlust võib mõista mitut moodi. Meedias kujutatakse seda tüüpiliselt toitumisviisi või elustiilina. Huvitaval kombel leidub vastuolulisi arusaamu veganluse tervisemõjude kohta: ühelt poolt on levinud arvamused, mille kohaselt on veganlus inimesele sobimatu või isegi tervisele ohtlik ning teisalt seostatakse veganlust tervisliku toitumisega. Täistaimne toitumine on maailma juhtivamate tervise- ja toitumisorganisatsioonide poolt heaks kiidetud kui inimesele sobiv toitumisviis igas eluetapis, mis aitab teatud haigusi isegi ennetada.

Kindlasti ei tähenda täistaimne toitumine automaatselt tervislikku toitumist. Ka veganina saab toituda ebatervislikult, eriti tänapäeval, kus pea kõigist rämpstoitudest on saadaval ka täistaimsed versioonid. Paljud veganid, olles häiritud veganluse seostamisest dieetide või tervisetrendide või isegi esoteerikaga, vaidlustavad veganluse kujutamist range dieedina, näidates, et veganina ei pea millestki loobuma.

Käibele on läinud mõiste „rämpstoiduveganlus“ ning sotsiaalmeedias on mitmeid veganite gruppe, kes jagavad infot ja fotosid sellistest toitudest ja toodetest, näiteks Sipsikaljavegaanit (õlle- ja krõpsuveganid) - populaarne Soome vegangrupp Facebookis. Ka alkoholi joomine ei lähe veganluse põhimõtetega tingimata vastuollu: suur osa alkoholist on vegan, ehk selle tootmiseks ei ole kasutatud loomseid produkte.