Tutvus meie uute doktoritega ehk kuus küsimust Birgit Vallmüürile ja Madli Vainule
Igal aastal saab Tallinna Ülikool endale juurde hulga doktoreid, keda sügisel pidulikult promoveeritakse. Selleks, et meie doktorite kohta rohkem teada saada ja innustada ka teisi helgeid päid õpinguid doktorantuuris jätkama, küsib Tallinna Ülikool viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud tublidelt inimestelt, millega nad praegu tegelevad, mida õpingute ajal kõige rohkem iseenda kohta õppisid ning millised on head näpunäited, kuidas kaitsmise päeval minimaalselt närveerida ja end enesekindlalt tunda.
Birgit Vallmüür kaitses juuni alguses doktoritööd, milles uuris rohelist politseiväärikust. Täpsemalt ametivõimude kalduvusele panna vastu kiusatustele kasutada ära oma ametikohta viisil, mis tooks kaasa keskkonnale põhjendamatut kahju.
- Mille järgi oma doktoritöö teema valisid ehk miks just rohelise politseiväärikuse teema?
Birgit Vallmüür: Mu doktoritöö teema kujunes orgaaniliselt. Esmalt rakendasin maailmas tunnustatud teooriat Eestis. Seejärel seadsin kahtluse alla selle aluseeldused ja metoodika ning sealt edasi laiendasin seni puutumata valdkonda, mis oli mulle kõige südamelähedasem ja samal ajal ka maailmas väga kriitiline trend. Samas, esimesed kaks etappi olid vajalikud kolmandaks.
Ma julgen arvata, et enamik doktoritöö teemasid kujuneb selliselt, et töö lõplik fookus selgub alles doktorantuuris. Kuigi doktorantuuri astumine eeldab teema valimist, siis ma ei julgustaks sellest rangelt õpingute jooksul kinni pidama, kui selgub, et kõige põletavam probleem, mis õpingute käigus huvitama hakkab, muidu uurimata jääks.
- Kus praegu töötad ja kuidas rakendad oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
"Aju ei erista oluliselt ärevuse ja elevuse vahet. Sisendage endale, et olete elevil ja te tunnete ennast palju paremini. Kolmandaks, enne kaitsmist ennast valmis tantsida ei tule kahjuks. Mina tantsisin ennast enne kodust väljumist õigesse meeleollu Tina Turner'i laulu "Simply the Best" järgi."
Birgit Vallmüür, ühiskonnateaduste instituudi doktor
B.V: Ma pigem ütleks, et te loote doktoriõpingute ajal teadmisi. Väljakutse on siis nende teadmiste levitamine selliselt, et neid ka kasutatakse. Hetkel ma ei tööta, kuid panustan oma aega erinevatesse keskkonnavaldkonna algatustesse ja loon uusi vaatenurki tulevasteks projektideks. See kraad annab teie radikaalsetele uutele vaadetele usaldusväärsust.
- Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisid?
B.V: Vast kõige üllatavam ja ootamatum oli doktoritöö esitamisele järgnenud emotsionaalne langus. Ma olin küll teadlik tendentsist, et näiteks olümpiavõitjatel võib tekkida emotsionaalne langus peale kulla võitmist, kuid ma ei oleks oodanud, et lihtsalt töö esitamine võib sellise nähtuse esile kutsuda. Nüüd tean, et see on sageli Ph.D. kraadi kaitsmisele järgnev nähtus. Toon selle esile, sest usun, et teadmine, et see on igati normaalne, on doktorantidele kasulik ja ettevalmistav.
- Millised on Sinu hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
B.V: Reisimine maailma eri otstesse, aeg looduses Arktikast vihmametsadeni ning pikad jalutuskäigud mere ääres päikeseloojangus on olnud viimastel aastatel oluliseks osaks mu elust. Võttes arvesse, et mu doktoritöö kasutas rohelise kriminoloogia maailmavaadet ja lõi globaalselt kasutatava raamistiku vihjab, et hobid/harrastused ja töö fookus ei pruugi olla lahutatud.
- Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
B.V: Ma julgustaks ainult neid jätkama õpinguid doktorantuuris, kes seda ise, ükskõik missugusel isiklikul põhjusel, tungivalt teha tahavad. Doktorantuur, eriti, kui teete seda töö kõrvalt, eeldab tugevat sisemist motivatsiooni ja enesekontrolli. Seda eriti publikatsioonide osas ning veelgi enam siis, kui olete nende ainuautor, nagu mina olin oma kolme publikatsiooni puhul. Minu soovitus – leidke eneses see tugev tahe.
- Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
B.V: Näpunäiteid oleks kolm. Esiteks, te saate endale kinnitada, et mitte keegi ei tea teie tööst ja spetsiifilisest valdkonnast rohkem kui te ise. Teiseks, aju ei erista oluliselt ärevuse ja elevuse vahet. Sisendage endale, et olete elevil ja te tunnete ennast palju paremini. Kolmandaks, enne kaitsmist ennast valmis tantsida ei tule kahjuks. Mina tantsisin ennast enne kodust väljumist õigesse meeleollu Tina Turner'i laulu "Simply the Best" järgi.
Madli Vain kaitses hiljuti doktoritööd, milles uuris Euroopa Liidu ja India strateegilist partnerlust, osapoolte huvisid ning seda, kuidas teineteist vastastikku täiendatakse.
- Mille järgi oma doktoritöö teema valisid ehk miks just Euroopa Liidu ja India strateegiline partnerlus?
Madli Vain: Doktoritöö huvi tulenes nii praktilisest kui akadeemilisest vajadusest mõista ELi ja India strateegilist partnerlust ning sealjuures India välispoliitikat. Senine EL ja India suhteid uuriv kirjandus on paljuski keskendunud partnerluse kritiseerimisele, mistõttu on jäetud tagaplaanile partnerluse tähenduse lahtimõtestamine ning sealhulgas osapoolte individuaalsed huvid.
- Kus praegu töötad ja kuidas rakendad oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
M.V: Doktoriõpingud ei anna ainult süvendatud teadmisi konkreetsest teemast, vaid võimaldavad omandada ka analüütilised tööriistad, mida kasutada igapäevaelus. Olles töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris, võib üsna kindlalt väita, et ükskõik millises töös tulevad kasuks olulise eristamine ebaolulisest, analüüsi- ja argumenteerimise oskus ning võime näha nii suurt kui ka väikest pilti.
- Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisid?
M.V: Doktoritöö kirjutamisel on üks olulisemaid oskuseid leida tasakaal nii-öelda lõputu lugemise ja kirjutamise vahel. Sealjuures tuleb mõista, et doktoritöö (kehtib eelkõige rahvusvaheliste suhete distsipliinis) võib olla lõputu protsess, mistõttu peab panema endale selged piirid, kus uurimine lõpetada. Kuna kõike pole võimalik töösse sisse kirjutada, on eriti oluline leida selge fookus ja raamistik.
- Millised on Sinu hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
M.V: Vaimse pingutuse kõrval on kahtlemata oluline roll ka spordil, mis aitab keha ja meelt tasakaalus hoida. Kindlasti ei tasu unustada sõprade olemasolu, mis aitab end teadus- ja igapäevatööst välja lülitada. Kuigi vahel võib tunduda, et kõigeks ei leidu aega, on just tasakaal lõpuks see, mis aitab ka teadustöös endast rohkem anda.
- Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
"Olles töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris, võib üsna kindlalt väita, et ükskõik millises töös tulevad kasuks olulise eristamine ebaolulisest, analüüsi- ja argumenteerimise oskus ning võime näha nii suurt kui ka väikest pilti."
Madli Vain, ühiskonnateaduste instituudi doktor
M.V: Doktorantuuri astumiseks peab olema kirg teema vastu, mida plaanitakse süvitsi uurida ning valmisolek uurida konkreetset teemat vähemalt neli aastat (tihti pikemaltki). Teoreetilised ja analüütilised tööriistad on võimalik omandada TLÜ doktorantuuri käigus ning sealjuures välisülikoolides tudeerides, mida oma kogemuste põhjal kindlasti soovitan. Välisülikoolidest saadavad teadmised, kontaktid ja kasutada olev kirjandus on tänapäeval asendamatu väärtusega.
- Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
M.V: Mina ei soovitaks närveerimist täielikult vältida, sest väike närv paneb end rohkem pingutama ning näitab teatud määral ka austust publiku vastu. Siiski, selleks, et viia närveerimine endale meeldiva tasemeni, soovitan kolme nippi:
1) Põhjalik ettevalmistus, mis hõlmab nii oponentide tagasiside analüüsimist ja läbitöötamist kui ka ettekande korduvat läbiharjutamist;
2) eelnevat kaitsmise läbimängimist oma peas ehk etapilist ettekujutust sellest, kuidas tahad, et kaitsmine läheks;
3) mõistmist, et doktori väitekirja kaitsmist on võimalik teha vaid ühe korra ning selleks tuleb endast maksimum anda vaid mõneks tunniks.
