Sotsiaalpedagoogika

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala annab valmiduse töötada nii sotsiaalpedagoogika kui lastekaitse spetsialistina. Eestis teeb lastekaitsespetsialist sageli ka sotsiaaltööd (ning vastupidi) - just see seik sai õppekava kujundamisel oluliseks.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 35

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

 

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal eraldi spetsialiseerumist ei ole, kuna ained paigutuvad sisulistesse teemablokkidesse, mille läbimine on üliõpilastele kohustuslik (välja arvatud valikained, mida tudeng saab oma erihuvist johtuvalt ise valida). Elulisus, päevakajalisus ja laiapõhjalisus on selle õppekava peamisteks tunnusjoonteks.

Keda ootame õppima?

Me ootame õppima bakalaureusekraadiga (või vastava tasemega) huvilisi, kel  soov tegutseda haridus- ja/või sotsiaalsfääris. Senine erialane töökogemus annab kandideerimisel mõningase eelise, juhul kui tudengikandidaat suudab vastuvõtu-intervjuu käigus oma õpimotivatsiooni presenteerida varasema elukogemuse kontekstis. Teretulnud on ka haakuvate erialade spetsialistid – meie tudengitest mitmelgi on magistrikraad juba olemas, ning senisele haridusele lisaks soovitakse omandada täiendavaid teadmisi just sotsiaalpedagoogika ja/või lastekaitse-valdkonnast. 

Miks tulla meile õppima?

Sellel õppekaval omandab üliõpilane teadmisi nii sotsiaalpedagoogikast, lastekaitsest, kui ka erialaga seonduvatest valdkondadest laiemalt (nt psühhodiagnostikast, erivajadustega laste toetamise võimalustest, kriisiabist, vanemluse toetamisest, seadusandlusest jms).

  • Ainekursused läbinud üliõpilased saavad ülevaate sotsiaalsetest protsessidest ja nende mõjust lapse arengule tervikuna.
  • Õpingute käigus areneb ka uurimisalane pädevus, mis aitab lõpetanul paremini mõista abivajava (lapse, õpilase või perekonna) probleemide sotsiaalset tausta.
  • Magistriõppes omandatakse oskusi ja teadmisi, kuidas abivajava perekonna, lapse või õpilase probleeme ennetada või leevendada – kas siis üksinda või võrgustikutöös. Võrgustikutöö-oskuste kujundamine ja õpetamine on sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal väga oluline. 
  • Lõpetanud omandavad sotsiaalteaduse magistrikraadi sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse valdkonnas. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Tegemist on sessioonõppega.
  • Õppetöö sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekaval toimub kaks korda kuus neljapäevast laupäevani (enamasti hommikust õhtuni).
  • Üleülikoolilised ained (nt üldained ja enamik võõrkeelekursusi) toimuvad ka tsüklivälistel aegadel. Õppesessioonide vahelisel ajal töötavad tudengid iseseisvalt (st mitte-auditoorselt) – lugedes kohustuslikku kirjandust; valmistudes kontrolltöödeks ja eksamiteks; koostades iseseisvaid töid; teostades empiirilist uuringut magistritöö raames. Teise õppeaasta kevadsemester on planeeritud magistritöö kokkukirjutamiseks (sel ajal auditoorset õppetööd praktiliselt ei toimu). 

Olulised erialaained

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekava kohustuslike ainete osa koosneb kolmest mõttelisest blokist:

  • sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse ühisained: lahenduskeskne töö laste ja peredega; kriisinõustamine; psühhosotsiaalne töö laste ja noorukitega; kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid; magistriseminar; erialane inglise keel
  • lastekaitse erialaained: laste õiguste kaitse põhikursus; ülevaade perepoliitikast; lastekaitse käsitlused; juhtumitöö
  • sotsiaalpedagoogika erialaained: ülevaade sotsiaalpedagoogika teooriatest ja meetoditest; erivajadusega laps tavakoolis; haridusprobleemide normatiivsed tagamaad

Tutvu õppekavaga 

Põhiõppejõud

 
Karmen Toros

Olen töötanud Tallinna Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.

Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."

Karmen Toros Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Marju Medar

Olen lõpetanud 1982 a. TÜ eripedagoogika eriala ja kaitsnud 1996 aastal TÜ teadusmagistri kraadi ning 2004 aastal TPÜ filosoofiadoktori kraadi sotsiaaltöös. Olen juhtinud sotsiaaltöö eriala õpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis aastatel 1999-2012 ja Tallinna Ülikoolis aastatel 2012-2015. 

1996. aastast tegutsen eksperdina ja projektitöö konsultandina ning oman 20 aastast kõrgkoolis koolitamise kogemust, seda nii taseme- kui täiendusõppes. Olen töötanud praktikuna nii haridus- kui sotsiaalvaldkonnas ning juhtinud mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena on valminud juhendmaterjalid juhtumipõhise võrgustikutöö läbiviimiseks, rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koolituste läbiviimiseks ja tervisedenduseks kogukonnas.

Uurimissuundadeks on sotsiaalteenuste vajadus, kasutamine, korraldus ja osutamine ning sotsiaaltöö professiooni. 

Marju Medar Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Mare Leino

Olen lõpetanud 1985. a. Tartu Ülikooli ajakirjanikuna, 1996. a. omandanud Tartu Ülikoolist pedagoogikamagistri kraadi, ning 2002. a. kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek."

Tallinna Ülikoolis töötan alates aastast 1997, enne seda olin EV Haridusministeeriumis projektitalituse peaekspert. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna loogiliseks ühisosaks on sotsiaalpedagoogika, mida Eestis arendatakse alates 90ndatest. Sotsiaalpedagoogika  on katustermin haridus- ja sotsiaalvaldkonna ühisosale; nii uuringutes kui õppetöös on oluline osutada normide suhtelisusele ning naabervaldkondade osalisele kattuvusele. Eesmärgiks on panna üliõpilane mõtlema silmnähtavate probleemide võimalike tagamaade ja konteksti üle. 

Olen koostanud, kirjutanud või tõlkinud üle 10 raamatu, erialaseid artikleid on ilmunud üle 100. 

Mare Leino Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Anne Tiko

Olen lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogina ja saanud psühholoogiakandidaadi kraadi (arengupsühholoogias) Moskvas, Üld- ja pedagoogilise psühholoogia instituudis. Töötanud Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis (algõpetuse ja keeledidaktika sektorites) ja 1991. a alates Pedagoogikaülikoolis.

Hingelt olen arengupsühholoog ja püüan oma teadmisi ja kogemusi rakendada selleks, et tulevased sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad märkaks ja mõistaks last ja tema abivajadust ning sooviks ja suudaks teda ja tema arengut toetada.

Minu uurimishuvi on keskendunud psühhosotsiaalselt ohustatud laste toimetulekule ja nende aitamise võimalustele. 

Anne Tiko Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Merike Sisask

Olen Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1991, saanud psühholoogilise nõustaja kutse Professionaalse Psühholoogia Erakoolis 2003, kaitsnud rahvatervishoiu magistrikraadi Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudis 2005 ning sotsioloogia doktorikraadi Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis 2011. Minu uurimisvaldkonnad on vaimne tervis ja heaolu ning suitsidaalne käitumine, märksõnadeks ennetamine ja edendamine. Tallinna Ülikoolis olen sotsiaaltöö doktoriõppekava kuraator ning õpetan magistrantidele kursuseid „Rahvatervis ja heaolu“ ning „Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid“ (kvantitatiivne osa).

Merike Sisask Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Intervjuu käigus selgub kandidaadi teadlikkus sotsiaalprobleemidest, ühiskonna, kultuuri- ja erialastest teemadest. CV-s ja motivatsioonikirjas peaks (lisaks faktidele) leiduma ka mõjuvaid põhjendusi erialavalikuks. Senine erialane töökogemus annab mõningase eelise, juhul kui tudengikandidaat suudab vastuvõtu-intervjuu käigus oma õpimotivatsiooni presenteerida varasema elukogemuse kontekstis. Kõik kandidaadid peavad läbima intervjuu (mille osakaal on 50% sisseastumiseksamist), kuhu tuleb paberkandjal kaasa võtta oma CV ja motivatsioonikiri.

Kuhu edasi?

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala lõpetanud võivad töötada nii sotsiaal- kui ka haridussfääris sellistel ametikohtadel, kus lisaks magistrikraadile nõutakse spetsiifilisi teadmisi ning oskusi lastekaitse ja/või sotsiaalpedagoogika valdkonnas. Meie õppekava vilistlasi leidub nii koolidirektorite kui ministeeriumite peaspetsialistide ning ekspertide seas, aga ka näiteks riigikogus. Magistrikursuse avarast profiilist johtuvalt on lõpetanute tööleidmise võimalused praktiliselt piiritud – sõna otseses ja kaudses mõttes, sest meie lõpetajad on rakendust leidnud ka välismaal. 

Vilistlase meenutused:

  • "Õpingud Tallinna Ülikoolis, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal andsid mulle enesekindlust teha sotsiaalpedagoogi tööd oma tunnetuse järgi, tuginedes samas õpitud teooriatele. Kujunes arusaam, et tuleb ennast usaldada ja leida oma oskused ning meetodid töös probleemsete õpilastega. Sain ka julguse ja "tõuke" pöörata uus lehekülg oma tööelus. Kuigi minu tänane töö ei ole otseselt sotsiaalpedagoogiline tegevus, on saadud teadmised ja tarkused suuresti abiks ning üldine arusaam elust on seetõttu avaram."

Leena Saag, Pääsküla Gümnaasiumi direktor


  • "Töötan töötukassas juhtumikorraldajana, ja mul läheb hästi. Kuna minu eelmine haridus ei olnud sotsiaaltöö valdkonnast, siis annab Tallinna Ülikoolis omandatud magistrikraad mulle võimaluse teha tööd, mida armastan - aidata ja nõustada inimesi tööotsingutel."

Ele Andok, Töötukassa juhtumikorraldaja


Millistel erialadel võib tööd leida?

Enamus õppekava läbinutest töötab siiski Eesti üldhariduskoolides või hoolekandeasutustes sotsiaalpedagoogidena; nagu ka kohalikes omavalitsustes lastekaitsespetsialistidena.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Tegemist on ainsa taolise õppekavaga Eestis: kuskil mujal pole võimalik omandada magistrikraadi sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse valdkonnas.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna valdkonnapõhised uuringud keskenduvad enamasti sotsiaalpedagoogikale, lastekaitsele, psühholoogiale, õigusteadusele ning praktikale. Infot meie õppejõudude publikatsioonide ja projektide kohta leiab Eesti teadusinfosüsteemist.

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekaval töötavad oma eriala spetsialistid – enamusel (77%) on doktorikraad, ülejäänutel magistrikraad. 

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Õppetööväline sotsiaalelu toimub erinevatel tasanditel: kursusesiseste ürituste eestvedajaks on (enamasti) kursusevanem. Õppekava raames toimub 1. õppeaasta sügisel (tavaliselt) ekskursioon, külastamaks mõnd silmapaistvat ja/või huvitavat sotsiaalasutust Eestis. Suunal/instituudis korraldatakse ühisüritusi paar korda aastas (nt jõulupidu).

Lisaks toimuvad üleülikoolilised peod (nt ülikooli sünnipäeva-ball). Lühidalt võib öelda, et õppetöövälise sotsiaalelu sisu ning intensiivsus on eeskätt tudengite endi kätes. 

Tutvu sotsiaalkaitse suunaga siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Merike Sisask, "Kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega?"

Tegemist on ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna õppekavaga – kõik mainitud märksõnad kujundavad/suunavad ka õppekava sisuelemente.

Avatud õppekavana pakume õpivõimalust suhteliselt laiale sihtrühmale: teretulnud on sotsiaal- ja/või humanitaarse taustaga tudengikandidaadid.

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekava tudengid saavad osaleda ühiskonnateaduste instituudi võimalusterohkes tudengi(m)elus. 

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Ave Põldmets-Ruut
E-post: ave.poldmets-ruut@tlu.ee
Telefon: 6 409 382

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Sotsiaaltöö

Ühiskonnateaduste instituut

Sotsiaaltöö magistriõppekava eesmärk on ette valmistada sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid ning on pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Lähtudes sotsiaaltöö väärtuspõhimõtetest ja eetilistest printsiipidest, on tolerantsed ning arvestavad kliendi kultuurilise eripäraga.

Magistriõpe
Eesti keel
35
Sessioonõpe
Vaata eriala