Vilistlane Marko Veinbergs: tudengipingist botaanikalektoriks
Tallinna ülikooli vilistlane Marko Veinbergs, kes valis bakalaureuseastmes oma erialaks bioloogia ja magistritasemel molekulaarse biokeemia ja ökoloogia, leidis juba oma õpingute ajal, et soovib järgmisi põlvkondi bioloogiavaldkonnas harida. Sellest sügisest on temast saamas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli uus botaanikalektor. Uurisime oma silmapaistvalt vilistlaselt, kuidas on ülikooliharidus tema praegusele karjäärile kaasa aidanud.
Kuidas/miks otsustasid sa Tallinna ülikooli õppima tulla?
Tulin Tallinna Ülikooli kahel lihtsal põhjusel. See oli elukohale lähedal ja seal sai õppida erialana bioloogiat. Olin kuulnud ka, et õpe on üsna praktiline ja toimub palju välitöid. Minu mäletamist mööda bakalaureusse astudes eksamit ei olnud, sain lävendi alusel tasuta õppekohale. Magistrisse molekulaarse biokeemia ja ökoloogia erialale astudes mäletan just motivatsioonivestlust.
Kirjelda mõnda ägedat seika, mis meenub sulle ülikooliajast.
Kõige ägedamad seigad õpingute jooksul on toimunud just suviste praktikumide käigus või muudel välitöödel. Paduvihm, kivipuraviku-uputus ja sajad pronkspõrnikad Teenuse mükoloogia praktikumis. Virmalised, helkivad ööpilved ja särtsakas sünnipäevaõlu koos mäluvärskendusega Hiiumaa mükoloogia praksis, kuhu vabatahtlikuks läksin. Vast ühed meeldejäävaimad mälestused on kõige esimesest välipraktikumist Pikakannus. Tipptasemel õppejõud Triinu Tõrv ja Tõnu Ploompuu sisustasid selle meeldejäävalt.
Foto: Välipraktikum Pikakannus, pildil õppejõud Tõnu Ploompuu (vasakul) ja vilistlane Marko Veinbergs (paremal)
Kuidas on ülikooliharidus aidanud kaasa sinu praegusele karjäärile?
Praegusele karjäärile on tulnud kasuks vahelduv töökogemus erinevatel ametitel ja läbivalt ka teadmised, mida TLÜ-s ammutasin. Juba bakalaureuseõpingute ajal töötasin Püha Johannese koolis loodusõpetuse õpetajana, mis süvendas minus õpetajaameti sügavamat mõistmist. Edasi viis minu tee mind kööki kokaks, kus toetusin väga palju magistriõpingute käigus õpitud toiduainekeemiale. Keemiku pilguga kulinaariamaailma näha oli suurepärane ja eduelamusi pakkuv kogemus. Pärast kokatööd läksin ma kooli tagasi, seekord Tallinna Kristiine Gümnaasiumisse bioloogia õpetajaks. Lisaks õpetajatööle olen võtnud osa ka mitmetest tööampsudest kooli arendustegevuses. Kõikide eelduste kohaselt hakkan varsti ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis botaanikat andma. Õpetajaameti eeliseks on pikk suvepuhkus, seni olen püüdnud igal suvel ka midagi suuremat ette võtta. Aga olulisimaks elutee suunajaks pean oma talu, mis mul mõned aastad tagasi soetatud sai. Seal viibin igal vabal hetkel ja tegelen sellega, miks astusin Tallinna ülikooli just bioloogiat õppima.
Kaks aastat tagasi korraldasime koostöös Tõnu Ploompuu, Veiko Kastanje ning Allar Antsoniga huvilistele kahepäevase seenelaagri, mis lõppes võidukalt elutuppa männiplankudele seatud seenenäitusega. Tuvastatud liike jäi napilt alla saja, kokku liike üle selle. Aasta hiljem käis Tõnu küla kogukonnale ja teistele huvilistele rääkimas toidutaimedest – rakendusbotaanika ja murunärimine käsikäes.
Mis nõu annaksid sa tulevasele üliõpilasele?
Õpingute aeg tuleb eelkõige enda jaoks huvitavaks teha ja kasutada kõiki võimalusi kogemuste, aga ka tutvuste loomiseks.
Tutvu BIOLOOGIA (kõrvaerialaga) BSc õppekavaga
