Ajalugu

Ajaloo doktorikava on neile, kes tunnevad süvendatud akadeemilist huvi ajaloo ja sellega piirnevate uurimisvaldkondade (kunstiajalugu, arheoloogia) vastu ning näevad oma tulevikku uurijana, teadurina või õppejõuna.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Selle tarbeks on õppekava suunatud eelkõige iseseisvate teadmiste ja oskuste kujundamisele ning doktorantide arengu toetamisele. Doktorantidel on võimalus süveneda humanitaarteaduste ja kultuuride uuringute tänapäevastesse uurimismeetoditesse.

Kunstiajaloos ootame eelkõige vanema kunsti ja visuaalkultuuri huvilisi, arheoloogias neid, kelle huvideringiks on Eesti ja naabermaade esiajalugu, eriti rauaaja teine pool, ning ajaloos on meie põhifookus Eesti, Baltimaade, Venemaa ja üldisemalt Euroopa ajalool. Samuti ootame kandidaate, kellele pakub huvi baltisaksa kultuuri- või keskkonnaajalugu.

Õppekava on neile, kes tunnevad ajaloo, kunstiajaloo või arheoloogia vastu teaduslikku huvi. Õppekava eesmärk on anda magistrikraadi omandanutele süvendatud teadmisi tänapäeva humanitaarteaduslikest ja kultuuriteooriatest. Kunstiajaloo doktorantuuri ootame eelkõige vanema kunsti ja interdistsiplinaarsete uuringutega tegelejaid.

2020. aastal on oodatud eelkõige kandidaadid, kes soovivad uurida teemasid, mis on seotud Läänemere ja Ida-Euroopa regiooniga.  

Humanitaarteaduste instituudi doktorantide kohta leiab lisainfot siit

Miks tulla meile õppima?

2003. aastal avatud ajaloo doktorikava on kujundatud lähtudes doktoriõppe korraldamise rahvusvahelistest tavadest ja sobitab praktilise kogemuse Eesti praeguste võimalustega. Tulemuseks on doktorantide arvu mõõdukas ja ühtlane suurenemine, mis tagab individuaalse lähenemise doktorantidele.

Reaalne õppetöö toimub üldainetes, ülejäänutes vastavalt vajadusele ja võimalusele. Doktoriseminarid toimuvad nii erialapõhiselt kui ka humanitaarteaduste instituudi seminaride sarja osana. Doktorante kaasatakse teadusprojektidesse ja õppetöö läbiviimisesse vastavalt võimalusele. Õppekavakujundus arvestab töölkäimise vajadustega ja on suunatud doktoritöö valmimisele.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Doktoriõppes on kesksel kohal seminar, mille käigus doktorandid saavad teha ettekandeid, arutada oma doktoritöö üle ning anda tagasisidet teiste doktorantide uurimistöödele. Seminari käigus antakse doktorantidele soovitusi muu hulgas konverentsidel osalemise ning artiklite ja arvustuste kirjutamise ja avaldamise kohta. Oluline osa õppetööst toimub individuaalselt, koostöös doktorandi juhendajaga. 

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.

 


Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.


Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.

Õppekeskkond

 

  • Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadurid pakuvad doktorantidele tuge ja nõu nende uurimistöös. Üksuse väljaantavates ajakirjades on võimalik publitseerida artikleid.
  • Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus tegeleb peamiselt Eesti ja Baltimaade ajalooga eri perioodidel ning erinevas kontekstis (Skandinaavia, Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa). Meie uurijate kompetentsid on seotud eelkõige kultuuriajaloo, diplomaatilise, ühiskondliku ja majandusajalooga, aga ka sõjandusajaloo, migratsiooni, keskkonnaajaloo, mälu-uuringute ja muu sellisega. Meid huvitavad transnatsionaalsus ning eriti varasema ajaloo puhul seosed materiaalse ja visuaalkultuuri kontekstis.
  • Üheks kõige olulisemaks sündmuseks Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse jaoks on üle aasta toimuvad moodsa ajaloo konverentsid, mida on korraldatud juba alates 1989. aastast. Sellel rahvusvahelisel konverentsil on ka doktorantidel võimalik esineda ettekannetega. Uurimisteemadest ja -huvist lähtuvalt on doktorantidel võimalik osaleda keskaja keskuse ja keskkonnaajaloo keskuse tegemistes ja nende korraldatavatel seminaridel.
  • Viimasel ajal on tudengite initsiatiivil alguse saanud nooruurijatele suunatud ettevõtmised ja konverentsid, mille eesmärk on tihendada suhtlust eelkõige teiste Baltimaade uurijatega. Professor Karsten Brüggemanni eesvedamisel toimuvad magistrantidele ja doktorantidele ka konverentsid Saksamaal.
  • Doktorantide käsutuses on nii ülikooli kui ka rahvusraamatukogu pakutavad võimalused, sealhulgas arvukad elektroonilised inforessursid ja raamatukogudevaheline laenutus. Tallinnas on hulgaliselt arhiive ja muuseume, mis pakuvad hea uurimisbaasi.

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

 

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2020. a vastuvõtul

2020. aastal on oodatud eelkõige kandidaadid, kes soovivad uurida teemasid, mis on seotud Läänemere ja Ida-Euroopa regiooniga.

Enne kandideerimist on kandidaatidel soovitav esitada instituuti tutvumiseks järgmised dokumendid:

1) Juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kavand (pikkus u 3 lk/1500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata), mis sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

  • kavandatava uurimistöö teema;
  • uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
  • ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
  • senise uurimisseisu ülevaade;
  • ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
  • lühiülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
  • visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta;
  • esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
  • projektile kandideerijatel selgitus projektiga haakumise ja projekti raames tehtavate tegevuste kohta.

NB! Juhul kui doktorant vajab abi juhendaja leidmiseks, tuleb doktoritöö esialgne kavand saata läbivaatamiseks ja juhendaja leidmiseks/kooskõlastamiseks maris.peters@tlu.ee.

2) Vabas vormis sõnastatud senine õpetamisalane kogemus ja nägemus doktoriõppe ajal tehtavast õppetööst. Soovituslik on leida koostöös juhendajaga seosed olemasolevate õppekavade ja ainetega.

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide kohta)

Kõik kolm manust saata aadressile maris.peters@tlu.ee.

Vastuvõtukomisjon tutvub laekunud dokumentidega ja annab kandidaatidele kahe nädala jooksul soovitusi kandideerimisprotsessi jätkamiseks.


Kandideerimisperioodil (11. mai – 1. juuli) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

  • kavandatava uurimistöö teema;
  • uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
  • ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
  • senise uurimisseisu ülevaade;
  • ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
  • ülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
  • visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
  • esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
  • uurimistöö ajaline graafik (sh info välisõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab välitöid, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Põhjendus, miks seda uurimistööd peab tegema just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide kohta)

4) Tõend keeleoskuse taseme kohta (inglise keel C1-tasemel)

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

  • Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
  • Uurimistöö kava (sh ajakohasius ja interdistsiplinaarsus, uurimistöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga või haakuvus projektiga) (max 35 palli)
  • Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
  • Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (ja panustada projekti) (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Vilistlased

Doktoritöö uuris Eesti rahvusarmee põhimõtteid ja vähemusrahvuste olukorda selles 1918.-1940. a. Muu hulgas selgus, et Eesti sõjavägi täitis teiste institutsioonide kõrval Eesti rahvusriiklikus ülesehitustöös rahvuse kujundaja ja koolitaja rolli, milles ohvitseridele oli eraldatud rahva õpetaja sümboolne roll. Eesti ohvitserkonnas levinud hoiakud olid rahvuskonservatiivset laadi ning Eesti ohvitserkonna rahvuskonservatiivne meelestatus sillutas teed Konstantin Pätsi autoritaarsele režiimile, võimaldades talle sõjaväe toetuse kindral Johan Laidoneri abil. Eesti sõjaväeteenistus pidi mitte rõhutama sõjaväelaste erinevustele, vaid neid hoopis tasandama, vormides ajateenijatest kuulekaid käsualuseid. See põhimõte kehtis ka vähemusrahvuste suhtes, kes pidid sõjaväeteenistuse lõppedes omandama nn riikliku meelsuse. Tänapäeva Eesti kaitsevägi on oma olemuselt reservarmee ja ühiskonna läbilõige, mistõttu peaks leidma selle suhestust tsiviilühiskonna, rahvusriigi ja oma rahvaga ning teha seda läbi ajalookogemuse.

2018. aastal pälvis doktoritöö II preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes.

  • Loe lähemalt tema doktoritööst siit

 


​"Sometimes research is done simply for it's own sake. You can do it too."

  • Loe lähemalt tema doktoritööst siit

"Uurisin doktoriõpingute raames ajalooõpetuse arengut nõukogulikust tänapäevaseks iseseisvuse taastanud Eestis. Teema on mulle südamelähedane, kuna olin ise muutuste protsessis osaleja erinevates ametites ja rollides. Alustasin ülikoolis didaktika õpetamist 2004. aastal. Doktoriõpingud laiendasid minu teadmisi hariduse valdkonnas ning arendasid uurimisoskust, mida kasutan üliõpilaste paremaks juhendamiseks."

  • Mare Oja doktoritöö võitis 2016. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe astmes 2. preemia.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, juhtide ja tippekspertidena Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes institutsioonides ning kõrgeima kvalifikatsiooniga teadlaste, õppejõudude ja juhtivspetsialistidena ajaloo, kunstiajaloo ja arheoloogia erialal.

Edasiõppimisvõimalused

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9344

Sarnased erialad

Kultuuride uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala