David Lamas: kui tootega tuleb kaasa koolitus või kasutusjuhend, siis see ei ole meie mõistes kasutatav
Kuidas teha nii, et ükskõik mis igapäevakasutuses olev toode oleks kasutajale lihtsasti mõistetav ja kasutatav ilma keerulise paberjuhendi või õppevideo vaatamiseta?
Ühtlasi on David Lamas homme toimuva World usability day ehk lühidalt WUDi ehk eesti keeles maailma kasutatavuse päeva korraldaja. Mida kasutajamugavus ja WUD Eesti täpselt tähendab, uuris Davis Lamaselt Karl Hallik.
Alustame algusest: mis on interaktsioonidisain? Selle termini seletamiseks on meil terve magistrikursus. Lühidalt on olemas selline uurimisvaldkond nagu inimese ja arvuti interaktsioon. See on väga mitmetahuline ja ausalt öeldes teadusena üks paras segapuder. Selle raames on kokku tulnud IT-inimesed, sotsioloogid, antropoloogid, disainerid ja teiste valdkondade teadurid. Samas on neid kõiki tarvis, et mõista inimeste ja tehnoloogia ühendust ja suhet. Ja selle laia valdkonna sees on meie üpris kitsas fookus interaktsioonidisainil, mis põhimõtteliselt toodab ja arendab süsteeme, mis meie elu lihtsamaks ja paremaks teeb. Interaktsiooni põhiline ülesanne ongi elukvaliteedi parandamiseks tehnoloogiate arendamine.
Kuidas on see seotud maailma kasutatavuse päevaga? Tänapäeval teavad kõik, et kui mingit masinat pole lihtne kasutada, siis seda ei osteta. Kogu rõhk on kasutaja enda kogemusel – toote kasutamisega peab kaasnema mingi nauding või hea tunne. Lihtsalt öeldes – kui tootega tuleb kaasa koolitus või kasutusjuhend, siis see ei ole meie mõistes kasutatav. Vanasti oli aga kogu rõhk sellel, et need tehnoloogilised tooted üldse valmiks. Kes arvutit kasutada ei osanud, läks vastavale kursusele, sest muidu tundis ta end rumalana. Interaktsioonidisaini valdkonna inimestel oli aga algusest peale selge, et meie vastutame selle eest, et kasutaja saaks toote kasutamisega iseseisvalt hakkama. WUD loodigi selleks, et tuletada disaineritele ja arendajatele meelde, et me peame valmistama atribuute, mida inimesed ka päriselt kasutada saaksid. Tänapäeval on see mure õnneks suuresti möödanik ja rõhk on vaikselt liikunud kasutajakogemusele ja isegi teenuste disainile, kuna paljud teenused põhinevad ju tehnoloogial. Nii et praegu on tõesti nimi veidi vananenud – kasutatavuse päeva rõhk on kogemusel ja disainil. Sündmus ise toimub üle maailma samal teemal ja enam-vähem samal päeval. Eelmisel aastal oli fookuses haridustehnoloogia, sel aastal on teemaks innovatsioon. Oleme Tallinnasse kutsunud Philipsi tootearenduskeskuse juhataja Jettie Hoonhouti, kelle juhatusel valmivad tervist ja heaolu parandavad tooted. Meie teine peakülaline, Smashing Magazine’i peatoimetaja Vitali Friedman räägib kohalduvast disainist – tulevikus peaksid kõik veebilehed ja -teenused olema võrdselt kasutatavad kõikides seadmetes ja kõikidel ekraanidel.
Milline on Eesti WUD maailma kontekstis? Eesti WUD on üks suuremaid Euroopas, seda kahel põhjusel: esiteks on teistes riikides väga palju konkureerivaid IT-teemalisi üritusi, näiteks Soomeski toimub sel nädalal Slush. Seega ei ole WUD ainus väljund selle valdkonna inimestele. Teiseks on Eesti haruldane keskkond Euroopas – kõrgendatud huvi IT valdkonna vastu on nii rahval, ettevõtjatel kui avalikul sektoril ja riigil endal. Nii ongi Eesti WUD näiteks pea kümme korda suurem üritus kui Soome oma. Konverentsi külastavad lisaks kohalikele igal aastal ka Läti, Leedu, Vene ja Soome huvilised. Peterburi kogukonnal oli isegi selline huvi, et eelmisel nädalal aitasime neil korraldada nende enda esimese WUDi. Korraldame Eestis EstCHI (Eesti inimese ja arvuti interaktsiooni ühendus - toim) märgi all üle kuu ka nii-öelda mini-WUDe, ehk vabas vormis istumisi Garage48 HUBis Tallinnas. Seal kohtuvad akadeemikud, kes teavad interaktsioonidisaini kui teaduse tagamaid ning tehnoloogiatööstuse esindajad, kes tegelevad sarnaste probleemide lahendamisega oma töökohtadel. Nende kohtumiste eesmärk ongi kaks maailma omavahel ühendada, et uuenduslikud lahendused areneks kiiremini ja paremini. Sel kevadel laiendasime oma haaret ja hakkasime korraldama ka Maailma juurdepääsetavuse teadlikkuse päeva (Global Accessibility Awareness Day). Selle konverentsiga keskendume näilise ligipääsetavuse ja tegelikkuse ebakõladele. Lihtsa näitena võib tuua osades hoonetes olevad ratastoolide kaldteed, mis on olemas, aga kas liiga kitsad või järsud. Teadlikkuse tõstmine ongi selliste sündmuste peamine eesmärk – et ühiskond saaks aru ja teadvustaks, et teatud teemadel on nii muresid kui lahendusi.
Millised inimesed WUDi ja mini-WUDe külastavad? Nagu see valdkond ise, on ka külastajad kõikvõimalikest valdkondadest. Alustades disainerite ja IT-personaliga, lõpetades avaliku sektori hankekorraldajate ja firmajuhtidega. Viimased käivad konverentsil seepärast, et õppida ära põhitõed ja olla seega teadlikumad tellijad, mis on väga tervitatav trend. Saalis on samal ajal nii innovaatilised töötajad kui inimesed, kellel on võime ja volitus otse sündmuselt neidsamu töötajaid palgata.
Mis teemasid käsitleb WUD aastal 2020? WUDi aasta teema lepitakse alati kokku ülemaailmselt, hääletuse teel. Samas jälgib see alati maailmas toimuvat. Seega ma arvan, et aastal 2020 võiks WUDi fookus olla heaolul või õnnel. Või hoopis rahul. Inimese ja arvuti interaktsiooni valdkonnas tehakse palju uuringuid just rahu teemadel. Seega ma tõesti loodan, et aastal 2020, kui mitte varem, on WUDis päevakorral rahu, õnn ja heaolu. Autor: Karl Hallik
