Üleülikoolilised ained
Üleülikooliliste ainete moodul on kompaktne ja kohustuslik moodul, mis sisaldub I ja II õppeastme õppekavades. Mooduli fookuses on kaasaegsed üldpädevused, õpi- ja erialase tegevuse eesmärgipärase planeerimise oskus, ennastjuhtivus ja meeskonnatöö.
Moodulisse kuuluvate ainete komplekt varieerub õppeastmest, instituudist ja õppekavast sõltuvalt, mistõttu tuleb konkreetse õppekava infot otsida õppekava vormilt ÕIS-ist. Allpool on kirjeldatud üldisi põhimõtteid.
KÕRGHARIDUSE I ASTE
Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusastme õppekavades on üleülikooliliste ainete moodulis kolm kohustuslikku õppeainet:
I
õpingute läbimiseks vajalike teadmiste ning oskuste omandamist toetav(ad) aine(d) kokku 6 EAP mahus. Paljudes õppekavades on selleks näit. aine Õppimine kõrgkoolis,
II
üldaine (6 EAP), mille fookuses on valdkondlikud üldpädevused (sõltuvalt instituudist ja õppekavast võib selleks olla näit. aine Kriitiline mõtlemine või Looduse seadused või Üld- ja sotsiaalpsühholoogia, vm)
III
interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise ning meeskonnatöö oskusi arendav aine ELU (6 EAP). Tegemist on instituutide ja õppeastmete ülese õppeainega, s.t. et ükskõik millise BA/ RKH või MA õppekava üliõpilane saab valida kõikide põnevate projektide vahel, mida ülikool konkreetsel semestril pakub. Projekti meeskonna moodustavad konkreetsest teemast huvitatud bakalaureuseastme tudengid ja magistrandid, kes töötavad ühise eesmärgi nimel.
LOE ROHKEM ELU VÕIMALUSTE KOHTA!
ELU arendustegevusi toetasid Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi projekti Astra meede TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja nr 2014-2020.4.01.16-0033 tegevus B23.

KÕRGHARIDUSE II ASTE
Magistrantidel ja integreeritud õppe üliõpilastel on üleülikooliliste ainete moodulis reeglina ainult üks aine (ELU projekt), mille läbimiseks pakub ülikool praegu kolme alternatiivi:
1) osaleda endale huvipakkuvas ELU-projektis lihtliikmena;
2) esitada ise ELU projekti idee ning kui idee saab heakskiidu, juhtida projekti elluviimist kuni tulemuste saavutamiseni (s.t. magistrant kui idee autor ja projektijuht saab inimeste ja protsesside juhtimise kogemuse);
3) valida mõni nüüdisaegsele üldpädevusele keskenduv HÜPE- aine.
ELU projektid
Tegemist on instituutideülese õppeainega, s.t. et ükskõik millise (magistri)õppekava üliõpilane saab valida kõikide põnevate projektide vahel, mida ülikool konkreetsel semestril pakub. NB! Projektide valik on I ja II õppeastmel ühine- s.t. et projektides hakkavad koos töötama sellest konkreetsest teemast huvitatud bakalaureuse- ja magistriastme tudengid. Millisel semestril on mõistlik ELU/HÜPEt läbida, saab vaadata oma õppekava nominaaljaotusest ÕIS-ist.
LOE ROHKEM ELU VÕIMALUSTE KOHTA!
ELU arendustegevusi toetasid Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi projekti Astra meede TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja nr 2014-2020.4.01.16-0033 tegevus B23.

HÜPE (Homsed üldpädevused eluks)
ELU projekti alternatiivina võib vabalt valida HÜPE-aine, mis keskendub ühele konkreetsele üldpädevusele. HÜPE-aine valimiseks ei pea ELU projekt olema varem läbitud, kuid see sobib hästi alternatiiviks neile, kes on ELU aine varasemate õpingute jooksul juba sooritanud (nt bakalaureuseastmes).
2026/27 õa kevadsemestril pakutavad õppeained on (nimekiri täieneb):
| Õppeaine | Kirjeldus |
|---|---|
| Tähelepanuväärse osa vaimsest tervisest ja heaolust määravad ära tegurid, mis ei ole üldse seotud tervishoiuvaldkonnaga. Geenid ja teenused on kahtlemata olulised, kuid tervena elamiseks on oluliselt kaalukamad igapäevasest elukeskkonnast ja eluviisist tulenevad mõjutegurid. Oluline on märgata inimeste haavatavust ning mõjutegurite eelmängu probleemide kujunemisele või süvenemisele. Vaimse heaolu toetamist saab alustada elukeskkonna kohandamise ja (enese)abi võimaluste laiendamisega ning sellele ongi suunatud käesoleva kursuse põhifookus. | |
|
Kas oled valmis avastama oma sisemist ettevõtlikkust? Ettevõtlik mõtteviis ei tähenda sugugi vaid ettevõtte käivitamist, vaid see on osa nii meie tänase kui ka tulevikuühiskonna jaoks hädavajalikest elu- ja enesejuhtimise oskustest. |
|
|
YID7018.YM Inimene silmitsi erinevate tulevikega
|
Käsitleme inimolu uusi väljakutseid antropotseenis ja planetaarses kriisis, sidudes omavahel minevikukogemused ja tulevikuootused. Seejuures mõtestame ka kultuuri ja vaimse heaolu rolli tulevikuootuste kujunemises ja kujutamises. Võimalike tulevike mõistmine on üha olulisem oskus mõjutades erinevaid elusfääre, maastikke ja ideoloogiad. Kursuse käigus viiakse läbi loomingulised rühmatööd, mis võimaldavad osalejatel põnevate teemadega intensiivselt tegeleda. Aine toimub eesti keeles, kuid eeldab head inglise keele oskust! |
| YID7029.YM Ennetus ja tegutsemine: praktiline tervisekirjaoskus | Kuidas teha igapäevaelus paremaid terviseotsuseid, märgata varaseid ohumärke ja leida Eestis õige abi õigel ajal? Kursusel õpid praktiliselt orienteeruma toitumise, liikumise, une ja vaimse tervise teemadel ning kasutama usaldusväärseid terviseinfo allikaid. Kursus ei eelda meditsiiniteadmisi – eesmärk on anda igale õppijale oskused, mis aitavad paremini mõista enda ja lähedaste tervisega seotud olukordi, teha esmaseid teadlikke otsuseid ning vajadusel abi otsida. Praktilises kohtumises harjutatakse ka lihtsamate tervisenäitajate hindamist. |
|
YID7030.YM Kuidas mõista loovust ja toetada ennast professionaalse loojana Loengud toimuvad kuuel kolmapäeval vahemikus 12.15-13.45/15.45 |
Mida tähendab olla looja? Kuidas sünnivad loomingulised ideed, millest kujunevad loomeharjumused ning kuidas mõjutavad loovat tööd isiksus, keskkond ja ühiskond? Kursus kutsub uurima loovust nii nähtuse kui ka isikliku kogemusena. Loovuse psühholoogia, kultuurilised käsitlused ja professionaalse loometöö praktikad põimuvad isikliku refleksiooniga, mis aitab paremini mõista oma loomeprotsesse, motivatsiooni ja arengusuundi. Aines osalemise eelduseks on isiklik loojakogemus. Osaleja peab olema valmis ka grupitööga kaasneva isikliku kogemuse jagamiseks ning teiste osalejate jaoks toetava ja konfidentsiaalse ühisruumi loomiseks. |
| YID7031.YM Surelikkus, suremine, surm ja lein: psühhosotsiaalsed ja kultuurilised perspektiivid | Kui me ei räägi surmast, ei räägi me tegelikult sügavuti ka elust. Sel kursusel tutvustatakse surelikkuse, surma ja leina kultuurilisi ning ühiskondlikke vaatenurki. Raske haiguse psühhosotsiaalseid aspekte käsitletakse eelkõige onkoloogiliste haiguste näitel, kuna vähk on oluline rahvatervise probleem, mis mõjutab nii haigestunud inimese kui ka tema lähedaste elu. Tutvustatakse palliatiivravi olemust ja põhimõtteid ning hospiits- ja elulõpuravi filosoofiat. Antakse ülevaade leina käsitlustest ja viisidest, kuidas leinaga toime tulla. Eraldi on fookuses laste eripärad raske haiguse, suremise ja kaotuse kogemisel. Teaduskirjandusele tuginedes tutvustatakse elulõpu- ja surmalähedaste kogemuste erinevaid tõlgendusi. Kursus sobib kõigile, kes soovivad paremini mõista elu ja elu lõppu ning arendada valmisolekut toetamaks lähedast, sõpra või kogukonnaliiget raske haiguse, suremise või leina ajal. |