Inglise keel ja kultuur (kõrvaleriala)

Akadeemiline inglise keel: integreeritud oskused õppeaines arendad määratud teemade piires oma osaoskusi, et suhelda akadeemilises kontekstis ning integreerida teiste osaoskustega (eelkõige lugemise ja kuulamisega). Kursus on suunatud C1-tasemel keeleoskuse kujundamisele ja kinnistamisele. Kursuse keskmes on ülikooli temaatikat (õppetöö, akadeemilised tegevused ja kohustused, üliõpilaste omavahelised suhted, ülikooli roll ühiskonnas, ülikoolidevahelised sidemed, kõrghariduse omandamine erinevates inglise keelt kõnelevates maades jne) käsitleva keele omandamine, uurimine ja korrastamine.

Tekstianalüüsi ja kirjutamispraktika aines kinnistad oma keeleoskusi C1-tasemel ning arendad analüütilisi oskusi. Töötame erinevate tekstidega: kirjanduslikud (lühijutud), meedia (Briti ja Ameerika), teaduslikud ja populaarteaduslikud tekstid ning ka videod. Lihvime grammatikat ja sõnavara C1-C2-tasemel, õpime looma sidusat akadeemilist teksti. Arutame tänapäeva aktuaalseid probleeme: poliitika, meedia, internetimaailm, ökoloogia, mitmekultuuriline maailm.

Inglise keele morfoloogia ja süntaks annab sulle detailse ülevaate inglise keele sõnade struktuurist, sõnaliikidest (nimisõna, tegusõna, omadussõna, jne) ning ajavormidest ja grammatilistest struktuuridest nii teoorias kui ka praktikas. Sulle tutvustatakse põhjalikult sõnade tuletamist ees- ja järelliidete abil ning kursus hõlmab ka ajavormide süvakäsitlust. Kursuse teine pool keskendub lausete struktuurile ning fraaside määramisele süntaksipuude abil (nimisõnafraas, jne). Eesmärgiks on orienteeruda mõistetes, mida kasutatakse inglise keele lauseehituse kirjeldamisel, ja neid ka praktikas rakendada.

Inglise keele foneetika ja variandid keskendub inglise keele häälikusüsteemile ning häälikute moodustamisele. Kursusel omandad oskuse transkribeerida ingliskeelseid sõnu. Lisaks eelmainitule annab kursus ülevaate silbi, rõhu ja intonatsiooniga seotud küsimustest. Kursuse teises pooles saad ülevaate inglise keele regionaalsest varieerumisest.

Inglise keele leksikoloogia ja stilistika aines saad ülevaate inglise keele sõnavarast ja selle spetsiifilistest omadustest, keele tekkeloost, arengust. Samuti arendad oskust analüüsida sõnavara morfoloogilisi ja etümoloogilisi omadusi, sõna tuletusviise, semantilisi seoseid ja fraseoloogilisi omadusi. Saad ülevaate inglise keele stilistilistest omadustest foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil.

Ingliskeelsete maade ühiskonnas ja kultuuris omandad teadmisi ingliskeelsete maade tähtsamatest ajaloosündmustest ja liikumistest, olulisematest ajaloolistest isikutest, kohtadest, kuupäevadest ja mõistetest. Õpid seostama ajaloolisi sündmusi ühiskondlike ja kultuuriliste arengutega ja vaatlema neid laiemas kontekstis.

Ingliskeelsete maade kirjandus I kursusel tulevad käsitlemisele olulisemad ingliskeelses kirjanduses levinud žanrid ja meetodid (näitekirjandus, eepiline luule, romaani teke, reisikirjandus, gooti kirjandus, dramaatiline poeem, kasvatusromaan, filosoofiline romaan, luule); suurimad kirjanikud (Shakespeare, Milton, Swift, Burns, Behn, Byron, M. Shelley, Poe, Scott, Thoreau, Whitman, Ch. Brontë, Melville, Twain, James, Wilde);  renessanss, klassitsism; valgustusaja kultuur, romantism; realism; dekadents. 

Ingliskeelsete maade kirjandus II kursusel tulevad käsitlemisele olulisemad kirjanduslikud meetodid ja kultuuriteoreetilised suunad (modernism, realism, eksistentistialism, postmodernism, feminism, postkolonialism, mälu ja trauma, ökokriitika, loomauuringud, tervise humanitaaria, uusmaterialism, transmodernism) rõhuga ingliskeelsete maade kultuuridele ja nende iseärasustele. Ei vaadata mööda ka uusimatest kirjanduse vormidest (blogi, graafiline romaan, fanfiction, võrgustiku romaan ja nende intermediaalsus, st põimumist teiste meediumitega nagu kunst ja film). Käsitletakse Briti, Ameerika, Iirimaa, Šotimaa, India, Kariibimere regiooni, Kanada, Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa jne. kirjanike loomingut valitud teoste põhjal, paigutades neid laiemasse kultuurilisse, poliitilisse, teoreetilisse ning kirjandusajaloolisse konteksti.

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.

Ene Alas on inglise keele testimise dotsent. Ta on Tallinna ülikoolis töötamise kõrval õppinud ja töötanud ka Suurbritannias ja USA-s. Ene Alas kaitses magistrikraadi Readingi ülikoolis Inglismaal, teemaks akadeemiline kirjutamine, ja doktorikraadi Tallinna ülikoolis rakenduslingvistika alal. Ene Alase teadustöö põhisuunad on seotud keeleoskuse mõõtmise probleemistikuga ja üldise keeletestimisalase kirjaoskuse edendamisega, akadeemilise kirjutamise ja võõrkeeleõppega seotud pragmaatika teemadega. 

Lisaks on Ene Alas nõustajaks inglise keele riigieksami koostamisel ja selle tulemuste hindamisel Eestis ning sellest tulenevalt ka riigieksami läbiviijate koolitaja. Ene Alasel on keelepädevuse (IELTS) hindaja rahvusvaheline kvalifikatsioon.

Julia Kuznetski (Tofantšuk) on briti kirjanduse dotsent. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Kuznetski identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord.

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov on inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor. Ta on õppinud romaani keeli Nottinghami ülikoolis ning romanistikat ja tõlketeadust Tallinna ülikoolis, kus ta kirjutab praegu oma doktoritööd tõlkepoeetikast, keskendudes Eesti luulele. Ta on koostööd teinud Iiri uuringute instituudi ja Seamus Heaney’ keskusega Belfasti Queensi ülikoolis.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.

Helis Camara töötab Tallinna Ülikoolis alates 2015. aastast. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist aastast 2016 olles kirjutanud lõputöö The Noticing Hypothesis and Acquiring English Vocabulary through Sports Terms by Estonian L1 Speakers ja magistrikraad Tallinna Ülikoolist aastast 2018, lõputöö Teaching Aviation English at the Estonian Aviation Academy: A Case Study. Working towards the ICAO Standards. Helis õpetab morfoloogiat ja süntaksit ning foneetikat, 2020. aasta sügissemestrist alates on ta andnud ka ingliskeelsete maade ühiskonna ja kultuuri ainet.

Paul Rüsse on ameerika kirjanduse lektor ja on lugenud seda ainet ja muid kirjandusteaduslikke distsipliine alates 1999. aastast. Lisaks õpingutele Tallinna pedagoogikaülikoolis on ta ennast täiendanud Louisville'i ülikoolis (USA). Alates 2019. a. septembrist täidab ta ka võõrkeeleõpe koordinaatori kohustusi.