girl taking a photo of a rainbow

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris 830€

Lisaks omandad mitmeid praktilisi oskusi nagu analüütiline mõtlemine, kirjutamis- ja esinemisoskus, mis kõik edendavad sinu võimalusi tööturul ja valmistavad sind ette väga erinevateks karjäärivalikuteks. 

Ootame õppima inimesi, kelle huvid ei piirdu vaid ühe erialaga, vaid kes tahavad õppida tundma sõna, staatiliste ja liikuvate piltide seoseid nii ajaloolises kui ka nüüdisaegses kontekstis. 

Miks tulla meile õppima?

  • Magistrikava on Tallinn ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia valdkondadevaheline ingliskeelne ühisõppekava, mille õppejõududeks on Eesti parimad kirjanduse, kunstiajaloo, filmi ja visuaalkultuuri asjatundjad. 
  • Pakume mitmeid võimalusi praktiliste oskuste omandamiseks. Programm teeb koostööd Tallinna tähtsaimate rahvusvaheliste kultuurifestivalidega.
  • Meie õpe toimub suures osas seminari vormis ja see annab üliõpilastele võimaluse aktiivselt diskussioonis osaleda. 
  • Läheneme oma üliõpilastele individuaalselt, toetame nende õppimist ja isiklikke uurimishuvisid õpingute algusest alates.
  • Meil on rahvusvahelised õppegrupid, kus õpivad üliõpilased väga paljudest maadest. Üliõpilaste erinev kultuuritaust rikastab kultuuride võrdlevat uurimist. 
  • Meie uurimistöökeskne õppekava annab parimad võimalused jätkamaks õpinguid doktoriõppe tasemel. 
  • Magistrikava on avatud kõigile humanitaar- ja sotsiaalteaduste üliõpilastele!

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Kahe aasta jooksul osaleb üliõpilane aktiivselt ingliskeelses õppetöös ja praktikas ning kirjutab magistritöö.
  • Kahel esimesel semestril toimuvad mitmed kursused, mis aitavad tudengil endale leida sobiva magistritöö teema.
  • Teisel ja kolmandal semestril lisandub õppepraktika, mis on korraldatud koostöös Tallinna juhtivate rahvusvaheliste kirjandus-, filmi- ja kunstifestivalidega.
  • Kolmanda semestri alguses valib üliõpilane magistritöö teema ja juhendaja.
  • Viimane semester on täielikult pühendatud magistritöö kirjutamisele, mida toetab magistriseminar. Töö kaitstakse avalikult viimase semestri lõpus. 

Olulised eriala- ja üldained

  • Kultuurianalüüsi võtmemõisted

Seminaris uuritakse 20. sajandi kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi põhimõisteid ja nende kasutusvõimalusi kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri analüüsis. Seminari eesmärgiks on luua sidus kontekst vastamaks küsimusele, kuidas uurida kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri intermediaalseid suhteid.

  • Kriitilise teooria ja visuaalkultuuri võtmemõisted

Kursuse eesmärk on tutvustada visuaalkultuuri mõisteid ja meetodeid mis toetuvad sotsiaalsele ja kriitilisele analüüsile. Kursus on üles ehitatud viisil, mis peaks kätte näitama tööriistad nn “uue kunstiajaloo” ja sellele järgnenud autorite kriitiliste tekstide lugemiseks ja mõistmiseks.

  • Seminar kirjandusest, visuaalkultuurist ja filmidest I, II, III

Interdistsiplinaarsed kursused, mis lähenevad kirjandusteostele, filmidele ja visuaalkultuuri objektidele mingist temaatilisest vaatenurgast. Olenevalt aastast tulevad käsitlemisele järgmised teemad: “Düstoopia filosoofias, kirjanduses ja filmis”, “Tunded kirjanduses, visuaalkultuuris ja filmis”, “Mälu kirjanduses ja fotograafias”, “Sõda kirjanduses ja filmis”, “Žanr”, “Postkoloniaalne uurimus”, “Ruum kirjanduses ja visuaalkultuuris”.

  • Sõna ja pilt keskajal/renessansi ajal

Loengu- ja seminarikursus uurib verbaalse ja visuaalse kunsti suhete võtmeküsimusi alates hiliskeskajast kuni hilisrenessansini.

  • Postmodernismi ajalood: arhitektuur teoorias ja visuaalkultuuris

Seminarikursus keskendub kriitilistele diskussioonidele 1960-1980. aastate arhitektuuris, fookusega arhitektuuri ja muutuvate representatsioonivahendite suhetele. Kursus seab eesmärgiks võrrelda Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika näitel kujunenud postmodernismi domineerivat narratiivi näidetega Ida-Euroopa sama perioodi arhitektuurist. 

  • Narratoloogia

Kursuse eesmärk on tutvustada narratoloogia ehk jututeaduse ideid, terminoloogiat ja meetodeid ja harjutada nende kasutamist tekstide analüüsimisel.

  • Filmiadaptsioon

Seminar tutvustab erinevate kirjanduslike tekstide filmitöötluste analüüsi kaudu keskseid kriitilisi ja kultuurilise debatte filmianalüüsist. Filmi adaptsiooni uuritakse ajaloolise ja kultuurilise konteksti, autorluse, žanri jne seisukohalt. Filmide valik varieerub semestrite kaupa.

Erialaaineid toetab üldaine humanitaarteaduste metodoloogia ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Üliõpilastel on võimalus osa võtta Tallinnas toimuvatest kirjanduse- ja kultuuriüritustest, nagu Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikest kolmapäevadest, mille raames toimub koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“, kirjandusfestivalist HEADREAD, kontsertidest, kunstinäitustest, külastada Eesti muuseume jm. Samuti toimuvad õppeaasta jooksul mitmed seminarid ja konverentsid.
  • Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Krista Kodres on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Tema uurimissuunad on varauusaegne arhitektuur ja kunst, kunstiajaloo historiograafia, kunstiteaduse teooriad ja metodoloogia, Eesti arhitektuur ja disain 20. sajandil.

Krista Kodres on raamatute "Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani" (2001), "Eesti kunsti ajalugu 1520-1770" (2005) ja "Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal" (2014) autor. Ta on 6-köitelise koguteose "Eesti kunstiajalugu" peatoimetaja ja Eesti akadeemilise kunstiajaloo ja visuaalkultuuri ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi toimetuskolleegiumi liige.


Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur. Ta uurib oma teadustöös 1960. ja 70. aastate lõpu Nõukogude Liidu arhitektuuri ja disaini, keskendudes tehnoloogia ja igapäevaelu muutustele, samuti nende kokkupuutepunkte alternatiivsete kunstivooludega. Ta on õppinud kunstiajalugu Eesti Kunstiakadeemias ja arhitektuuri ajalugu Londoni ülikoolis.

Ta on avaldanud artikleid väljaannetes AA FilesArtMarginsJournal of ArchitectureHome Cultures ning on panustanud mitmete kogumike ja näitusekataloogide ilmumisse. 2008. aastal ilmus tema kaastoimetamisel raamat "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972-1985". Hiljuti kureeris ta näitust "Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960-1980" Vilniuse Rahvusgaleriis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. 2015. aastal töötas ta külalisteadurina Getty Instituudis, 2017. aasta kevadel töötas ta Euroopa uuringute külalisvanemteadurina Yale’i ülikooli MacMillani keskuses.

 


Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.


Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor ning Lääne-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou' poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.


Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

  • Loe Ülar Ploomi artiklit itaalia ja prantsuse luule kajastustest eesti poeedi Villem Ridala luules.
  • Kuula raadiosaadet Dante Alighieri  "Purgatooriumist".
  • Loe kommentaari Umberto Eco teosele "Foucault pendel".

Piret Peiker on Semiootikavaramu teadur. Ta on lõpetanud doktoriõpinguid Turu ülikoolis, kus kaitses oma väitekirja moderniseerumisdiskursustest 19.-21. sajandi Eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on postkolonialism, modernsus, rahvuslus ja riiklus, ülemaailmastumine ning žanriuuringud.

 

 

 

 


Teet Teinemaa on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi teadur ja lektor. Ta kaitses hiljuti oma doktoritöö Warwicki ülikoolis filmi ja televisiooni teaduskonnas. Tema töö uuris praegusaegse Ameerika mitme peategelasega filmi Jacques Rancière'i ja Slavoj Žižeki mõtteviisist lähtudes.

Teet Teinemaa on õppinud ka Maastrichti ülikoolis, omandanud magistrikraadi filmi ja kirjanduse erialal Yorki ülikoolis ja magistrikraadi kultuuriteooria erialal Tallinna ülikoolis.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
  • Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikus ja suulisest osast.

  • Kirjalikult esitatakse kandidaadi koostatud vähemalt 10-leheküljeline ingliskeelne uurimistöö (nt väljavõte bakalaureusetööst või akadeemiline essee) ja võimalikud uurimisteemad koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas.
  • Suuline osa on vestlus.

Vastuvõtueksamite ajakava

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanud on valmis töötama väga paljudel erialadel, mis nõuavad head kriitilist mõtlemist, visuaalse analüüsi, kirjutamis- ja esinemisoskust. Lõpetajad saavad oma oskusi ja teadmisi rakendada uurija, õpetaja, kultuuriajakirjaniku ja –korraldaja, muuseumispetsialisti, kirjastaja või kultuuridiplomaadina. Pakume üliõpilastele huvitavaid praktikavõimalusi, et nad saaksid avastada oma huvisid ja tööeelistusi juba õpingute ajal. 

Edasiõppimisvõimalused

Üliõpilasi valmistatakse ette õpingute jätkamiseks doktorantuuris. Magistrikava läbimine loob head eeldused jätkata näiteks Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Filmikunst

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

BFMi filmikunsti õppekava on ainus koht Eestis, kus on võimalik erialase spetsialiseerumisega filmikunsti õpet läbida.

Rakenduskõrgharidus
Eesti keel
Vaata eriala