Mare Kitsniku mängulise keeleõppe töötuba
7. novembril käis kogenud koolitaja ja metoodik Mare Kitsnik eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja eriala tudengitele mängulise keeleõpetuse põhimõtteid edasi andmas.
Eesti keele metoodik Mare Kitsnik kaitses kevadel Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis lingvistika doktorikraadi ning töötab praegu Tartu ülikoolis eesti keele võõrkeelena didaktika vanemteadurina. Mitmeid eesti keele õppematerjale koostanud Mare Kitsnik on koos koolitusfirmaga Game Club töötanud välja mängulise õppe elementidega eesti keele kursuse "Juhan". See on mõeldud just neile keeleõppijatele, kes soovivad üle saada suhtlusbarjäärist ja tahavad eesti keelt aktiivselt rääkima hakata.
Mänguline keeleõpe ei ole mõeldud kaugeltki mitte kõige pisematele keeleõppijatele, vaid ka täiskasvanutele, sest mänguline ja vaba õhkkond tekitab turvatunde ning mõnusas meeleolus sujub ka õppimine paremini. Mänguline keeleõpe suunab suhtlusolukordi simuleerima ning loomulikku keelt kasutama nii, et samal ajal tuleb ka loovust rakendada ja näiteks käigu pealt midagi uut või ootamatut välja mõelda. Niiviisi on inimene sunnitud keelt aktiivselt looma ja mõtlema ning pingutab maksimaalselt.
Üliõpilased õppisid esmajoones mängulisi soojendusülesandeid, mille eesmärk on õppijad keeleõppe jaoks häälestada. Selleks tehti mitmesuguseid liikumisega seotud ülesandeid: otsiti ruumist kindlaid värve või mängiti toolimängu, kus õpetaja palus vahetada kohad neil, kellele meeldib näiteks tööl käia või koeraga jalutada. Samuti tuli teha pantomiimi ja kujutada parki või edasi anda teatud sündmusi ja olukordi, mille teised pidi ära arvama. Väga suur rõhk oli koostöisel õppimisel: osa harjutustest tehti paarides või rühmades ning oli ka neid mänge, mida prooviti läbi kogu seltskonnaga.
Et kohaletulnud saaksid õige maigu suhu, kuidas keeleõppija end tunda võiks, tehti mõned harjutused ükskõik millises keeles, mida osavõitjad kuigi hästi ei teadnud.
Pärast soojendusharjutusi asuti harjutama loovust arendavaid vestlusülesandeid, mille eesmärk rääkimise kõrval oli ka grammatiliste konstruktsioonide harjutamine. Näiteks kirjutati sedelitele kohanimed ja moodustati seejärel inimrong, mis pidi mängujuhi ütluste järgi kuskilt kuhugi sõitma. Sel viisil sai kohakäänete kasutust harjutada. Lihtminevikku harjutati jututäringute abil: kolmekesi piltidega täringuid veeretades tuli mõelda lausekett, millest pidi kokku tulema kindla motiivi ja tegelasega jutt. Lisaks mängudele said üliõpilased ka rohkelt arutleda, ise ideid välja käia või oma kogemustest näiteid tuua ja mingitele varem juhtunud olukordadele üheskoos lahendusi pakkuda.
Neljatunnise töötoa järel tuli koduse ülesandena mõelda välja mänguliste elementidega grammatikaülesanne, mis tuleb veel sellel semestril praktikapäeval olles päris koolis ja päris õpilaste peal järele proovida.
Eesti keele kui teise keele õpetajaks saab õppida Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekaval magistriõppes. Kava sisaldab kahte peaeriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja. Vajadus eesti keele kui teise keele õpetajate järele aina kasvab ning nende tööpõld muutub aina eriilmelisemaks ja mitmepalgelisemaks. Nii ongi eesti keele kui teise keele õpetajaõppekava suunatud kõikvõimalikele sihtgruppidele: lasteaialastele, kooliõpilastele, teises kultuuriruumis elavatele või siia saabunud inimestele, samuti täiskasvanutele, kes omandavad eesti keelt kutse- või kõrgkoolis, töökohas või lihtsalt huvi ja suhtlemisvajaduse pärast. Sedamööda pakub õppekava võimalusi ülikooli õppejõudude kõrval kuulata mitmeid spetsialiste nii Eestist kui ka välismaalt. Lisaks Mare Kitsnikule tuleb kevadel Erasmuse toel loenguid andma baaskeeleta õppe lektor Soomest.
Eesti keele kui teise keele õpetaja kaval õpib ka väga kirju seltskond. Nende hulgas on nii neid, kes on juba varasemalt kõrghariduse omandanud, kui ka neid, kes on suundunud ihatud erialale otse bakalaureuseõppest. Et teise keele õppijaid on palju ja igas vanuses, siis keskendubki üldhariduskoolides õpetamisele neist vaid osa üliõpilasi. Praegu õpib eesti keele ja kirjanduse õpetaja kaval 21 üliõpilast, neist 8 omandavad magistrikraadi eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaerialal.
Mare Kitsniku keeleõppe põhimõtetest saab lugeda artiklist "Iga asi omal ajal ehk Ärge alustage grammatikast!", mis on ilmunud Õpetajate Lehes.
