Kristi Klaasmägi usub, et haridusinnovatsiooni alustalaks on see, kui iga õpilane ja õpetaja tunneb end väärtusliku ja väärtustatuna

Alustate Tallinna Ülikooli rektoraadis haridusinnovatsiooni prorektorina. Millised on Teie eesmärgid sel ametikohal?

Haridusinnovatsioon ei toimu rektoraadis, vaid seda teevad meie oma teadlased ja õppejõud, seetõttu on mu esimeste kuude eesmärgiks saada laiapõhjaline pilt rõõmudest ja väljakutsetest kõigis akadeemilistes üksustes. Pikaajaliselt tahan seista selle eest, et teadustööst lähtuva teadmise uuenduslik rakendamine oleks ülikooli sees süsteemselt toetatud ja tooks nähtavat kasu nii meie üldhariduskoolidele kui ühiskonnale laiemalt.

Milline on olnud teie haridus- ja tööalane teekond haridusinnovatsioonini?

Mul on hea meel öelda, et enda arengule tagasi vaadates saan vundamendina välja tuua haldusjuhtimise BA ja MA õpingud Tallinna Ülikoolis. See periood kujundas olulisel määral mu mõtlemist ja maailmapilt täienes süsteemide, institutsioonide, sõltuvate ja sõltumatute muutujate ning erinevate teooriate samaaegse võimalikkusega. Ma arvan, et see aitab mul näha laiemaid seoseid või siis vähemalt aduda, et lisaks minu vaatenurgale on veel mitmeid teisi. Innovatsioon ehk teadmise uuenduslik rakendamine on minu jaoks olulisel määral seotud erinevate võimaluste ja muutujate kombinatsioonide võimalikuks pidamisega.

Lisaks on mind kindlasti mõjutanud Noored Kooli juhtimine, nii läbikukkumised kui õnnestumised selles rollis, ja enda kui juhi tegutsemise mõtestamine läbi lugemise. Eriti on mind toetanud Peter Senge kirjutised, Otto Scharmeri U-teooria ja täiskasvanute arengu teooria (Adult Development Theory). Noored Kooli kogukonnast võtan endaga kaasa ka sügava usu muutuste võimalikkusse ja kogemuse, et inimesed on võimelised enamaks, kui nad ise seda sageli enda kohta usuvad.

Miks soovitaksite õppimiseks just Tallinna Ülikooli valida?

Noored Kooli programm koolitab oma osalejaid koostöös Tallinna Ülikooliga ja seeläbi on mul endal praktiline kogemus töötavate õpetajate tagasisidega õppejõududele ja koolituste sisule. Väga hea viis ülikooli valimiseks, on kuulata, mida ütlevad tänased üliõpilased oma õpingute kohta. Noored Kooli osalejate tagasiside õpingutele Tallinna Ülikoolis on valdavalt väga positiivne ja ma usaldan nende arvamust. 

Keskendusite Noored Kooli tegevjuhina palju põhikooli- ja gümnaasiuminoortele. Mis on kõige väärtuslikum haridusalane nõuanne, mida Teile selles vanuses anti? Kuidas soovitaksite gümnaasiuminoortel, kellel veel kindlat sihti silme ees pole, erialavalikut teha?

Ma ise olen olnud hilise arenguga ja ka mina ei teadnud pärast gümnaasiumi, kelleks ma saada tahan. Haldusjuhtimise eriala võimaldas saada sissevaate paljudesse eri distsipliinidesse ja kuigi ma ei tööta täna avalikus sektoris, siis korrastas see mu mõtlemist ja lõi aluse edasistele valikutele. Oma lastel ma soovitan bakalaureuse tasemel minna õppima seda, mis neid teistest valikutest enam huvitab või kõnetab ja teadvustada seda, et konkreetse aine või valdkonna teadmised on ainult üks osa sellest, mida nad ülikoolist saavad. Mõtlemise ja maailma nägemise areng bakalaureuse õpingute käigus on võib-olla veel olulisem – ja selle pealt on neil juba väga head võimalused teha järgmisi valikuid.

Mis on kõige suurem muutus, mida vajaksid Eesti põhikooliharidus, gümnaasiumiharidus ja ülikooliharidus?

Kõige julgemalt võtan sõna põhikoolihariduse teemal. Minu meelest oleks teisi vajalikke muutuseid võimalikuks tegev see, kui iga õpilane ja õpetaja tunneks ennast väärtusliku ja väärtustatuna. Et väärtuslik ei oleks vaid õigesti tegemine ja edenemine, vaid igaühest hoolitakse kõigepealt inimesena. Me teame, et liigne stress ei toeta õppimist ja enda mitte kuuluvana, mitte aktsepteerituna tundmine on väga stressirohke. Mulle tundub, et sellisele hoitusele saab väga palju ehitada ja see teeb väga palju võimalikuks. Ka innovatsiooni. 

Mille üle võib Eesti haridus uhke olla?

Ma arvan, et võime uhked olla oma hariduse ajaloo üle. Aeg-ajalt kuuleb haridusuuenduste juures kommentaare, et siin ei ole midagi uut, sellest räägiti juba 100 aastat tagasi. Et me nii öelda saame, on tegelikult suurepärane. On selline väljend nagu “me seisame hiiglaste õlgadel” – enne meid haridusvaldkonda panustanud inimeste tegevus teeb täna väga palju võimalikuks.

Millega meeldib Teile vabal ajal tegeleda?
 
Ma olen õnnelikum ja tunnen ennast hästi siis, kui olen ennast ka füüsiliselt liigutanud. Nimetan ennast multisportlaseks – kohati teen rohkem kepikõndi, kohati joogat, mõnikord ujun või jooksen. Kui saan, käin looduses. Ja mu kolleegid kogevad kindlasti seda, et ma aeg-ajalt tulen säravate silmadega ja räägin jälle mingist uuest teooriast või raamatust.