ELU projekt „Õpi liikudes” annab õpetajale abikäe

Tänaseks on üsna kulunud väljend: hea tervise tagamiseks on oluline olla iga päev kehaliselt aktiivne ning piisavalt liikuda.

Tänapäeva istuval ajastul ei tule liikumine enam õpilaste jaoks loomulikult, vaid vajab teadlikku suunamist ja soodustamist. Koolitunnis istuvad õpilased sageli terve akadeemilise tunni - seda olukorda saab parandada sidudes liikumise õppimisega. 

Liikumisega seotud õppetegevus on üks viimase aja peamisi uurimistrende (Sember et al., 2020). Uuringud kinnitavad, et füüsiline aktiivsus klassiruumis mõjutab positiivselt õpilaste õppimist ja päevast füüsilist aktiivsust. Integreerides tundi füüsilist tegevust paranevad õpilaste sooritusele suunatus ja õpitulemused (Finn & McInnis, 2014; Stoepker & Dauenhauer, 2020). Samas väljendub vähestes koolides kasutusel olev integreeritud füüsiline aktiivsus pigem liikumispausidena (Centers for Disease Control and Prevention, 2016 viidatud Stoepker & Dauenhauer, 2020). Uuringute järgi õpetajad hindavad õpilasekeskset lähenemist õppimisele, kuid ei rakenda seda piisavalt (Lepik jt, 2012 viidatud Kirss, 2019: 22). “Matemaatikat ei pea õppima ainult laua taga ja vihikusse ülesandeid lahendama” (tsit. Lainoja, 2018: 20). Lainoja (2018) ja Kirss (2019) rakendasid tegevusuuringu käigus liikumistegevust matemaatika õppesse, kasutades avatud õppekeskkonda. Nende uuringutest järeldus, et selliselt korraldatud õppes on õpilane ennastjuhtiv õppija, kes võtab vastutuse tunni eesmärgi täitmise eest, katsetab, otsib uusi lahendusi ja on valmis koostööks. Kirsi hinnangul õpilaste õpitulemused ei paranenud, kuid märgata oli  muutusi õpilaste hoiakutes ja käitumises (2019: 43). Samas toob Lainoja hoiatusena välja, et mittekoostöine grupp võib töö tulemust ja tunni meeldivust väga tugevalt mõjutada (2018: 50). 

Projekti ülesannete veebilehel https://opiliikudes.weebly.com/ on tagasiside võimalus, kuhu oodatakse meetodeid rakendanud õpetajate tagasiside soovituste, kiituste ja kriitikaga! 

Mavilidi jt  (2016) uurimus lasteaialaste peal näitas, et liikumise integreerimisel õppimisse olid lastel meelde jätmise osas tulemused paremad võrreldes nendega, kellel liikuda ei võimaldatud. Viidates varasematele uuringutele tõi Mavilidi jt (2016) välja, et keeleõppes olid õpilaste õpitulemused paremad juhul, kui liikumine oli seotud õppeülesandega, kui siis kui liikumine on õppeülesandest eraldi. Samale tulemusele jõuti lasteaialastele geograafia õpetamisel.

Sember jt (2020) analüüsisid 247 liikumisega seotud õppetegevuste uuringuid käsitlevat artiklit ning jõudsid järeldusele, et mida pikemalt toimus sekkumine seda enam raporteeriti liikumise positiivsest mõjust õpitulemustele.

Tallinna Ülikooli ELU (erialasid lõimiv uuendus) 2020. aasta ainekursuse raames erinevate erialade tudengite meeskonnatööna valminud projekt "Õpi liikudes" annab õpetajale abikäe, muutmaks koolitunnid liikuvamaks. “Õpi liikudes” eesmärk oli luua Põhikooli riiklikust õppekavast lähtuv mitmeti kasutatav liikumisega seotud õppevara, mille abil on õpilastel võimalik liikuda õppetunni siseselt, kinnistades õpitut erinevate õppemeetodite kaudu. Projektis osalenud üliõpilased jaotusid alamgruppidesse: 1. humanitaarained 4.-6.klass, 2. humanitaarained 7.-9. klass, 3. reaalained 4.-6. klass ja 4. reaalained 7.-9. klass. 

Projekti tulemusena valmis 88 erinevat liikumisega seotud õppeülesannet (sh 10 vene keele ja 37 matemaatikaga seotult) II ja III kooliastmele, mille abil on võimalik õpetada nii uut materjali kui ka kinnistada juba õpitut. Ülesandeid luues on aluseks võetud Põhikooli riiklik õppekava. Liikumisega seotud õppemeetodid on õppijakesksed ning toetavad muuhulgas ka sotsiaalseid pädevusi nagu suhtlus ja koostööoskus, vähendades järjestikuse istumisega kaasuvaid terviseriske, aitavad kaasa igapäevase aktiivsuseesmärgi täitmisele ning lisavad õppimisele põnevust ja vaheldusrikkust. Aktiivõppe tegevustega tõstetakse õpilaste motivatsiooni, aidatakse õpitut paremini meelde jätta või kinnistada.

Projekti tulemusena valmis 88 erinevat liikumisega seotud õppeülesannet (sh 10 vene keele ja 37 matemaatikaga seotult) II ja III kooliastmele, mille abil on võimalik õpetada nii uut materjali kui ka kinnistada juba õpitut.

Integreerides liikumist erinevate õppeainete teemadesse, loodi mitmekesised õpi- ja liikumisrõõmu pakkuvad ülesanded, mida õpetaja saab lihtsalt tunnis vastava teema juures rakendada. Mitmed ülesanded on aineülesed, mistõttu saavad neid kasutada mitme ainete õpetajad.
Loodud ülesandeid trianguleeriti meeskonna siseselt (uurijate-triangulatsioon Cohen, 2001) ning osa neist katsetati praktiliselt koolitunnis ja tagasisidestati praktiseerivate õpetajate poolt (kombineeritud triangulatsioon Cohen, 2001). Õpetajate tagasiside põhjal tehti korrektuure ja täiendati vajadusel ülesannete sisu ja/ või protsessi kirjeldusi. Sellega tagati õppeülesannete kvaliteet, arusaadavus sihtrühmale, praktilisus ning tulemuslikkus. 

„Õpi liikudes” ülesandeid täites saavad kõik õpilased tunda end teistega võrdsetena ning kogeda eduelamust. Loodud ülesanded on väärt katsetamist, pakuvad rõõmu ning vaheldust nii õpetajatele kui ka õpilastele. Seetõttu loodab projekti meeskond, et need ülesanded jõuaksid paljude õpetajateni.
Ülesanded on koostatud selliselt, et õpetajatel tekiks ülesandega tutvumisel väga selge kujutelm selle läbiviimisest. Õppeülesannete juurde on lisatud õppematerjalid failide ja linkidena, et õpetaja saaks tundi minna võimalikult väikese ettevalmistusajaga. Piisab materjalide välja printimisest ja vajadusel väikesest kääridega tööst. Õppeülesannete juhendid on kirjutatud arvestusega, et ka teise aine õpetaja saaks asendustunnis teemaga hakkama.

7.-9. klassi reaalainete õppeülesannete eest vastutanud grupp loodab lisaks õpilaste liikumise tõhustamisele aidata kaasa ka matemaatika tunni populariseerimisele.

Projekti ülesannete veebilehel https://opiliikudes.weebly.com/ on tagasiside võimalus, kuhu oodatakse meetodeid rakendanud õpetajate tagasiside soovituste, kiituste ja kriitikaga! 

Projektis osalejad on veendunud, et antud teema on oluline ja tänuväärne ning seda näitas ka koostööd teinud õpetajate tagasiside. Igapäevaselt on õpetajatel sageli keeruline leida aega ja ideid, et oma tunde liikuvamaks muuta. Ühiskonnas kehtestatud eriolukorra tõttu oli raskendatud kõigi ülesannete testimise võimalus koolis. Mõningaid ülesandeid oma tunnis rakendanud õpetajate sõnul olid õpilased tunnis positiivselt meelestatud. 

7.-9. klassi reaalainete õppeülesannete eest vastutanud grupp loodab lisaks õpilaste liikumise tõhustamisele aidata kaasa ka matemaatika tunni populariseerimisele. Nimelt peavad paljud õpilased matemaatikatundi igavaks või raskeks, aga kui sinna lõimida liikumisülesandeid, on võimalus, et matemaatika muutub nende jaoks arusaadavamaks või lõbusamaks ehk meeldivamaks aineks. 

Autor: Projekti juhendaja liikumisõpetuse didaktika lektor Eneli Põld-Mändlo

KASUTATUD ALLIKAD

• Cohen, L, Manion, L, Morrison, K. (2001). Research Methods in Education. London: RoutlegeFalmer.
• Finn, K. E., & McInnis, K. J. (2014). Teachers’ and Students’ Perceptions of the Active Science Curriculum: Incorporating Physical Activity Into Middle School Science Classrooms. Physical Educator, 71(2), 234–253.
• Kirss, M. (2019). 6. klassi matemaatikaõppe aktiviseerimine. Magistritöö, TLÜ.
• Lainoja, R. (2018). Õuesõpe põhikooli matemaatika tundides. Magistritöö, TLÜ.
• Mavilidi, M., Okely, A.D., Paul, C., & Paas, F. (2016). Infusing Physical Activities Into the Classroom: Effects on Preschool Children’s Geography Learning.November 2016, Mind Brain and Education 10(4)
• Sember, V., Jurak G., Kovač, M., Morrison, S., & Starc, G.  (2020). Children's Physical Activity, Academic Performance, and Cognitive Functioning: A Systematic Review and Meta-Analysis.July 2020, Frontiers in Public Health. 
• Stoepker, P. & Dauenhauer, B. (2020). Secondary Student and Teacher Perceptions of Classroom Physical Activity. Physical Educator, 77(5), 813–828.