Loodusblogi

Karin Sisask: "Tahtsin õppida midagi südamelähedast, asjakohast ja vajalikku.“

Keskkonnakorralduse bakalaureuseõppe värske lõpetaja Karin Sisask kaitses hiljuti oma lõputöö teemal „Toitainete liikumine pinna- ja põhjavees Matsi allikasoo näitel”. Tegime Kariniga põgusa intervjuu, et heita pilk õppekava telgitagustesse.

keskkonnakorraldus_ba

Miks asusid õppima keskkonnakorraldust?

Minu tee Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse bakalaureuseõppesse sai alguse soovist õppida midagi südamelähedast, asjakohast ja vajalikku. Kirg eriala vastu ei pärinenud lapsepõlvest, nagu seda tihti oodatakse, vaid pigem märkamistest enda ümber, mis andsid tunnustust maailmas esinevate probleemide kohta, mis justkui olid tahaplaanile vajunud. Noore inimese entusiasm olla „maailmaparandaja” on väga suur motivaator ning see eriala aitas seda soovi kindlasti realiseerida. Praeguses eluetapis ei oska eriala valiku puhul kindlasti midagi kahetseda ning jäin oma eriala valikule lõpuni kindlaks.

Kaitsesid just bakalaureusetöö. Millest see räägib? 

Minu lõputöö teema on „Toitainete liikumine pinna- ja põhjavees Matsi allikasoo näitel”. Töö rääkis Matsi allikasoo olulisusest ökosüsteemiteenuste pakkujana vee puhastamise näol. Lisaks uuris fosfori levikut läbi põhjavee ning fosfori kasutatavust ökosüsteemile avalduva mõju tuvastamiseks, et välja selgitada kas fosforiga reostunud põhjavesi mängib rolli põhjaveest sõltuva maismaaökosüsteemi saastumisel. Käsitlesin ka põhjaveest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele seisundiklasside määramise vajalikkusest.

Kui paindlik on Sinu arvates Tallinna Ülikoolis õppimine?

Paindlikkus on kindlasti üks märksõna, mis iseloomustab minu õpinguid Tallinna Ülikoolis. Olgugi, et on kindlalt paika pandud kohustuslikud ained, nagu on seda igas koolis, on vaba- ja valikainete ning lõputööde teemavalik väga lai. Tudengitel on võimalus ise teemasid pakkuda vastavalt soovile ning samas on ka olemas laia valikuga andmebaas, kuhu õppejõud koondavad pakutavaid teemasid mille kaudu on võimalik osaleda erinevates projektides mille raames lõputöid koostada. Õpingute jätkamine magistritasemel on ainuke loogiline valik.

keskkonnakorraldus_Katrin
keskkonnakorraldus_Katrin_bakalaureus
Karin Sisask välitöödel.

Mis on Sinu eredaim seik ülikoolist?

Kogu see õppimise teekond on olnud täis erinevaid lahedaid (aga ka raskeid) momente, mistõttu mingit ühte konkreetset seika on raske välja tuua. Loengutes oli minu jaoks väga tavaline see tunne, kus õppejõudu kuulates tekkis äratundmise tunne. See oli selline vapustav tunne, kus keegi oleks justkui juhtme stepslisse pistnud ning järsku läks lamp põlema ja tekkisid arusaamad ja seosed mingitest asjadest, mida iseseisvalt ei oleks osanud ühendada. 

Karin Sisaski bakalaureusetöö valmis rahvusvahelise projekti #GroundEco raames. Karini poolt läbi viidud analüüsid ja saadud tulemused said üheks osaks projekti lõpptulemustestes. Hea näide õppetöö ja teaduse sünergiana sündivatest suurtest asjadest.

Kõige ägedam oli minu meelest loodusgeograafia komplekspraktika loeng, kus sai nii-nii palju erinevaid lahedaid välitööde aspekte ise järgi proovida ja nö „miniuuringu“ teha.

Vajalik aparatuur
aparatuur, mida Karin vajas välitööde ajal.

Mida soovitad tulevasele tudengitele?

Peamine soovitus oleks nautida seda aega ja neid praktilisi loenguid nii palju kui võimalik, sest need 3 aastat mööduvad ääretult kiiresti. Samuti paneksin südamele, et lõputöö teema valik ei jääks väga hilja peale, sest mida varem on teada kuhu suunas soov spetsialiseeruda on, seda varem saab õppekava koostada selliselt, et see toetaks võimalikult palju lõputöö tegemist. Sama lugu on ka lõputöö valmis kirjutamisega. Tudengid ikka kipuvad oma võimeid üle hindama, kuid lõpuks kiputakse jänni jääma. Põhiline on aga see, et kui eriala meeldib ja tõesti on soov ja tahe teha ei ole ükski takistus ületamatu!


Tutvu keskkonnakorralduse bakalaureusekavaga

Tutvu integreeritud loodusteaduste õppekavaga

Tutvu bioloogia (kõrvalerialaga) õppekavaga