Kuus küsimust värskele doktorile: Agnes Anderson ja Annika Mikomärgi
Igal aastal saab Tallinna Ülikool endale juurde hulga doktoreid, keda sügisel pidulikult promoveeritakse. Selleks, et meie doktorite kohta rohkem teada saada ja innustada ka teisi helgeid päid õpinguid doktorantuuris jätkama, küsib Tallinna Ülikool viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud tublidelt inimestelt, millega nad praegu tegelevad, mida õpingute ajal kõige rohkem iseenda kohta õppisid ning millised on head näpunäited, kuidas kaitsmise päeval minimaalselt närveerida ja end enesekindlalt tunda.
Agnes Anderson kaitses augustis väitekirja, milles uuris, kuidas muutuva kliima ja inimmõju tõttu meile harjumuspärane maastik kaob.
- Miks oma doktoritöös just luitelisi rannikumaastikke ning nende arengut muutuva kliima ja inimmõju taustal uurisid?
Agnes Anderson: Rannikumaastikud on mind köitnud juba varajasest lapsepõlvest. Muutuv maailm meie ümber muudab paratamatult ka meile nii harjumuspäraseid nähtusi nagu rannikumaastikud. Muutuva kliima ja inimmõju tõttu kaotavad rannikumaastikud oma iseloomulikku ilmet ja mitmekesisus ning atraktiivsus väheneb. Samuti ajendas teemat käsitlema vajadus mõista luiteliste rannikumaastike arengut ning seetõttu sai koostatud stsenaariumid, mis võimaldavad nende maastike edasist arenemist ka huvigruppidel paremini mõista ja rakendada maastike kaitseks tõhusamaid meetmeid.
"Enda täiendamine ja koolitamine jätkub pidevalt. Samas ei tohi unustada inimesi enda ümber, kes aitavad sind valitud teel kursil hoida. Mind hoiab erksana mind ümbritsev maailm oma pidevalt muutuva ilme, gastronoomiliste elamuste ja puhta füüsilise tööga, eelkõige saagi kasvatamise näol."
Agnes Anderson, loodus- ja terviseteaduste instituudi doktor
- Kus praegu töötad ja kuidas rakendad oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
A.A: Jätkan oma tööelu loodusteaduste valdkonnas, täpsemini veinimaailmas. See valdkond pakub palju avastamisrõõmu ja teatavat rahuldust sellest, et omades loodusteadusliku tausta, oskad paremini mõista, mis mõjutab ühe imelise veini valmimise teekonda.
- Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisid?
A.A: Kindlasti õppisin tundma oma tugevaid ja nõrku külgi ning kuidas toime tulla ka kõige stressirohkemates olukordades.
- Millised on Sinu hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
A.A: Peab tõdema, et enda täiendamine ja koolitamine jätkub pidevalt. Samas ei tohi unustada inimesi enda ümber, kes aitavad sind valitud teel kursil hoida. Mind hoiab erksana mind ümbritsev maailm oma pidevalt muutuva ilme, gastronoomiliste elamuste ja puhta füüsilise tööga, eelkõige saagi kasvatamise näol.
- Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
A.A: Doktorantuur on võimalus avastada maailma siitsamast Eestist või seada sammud laia maailma.
- Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
A.A: Minu soovitus on põhjalik ettevalmistus. Kindlasti kirjutada valmis kaitsekõne. Nii ei pea korduvalt ja korduvalt otsime õigeid väljendeid. Oluline on ka prooviesinemine teha, et ajastada ettekannet ning osta rõhku pöörata just kõige vajalikumale. See aitab pingeid maandada vahetult enne kaitsmispäeva.
Annika Mikomägi kaitses novembris doktoritööd, milles uuris, kuidas inimmõju tagajärjel on järvede seisund muutunud.
- Mille järgi oma doktoritöö teema valisid ehk miks just järvede seisundi teema?
Annika Mikomägi: Juba minu bakalaureuse- ja magistritöö teema olid järvedega seotud ning kuna järvedega toimunud muutuste uurimine, olgu siis see põhjustatud kliimast või inimese poolt, on väga huvitav, siis valisin teema, mis mind tõeliselt huvitas.
- Kus praegu töötate ja kuidas rakendate oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
"Kuna minu töö on seotud tegevustega, mis aitavad veekogude head seisundit saavutada ja hoida, siis doktoriõpingute ajal saadud teadmised on suureks abiks, et mõista veekogudes toimuvaid protsesse ja kuidas inimene neid protsesse mõjutab."
Annika Mikomägi, loodus- ja terviseteaduste instituudi doktor
A.M: Töötan Keskkonnaametis ning kuna minu töö on seotud tegevustega, mis aitavad veekogude head seisundit saavutada ja hoida, siis doktoriõpingute ajal saadud teadmised on suureks abiks, et mõista veekogudes toimuvaid protsesse ja kuidas inimene neid protsesse mõjutab.
- Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisite/teada saite?
A.M: Sain teada, et visa tööga ja kannatliku järjekindlusega võib üle saada probleemidest, millega esmapilgul ei arva ennast hakkama saavat.
- Millised on Teie hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
A.M: Mulle meeldib aias toimetada ja lugeda head raamatut.
- Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
A.M: Kui oled valinud teema, mis tõesti sind huvitab, siis teed seda südamega ja hästi ning sinu töö on väärt, et seda teistega jagada.
- Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
A.M: Tuleb võtta aega ja ette valmistada.
