Millist tähtsust omavad meis kaltsium ja magneesium?
Artikkel põhineb Tallinna Ülikooli bioloogia eriala tudengi Greete Maasi bakalaureuse tööl. Töö viidi läbi olulises rahvatervise valdkonnas, et näha, kas meie sportlastel on nende mineraalainete kontsentratsioon referentsväärtuste piires ning milline on korvpallurite üldine tervisekäitumine.
Organismi normaalseks toimimiseks on hädavajalikud erinevad mineraalained, seal hulgas kaltsium ja magneesium. Need kaks mineraali osalevad lihaskontraktsioonis ja teistes biokeemilistes protsessides. Kaltsiumi ja magneesiumi defitsiit on organismile ohtlik, põhjustades erinevaid haiguseid, kuid enamjaolt peaks tasakaalustatud toitumist järgides, saama toidust kätte vajalikul hulgal mineraalaineid ning lisamanustamine ei peaks olema vajalik.
Korvpallurite seas viidi läbi tervisekäitumist kaardistav küsimustik, mis näitas, et sportlased teevad teadlike toiduvalikuid, on füüsiliselt aktiivsed ja vormis. Et teada saada, kas füüsiline tegevus ja tasakaalustatud toitumine mõjutab ka vereseerumis kaltsiumi ja magneesiumi sisaldust, võeti mängijatelt vereproovid. Vereproovide võtmisel ning analüüside teostamisel aitas SYNLAB Eesti OÜ. Valimiks olid TTÜ KK ning Tallinna Kalev/TLÜ II mängijad. Vereproove käidi andmas SYNLABi verevõtukohtades.
Analüüsidest selgus, et kõikidel mängijatel olid nii kaltsiumi kui magneesiumi tasemed referentsväärtuste piirides. Üle poolte sportlaste võtab toidulisandeid, millest populaarseimateks olid D-vitamiin ning magneesium, mis on mõlemad olulised kaltsiumi ja magneesiumi tasakaalu säilimisel. Nende lisandite tarvitamisega, võib osaliselt seletada ka vereanalüüsi tulemusi.
Lisaks analüüsiti higiproovi, et võrrelda higi- ning vereproovi erinevusi ning hinnata higiproovist tehtud analüüsi kasutatavust mineraalainete kontentratsioonide mõõtmisel. Higiproovi võeti TTÜ KK mängijatelt ning analüüsimiseks kasutati kapillaarelektroforeesi meetodit. See on jätkuvalt arenev meetod, mille täpsuse parandamiseks tuleks teha erinevaid katseid ja uurimusi. Käesolevas töös võeti higiproov nii enne kui pärast treeningut vatitikuga mängija turjalt.
Kuna meetod on arenemisjärgus ning selle tehnikat pidevalt täiustatakse, siis tulemused võivad erineda nii erinevate mõõtmisvahendite kasutamisel kui ka asukohast, kust seda proovi võetakse. Meetodi arendamine on oluline, kuna tegu on lihtsa ja rutiinse meetodiga, mis võimaldab kiiresti keeruliste koostisosade kindlaksmääramist ning mis võib olla alternatiiviks teistele viisidele, kus analüüsitakse bioloogilisi proove, kuna on mitteinvasiivne. Tulevikus tasuks higi koguda mitmest kohast, tihedate ajavahemike tagant ning laboratoorsetes tingimustes, mis tagaks proovide kindlama kvaliteedi.
Spordimeditsiin on arenev valdkond, kuhu tuleks vastavasisuliste uurimuste ja analüüsidega panustada, et tulevikus oleks võimalik pakkuda paremaid toitumiskavasid ning lihtsamini läbiviidavaid tervisekontrolle. Tervisekontrolle peaks aktiivsetel inimestel, sh sportlastel viima läbi vähemalt üks kord aastas, kuna tegu on füüsiliselt koormava spordialaga. Suuremat rõhku võiks pöörata ka noorsportlastele, kuna tegemist on noorte, aktiivsete ja näiliselt tervete inimestega. Iga spordiklubi ja meeskonna juures peaks olema oma spordiarst, kes teab kõikide mängijate täpset tervislikku seisu, sh haiguste esinemist, toitumist jm.
Olgugi, et uuringus osalejate kaltsiumi ja magneesiumi kontsentratsioonide tase oli normis, peaksid arstid siiski pöörama rohkem tähelepanu mineraalainete mõõtmisele, kuna mineraalainete puudujääk on organismile ohtlik. Siiski lähtudes ühiskonnas levivatest trendidest soovitatakse toidulisandite tarbimist tihti kergekäeliselt, teadmata, kas inimesel esineb selle mingi elemendi puudujääk või mitte. Seetõttu tulekski pöörduda arsti poole, kes laseks teha vajalikud testid, kontrolliks tervist ning selgitaks, kas toidulisandite või muude preparaatide tarvitamine on põhjendatud või on organismis kõik tasakaalus.
Auror: Greete Maasi (Tallinna Ülikooli bioloogia eriala vilistlane)
