Teadus

Mida hakkavad TLÜ teadlased ETAgi toetusel uurima?

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) juhatus andis hindamisnõukogu ettepanekul Eesti ülikoolide teadlastele välja uued stardi-, rühma- ja järeldoktori grandid. Tallinna Ülikooli tuli sel korral üks rühmagrant ja kaks toetust järeldoktoritele. Lisaks pälvisid meie teadlased kaks arendusgranti. Mida hakkavad meie teadlased sellest aastast uurima?

illustreeriv

Rühmagrandi toetuse sai TLÜ humanitaarteaduste instituudi baltisaksa uuringute ja keskkonnajaloo professor Ulrike Plath projektiga „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad“.

Teatavasti kuuluvad keskkonnaaktivism ja -mured paljude eri poliitiliste ja ideoloogiliste suundade põhivara ulrike.jpghulka, erinevatesse sotsiaalsetesse praktikatesse ja diskursustesse. Praegu Eestis käimasolevad diskussioonid jätavad mulje, et keskkonnaga seotud muredel on siin selgelt rahvuslik, mitte globaalne iseloom.

Milline on Eesti keskkonnahoiu ideoloogiline taust? Milline on selle ajalugu? Kuhu paigutub see võrdluses teiste piirkondadega? Vastuste leidmiseks kavatseb Ulrike Plath koos meeskonnaga analüüsida 20. sajandi Eesti keskkonnahoiu lähtekohti, tuues kokku ajaloolased ja kunstiteadlased, religiooniuurijad ning sotsiaalteadlased. Soov on rõhutada keskkonnahumanitaaria vajalikkust, et mõista siinseid sageli väga emotsionaalseid vaidlusi ning asetada neid ideoloogilisse, ajaloolisse ja rahvusvahelisse konteksti.

Järeldoktorid

Järeldoktori grandiga hakkab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi doktor Martin Aidnik projektiga „Ülikool kui avalikkus avaliku sotsioloogia jaoks“ uurima avalikku sotsioloogiat. Eesmärk luua teoreetiline raamistik ülikoolist kui avalikust ruumist avaliku sotsioloogia ja teadmiste loomise jaoks laiemalt.aidnik.jpg

Avalik sotsioloogia on sotsioloogia, mis on suunatud professionaalse auditooriumi asemel ühiskonnale laiemalt. Avaliku sotsioloogia eesmärk on võrdsema ja õiglasema ühiskonna saavutamine alternatiivsete ühiskondlike arenguvõimaluste visandamisega ja demokraatliku diskussiooni tugevdamisega. Ülikooli kui institutsiooni ja avaliku sotsioloogia vahelisele seosele on siiamaani vähe tähelepanu pööratud nii sotsioloogias kui ka kõrgharidusuuringutes.

Teine rahastuse saanud järeldoktori projekti eestvedaja on TLÜ ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika dotsent Triin Lauri. Projekt kannab nime „Hariduspoliitika disain, kujundamine ja mõjud: oskuste režiimid ja nende väljakutsed Balti riikides (EduPolB3)“.

TriinLauri.jpgTeatavasti on haridus inimese elukaare kujunemise seisukohalt võtmetähtsusega, olles oluline nii indiviidi kui ühiskonna tasandil. Samas on tõendeid, et mõned ootused hariduse sotsiaalsete vooruste osas on osutunud liigentusiastlikeks, kuivõrd haridus võib ka ise osutuda oluliseks ebavõrdsuse taastootjaks. Hariduse mõjud on sõltuvuses kehtivast haridussüsteemist.

Triin Lauri projekt pühendubki haridussüsteemi mõjude uurimisele, võttes võrdlevalt fookusesse Balti riikide oskuste režiimid Euroopa kontekstis. Projekt näitab eri institutsioonide komplementaarset olemust oskuste režiimi toimimisel, tulemuslikkusel ning kujundamisel. Projekt panustab nii Balti riikide oskuste režiimide väljavaadete kui haridusega seotud ebavõrdsusmustrite seletamisse, pakkudes seeläbi valmisolekut ebavõrdsusprobleemidega tegelemiseks. Laiemalt näitab projekt, kuidas sarnane parteipoliitiline konfiguratsioon võib eri kontekstides viia väga erinevate tulemusteni, tuues kaasa nii omanäolise arengupotentsiaali kui tulemuse.

Arendusgrandid

Tallinna Ülikooli tuli ka kaks arendusgranti. Neist ühte veab eest TLÜ digitehnoloogiate instituudi juhataja, haridustehnoloogia vanemteadur Kairit Tammets. Teist loodus- ja terviseteaduste instituudi keemia vanemteadur Rando Tuvikene.

KairitTammets.jpgKairit Tammetsi projekt „Professionaalse arengu digitaalne ökosüsteem koolitajale“ keskendub koolitaja professionaalse arengu digitaalse ökosüsteemi arendamisele. Digitaalne ökosüsteem nimelt integreerib endas erinevaid lahendusi, mis on välja töötatud professionaalse arengu toetamiseks, monitoorimiseks ning hindamiseks, mis aga ei ole omavahel integreeritud.

Koolitaja tõenduspõhised praktikad läbi õpianalüütika annavad olulise sisendi ka õppijate õpikogemuse ning organisatsioonitasandil arengu parendamisesse ja kavandamisse. Projekt käsitleb koolitaja professionaalset arengut ühe võimaliku töökohal õppimise kontekstis, mis on kohandatav teistesse töökohal õppimise juhtumitesse. tuvikene.jpg

Rando Tuvikese arendusprojekt aga keskendub vetikatele. Eesmärk on välja töötada skaleeritav tehnoloogia fükoerütriini (pigment) puhastamiseks Läänemere punavetikatest (Furcellaria lumbricalis) pärinevatest ekstraktidest. Selleks kasutatakse ensüümtöötlusel, ultrafiltratsioonil ja ioonvahetuskromatograafial põhinevaid meetodeid.

Mitmeetapiline puhastusprotsess loob võimalused fükoerütriini puhastatud ekstraktide (tehniline puhtusaste) ja nende kõrgpuhaste preparaatide (analüütiline puhtusaste) valmistamiseks tööstuslikes mahtudes. Projekti käigus väärindatakse Eesti üht unikaalseimat taastuvat loodusvara.

2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20  tehnika ja tehnoloogia, 14  arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Toetuse sai 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta. Lisainfo Eesti Teadusagentuuri kodulehelt

Personaalse uurimistoetuse 2019. aasta taotlusvooru tulemused

 

Arendusgrandi 2019. aasta taotlusvooru tulemused (lisandus Rando Tuvikese projekt)