Personaalse uurimistoetuse 2021. aasta taotlusvoorust said positiivse vastuse 6 Tallinna Ülikooli teadlase osalusega uurimisprojekti

Personaalse uurimistoetuse 2021. aasta taotlusvoorus sai taotleda väljaminevat järeldoktori granti (PUTJD), rühmagranti (PRG) ning stardigranti (PSG). Kokku menetleti 335 taotlust, millest rahastuse otsuse sai 79. Vooru eelarve oli 10,6 miljonit eurot.

• Ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika dotsendi Tõnis Saartsi projekti „The Quality of Democracy, Party System Institutionalization and Social Cleavages in the Baltic States“ kavas on järeldoktori perioodi jooksul (üks aasta) kirjutada kaks teadusartiklit. Esimeses vaadeldakse erakonnasüsteemide institutsionaliseerumist (ehk konsolideerumist ja parteidevaheliste konkurentsimustrite "paikaloksumist") Balti riikides ja otsitakse seletusi lahknevatele rajajoontele Eesti ja Läti vahel. Nimelt, Eesti erakonnasüsteem on edukalt institutsionaliseerunud, samas, kui Läti oma aga mitte. Taustategurid on mõlema riigi puhul olnud väga sarnased. Teine artikkel püüab vastata palju laiemale ja provokatiivsemale küsimusele: miks pole liberaaldemokraatia murenemist (democratic backsliding) aset leidnud Balti riikides, nagu see on juhtunud Ungaris ja Poolas? Uuritakse, mis rolli mängivad selles just erakondliku demokraatia ja erakonnasüsteemi iseärasused (muuhulgas erakonnakonkurentsi raamivate sotsiaalsete konfliktitelgede struktuurid ühiskonnas). Projekt on oluline, kuna aitab mõista erakondliku demokraatia arengut Eestis ja teistes Balti riikides, võimaldades mõista, miks need riigid pole demokraatia arengu osas asunud Poola ja Ungari teele, ning kuidas just erakonnasüsteemi toimimise iseärasused on selle seni ära hoidnud. 

  Personaalne uurimistoetus (PUT) on siirdumaks järeldoktorantuuri Nottinghami Ülikooli Suurbritannias. Saartsi juhendaja Nottingham'i Ülikoolis on tuntud Ida-Euroopa erakonnasüsteemide, erakondade institutsionaliseerumise ja demokraatia uurija Fernando Casal Bertoa, kes on neil teemadel kirjutanud umbes 40 teadusartiklit ning hiljuti publitseerinud raamatu. 
   

• Projekt „Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad“ on 5-aastane projekt, mida juhib Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus. Projekt keskendub küsimusele, kuidas avaandmelahendustega ja erinevate Veeb 3.0 tehnoloogiatega (semantiline veeb, plokiahelad) luua audiovisuaaltööstuses ja -kultuuris enam avalikku väärtust. See tähendab andmeteaduse vahenditega uurimist, kes ja kuidas kompleksetes audiovisuaalkultuuri võrgustikes tegelikult ühiskonnale väärtust loovad ning seejärel, kuidas sekkuda turgudele uute andehalduslahendustega, nt plokiahelatega, nõnda, et väärtuseloojad saaksid õiglasemalt tasustatud, et avaliku väärtuse loome muutuks laialdamiseks ning lisanduks sisendeid laimetesse kultuuriinnovatsiooni protsessidesse. Projekti raames teeb projektimeeskond rakenduslikku koostööd ettevõtete ja institutsioonidega üle Euroopa - ERRiga, Cannes’i filmifestivali filmituru andmebaasi Cinandoga, Belgia kuningliku filmiarhiiviga, mitme startupiga (White Rabbit, Digiciti), jt. Esmane analüüs, kuidas on ERR üle aastakümnete Eesti kultuurile ja ühiskonnale väärtusi loonud, avaldatakse juba lähikuudel. Kokku 1,2 miljonise eelarvega projektis löövad põhitäitjatena kaasa veel prof. Ulrike Rohn, dr Vejune Zemaityte, dr Andres Kõnno, Madis Järvekülg ning dr Alexander Norta Tallinna Tehnikaülikoolist.

  Vaata lähemalt siit. 
   

• Loodus- ja terviseteaduste instituudi käitumisteaduste andmeanalüüsi lektori Kaja Mädamürki projekti „Matemaatikapädevuse arendamine põhikoolis: matemaatika kasutamine väljaspool klassiruumi“ eesmärk on uurida matemaatikapädevuse ja õpimotivatsiooni arengut põhikoolis ning koostada sekkumisprogramm, mis toetaks õpilaste valmisolekut rakendada oma matemaatikaoskusi väljaspool tavapärast klassiruumi. Hea matemaatikapädevus on hädavajalik selleks, et edukalt toime tulla kaasaegses ühiskonnas ning võrreldes teiste riikidega on rahvusvahelise PISA uuringu järgi matemaatika õppimine ja õpetamine Eestis väga heal tasemel. Siiski on ka meil õpilasi, kellel on matemaatika õppimisega suuremaid või väiksemaid raskusi ning õpilaste motivatsioon matemaatikat õppida langeb põhikooli jooksul. Seetõttu ei ole õpilased tihti valmis kasutama koolis õpitud matemaatikat oma igapäevases koolivälises elus ning ei vali ka täiskasvanuna eriala, mis on matemaatikaga seotud. Projekti tulemusena loodame täiendada olemasolevaid teadmisi matemaatikapädevuse eripäradest ja arengust ning teeme valmis sekkumisprogrammi, mille abil saavad õpetajad lihtsamini toetada õpilaste matemaatikapädevuse arengut, aga ka motivatsiooni ja julgust rakendada matemaatikaoskusi oma igapäevases elus.
   
• Digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia professori Kairit Tammetsi uurimisprojekt on „Mudelipõhine õpianalüütika õpilaste kõrgemate mõtlemisoskusete edendamiseks“. Pikalt on kestnud diskussioon, kas õpitehnoloogiate rakendamine õppetöös aitab tõhusamalt õppida. Vahel on leitud tõendeid, et aitab ja vahel mitte, aga üks on selge – tõhusa ja mõtestatud tehnoloogia käiku laskmise taga on õpetaja ja tema õpetamisviisid. 

  Kõnealune uurimisprojekt eeldab, et tehnoloogia loob võimalusi, et õppeprotsess oleks rohkem mõtestatud. Selleks vajame erinevaid toetusmehhanisme, et abistada õpetajaid selliste õpetamisviiside rakendamisel, mis aitavad kaasa õpilaste kõrgemate mõtlemisoskuste arendamisele. Projektis töötatakse välja pedagoogiline raamistik ning rakendusstsenaariumid. Lisaks ka mudelipõhise õpianalüütika infrastruktuuri ja õpetajale suunatud tööriistad, mis aitavad tõsta õpetajate teadlikkust, mil moel õppimine toimub ning kuidas seda tõhusamalt toetada.

  Mudelipõhine õpianalüütika infrastruktuur on uuenduslik element, mis viib õpianalüütika meie jaoks järgmisele tasandile. Õpikeskkondadest kogutud digitaalsed andmed proovime me tõlkida teatud pedagoogiliste ja/või psühholoogiliste konstruktide keelde nii, et see aitaks õpetajat sekkumiste läbiviimisel ja võimaldab meil - teadlastel - luua õpetaja-tehisintellekti kontseptsiooni hariduses. 

  Metoodiliselt on tegemist disainiuuringuga, kus kaasame õpetajad disaini- ja arendusprotsessi juba alates esimesest etapist. Seega peaksid esimesed tulemused olema selged juba 2022. aasta lõpuks mil on tekkinud algne arusaam mudelipõhisest õpianalüütika teenusest ning esimesed valideerimiste tulemused õpetajate igapäevatööst on teada.
   

• Humanitaarteaduste Instituudi prantsuse keele dotsendi Merilyn Meristo projekt on „Haridus eliidile või massidele: eliitkoolide vilistlaste sotsiaalse kapitali ja võrgustiku väljakujunemine ja juurdumine Eestis“. 1960. aastate Hruštšovi haridusreformid tekitasid paradoksaalse olukorra - egalitaarse hariduse põhimõtet järgides avati võõrkeele eriklassid andekatele õpilastele. Need koolid muutusid prestiižseteks ja õpilastel on sinna väga raske sisse saada. Nende reformide tulemusel tekkis hariduslik kihistumine: eriklassid muutusid kättesaadavaks peamiselt linna- ja parteieliidi lastele. Täna on Eestis näha, et paljud sotsiaalselt, poliitiliselt ja majanduslikult olulised juhtivad töökohad on hõivatud nende väheste "erikoolide" vilistlastega. Projekti eesmärk on mõista, kuidas on nõukogudeaegsed- ja järgsed hariduspoliitilised otsused loonud soodsa pinnase hariduslikule kihistumisele, uurides võõrkeelte eriklasside vilistlaste edulugusid ja karjääri kujunemist.

  Uurimisprojekt viiakse läbi koostöös professor Kara Browniga South-Carolina Ülikoolis. Prof. Brown on spetsialiseerunud Balti uuringutele, mh keelepoliitika aspektidele ja viibinud pikalt Tartu Ülikoolis, mistõttu tunneb hästi Eesti olusid ja räägib vabalt eesti keelt.  
   

• Loodus- ja terviseteaduste instituudi Ökoloogia keskuse vanemteadur Hannes Tõnisson on rühmagrandi projekti  „Tormisuse ja meretaseme muutuste rekonstrueerimine Läänemere Holotseeni rannamoodustiste põhjal ja randade arengustsenaariumide analüüs tulevikukliima tingimustes“ Tallinna Ülikooli poolne projektijuht. Globaalsetest kliimamuutustest tingituna on meil oodata meretaseme tõusu, tormisuse kasvu ja mitmete muude parameetrite nihkeid, mis võib põhjustada ulatuslikke muutusi rannikutel. Kahjuks peame tõdema, et meteoroloogiliste vaatluste andmeread on lühikesed ja nendega seostatud rannamuutusi on võimalik hinnata veel lühemal perioodil (parimal juhul 100 aastat) ning tulemuste tulevikku projetseerimine suure veapiiriga. Seetõttu vaatame minevikus, umbes viimase 6000 aasta jooksul kujunenud rannamoodustisi. Tänu pidevale maakerkele on nendes moodustistes  salvestunud tormisuse jäljed ja nende põhjal on võimalik hinnata tormisuse muutusi viimasel 6000 aastal ning seostada muutusi tänapäeval registreeritutega. See on eriti oluline, sest Eesti kliima on minevikus olnud soojem kui see on tänapäeval, mistõttu on meil võimalik näha, mil viisil on rannad reageerinud soojemale kliimale, olukorras mida prognoositakse ka lähitulevikus. See võimaldab meil teha täpsemaid prognoose tulevikuks ning läheneda rannikualade planeeringutele märksa teaduspõhisemalt.

  Tulemused publitseeritakse jooksvalt nii teadusajakirjades kui ka populaarteaduslike üllitistena. Projekt kestab 2022-2026. Projekt on koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga (projektijuht Ülo Suursaar ning Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut).

Vaata uurimistoetuste kohta lisainfot siit.