10.03.2017 Küsimustele vastab tantsukunsti dotsent Tiina Ollesk. Millises maailmas Sa elad? Kasutan oma (st loomingulise koosluse Fine5 Tantsuteatri) viimase lavastuse “Imeilus” sõnumit: “Vaatamata sellele, et igikeltsa alt on sulanud lahti katk. Olgugi, et liikvele on läinud tohutud rahvahulgad ja kõikjal plahvatavad pommid. Vaatamata sellele, et džinn on pudelist välja pääsenud…on maailm imeilus koht. Sest keegi ei saa ära võtta neid imelisi ja uskumatuid hetki, mida igaüks meist on oma elus kogenud.” Kõige huvitavam film/lavastus/raamat, mis on inspireerinud Sinu elu ja kuidas? Minu meeled reageerivad ärksamalt visuaalsele kujundile ja seetõttu kõnetab mind rohkem liigutus. Omal ajal lummasid Carolyn Carlssoni ja Pina Bauschi maailmad ning seetõttu käisin ka nende juures õppimas. Ja tugevalt tõmbas endaga kaasa Tommi Kitty sõnatu liigutuse poeesia. Hiljuti võtsin uuesti kätte Ella Ilbaku raamatu “Otsekui hirv kisendab”, mida olin lugenud 20 aastat tagasi. Raamatuid tasub lugeda teatud aja tagant uuesti, sest lugeja ju muutub. Nõnda ka selle raamatuga. Mitmetele nüanssidele ei osanud tookord tähelepanu pöörata. Nagu näiteks õppimise kohta: kui närv vastu peab ja tahad tõesti tantsima õppida, siis mine Venemaale; kui tahad kuulda kui hea sa oled, siis mine Pariisi. Selline kummaline pedagoogiline erinevus on siiani. Ilbak räägib loomeinimestest esimeses Eesti riigis läbi tantsija pilgu. Huvitav tuua paraleele siis ja praegu - 100 aastat on läinud aga midagi poleks justkui muutunud. Ta oli maailmakodanik, kes armastas Eestit, kuid kelle tantsimine oli arusaadav siin vaid vähestele inimestele. Üsna sarnane praegusele ajale, Tema mõtted tunduvad kuidagi väga tuttavana praeguses ajas – tantsukunst on paljudele arusaamatu keel. Kui saaksid öelda praegustele tudengitele ainult ühe asja. Mis see oleks? Ükskõik, mida teha, teha seda südamest ja austusega. Aegade jooksul on BFMist läbi käinud palju tudengeid, kuidas on tudeng selle aja jooksul muutunud, milline on praeguse tudengi nägu? Olen kokku puutunud vaid tantsutudengitega ja seetõttu saan rääkida nendest: aastatega on noorte ettevalmistus paranenud. See kinnitab, et huvihariduse tantsupedagoogid teevad väga head tööd. Üha enam näen, et tantsukunsti õpingud on noorele läbimõeldud otsus. Eriala mille oled valinud, kuidas oled selleni jõudnud? Minul on kogemus, et valikuid ei tee meie. See eriala on pigem valinud mind. Me tunneme ära oma tee ja kui see tee on kutsumus, siis energia kannab endaga kaasa. Siin ei ole mitte midagi pistmist ratsionaalse mõtlemisega. Tantsu õpitakse tavaliselt alates varasest lapsepõlvest, et koolitada keha ja mõte alluma erilisele distsipliinile. Ma läksin 7 aastasena Kai Leete balletiringi ise ilma kellegi teadmata. Meie riigi taasiseseisvuse alguseks olin õpingutega jõudnud Leningradi. Põhjus tagasi tulla oli soov olla Eestis. Saima Kraning kutsus esimesse erateatrisse Nordstar, kus sai kokku ka üks viisik, kes moodustasid 25 aastat tagasi Fine5 Tantsuteatri. Parim kogemus, mis minuga sai juhtuda, on inimesed, kellega olen kohtunud läbi selle loomekoosluse. Olen neile väga tänulik. Eriti Renele, kellega koos olema lavastanud enamus Fine5-i lavastustest.