Tallinna Ülikooli suur koostööprojekt „Tervise ilmajaam – koolitus kogukondadele” peaks aitama eestlastel tervemalt ja kauem elada. On selge, et alkoholi liigne pruukimine on vähestele õnne toonud, küll aga kuhjaga õnnetust. Eelkõige on ohus Eesti mehed, keda viib liigne viinaviskamine, nüüd aga juba ka uimastid, vigastuste või isegi enneaegse surmani. See väide on juba ammu kuuldud, aga häid tulemusi pole ikka piisavalt. Järelikult tuleb rääkida ikka ja veel, teistsuguseid meetodeid euroopalik ühiskond õnneks või kahjuks ei tunnista. Alustama peaks jutuga varakult ja noorele väga lähedalt: perekonnast, kogukonnast. Just selle jaoks lõidki Tallinna Ülikooli eri alade asjatundjad käed ja otsustasid alustada tõsist koostööd, tervise ilmajaama projekti. Jutt ei käi ainult mõnuainetest, vaid ka söömisest ehk täpsemalt öeldes tervislikust toitumisest. Puu- ja köögiviljad ei kuulu meie toidulaua lemmikute hulka, ehkki võiksid. Väljapääsuks ongi vaid teadlikkuse tõstmine. Pikema elu nimel Projekti „Tervise ilmajaam – koolitus kogukondadele” võtmesõnad on regionaalsus, kogu-kondlikkus ja võrgustikul rajanev koostöö. Eesmärk on parandada elanike vaimset ja füüsilist keskkonda kohaliku tasandi otsustajate teadlikuma ja võimestavama tegevuse kaudu. Projekt läks käima eelmise aasta 7. juulil ja lõpeb tänavu. Seda rahastatakse Norra finantsmehhanismi 2009−2014 programmi Rahvatervis 3. taotlusvooru „Tervist edendavad sotsiaalkampaaniad ja koolitused” vahenditest. Partnerlus on kahetasandiline. Esimene on ülikoolisisene partnerlus, mille käigus ühendatakse kitsamate valdkondade (sotsiaaltöö, tervishoid, kommunikatsioon, keskkond, kogukonna terviseedendus) kompetentsid. Töö teemavaldkonna leidmiseks algas juba 2013. aastal. Ühe eesmärgi nimel tegutsevad Sotsiaaltöö Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Tervise ja Spordi Instituut ning Haapsalu kolledž. Teiseks tasandiks on laiem koostöö. Eesti partneriks on Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, väljaspool Eestit kaks avalik-õiguslikku ülikooli, Norwegian University of Science and Technology Norrast ja Eötvös Loránd University Ungarist. Sealt kaasatakse valdkonna õppejõud ja ülikoolidega koostööd tegevad praktikutest eksperdid. Esmalt asjatundjad Projekti eesmärgi saavutamiseks peetakse koolitusi ning luuakse juhendmaterjal sõltuvusainete tarvitamise ennetamiseks ja tervise edendamiseks kogukonnas. Esmalt koolitati 35 juba kogemusi omavat terviseedenduse valdkonna asjatundjat. Sellega alustati TLÜ-s täienduskoolituse käigus juba septembris ja see jätkub tänavu praktikaga, mille käigus annavad koolitatud omandatud teadmised edasi terviseedenduse võrgustike umbes 300 liikmele üle Eesti. Kursuse käigus omandatakse teadmisi ja oskusi, kuidas aktiviseerida kogukondi, arendada sotsiaalettevõtlust ja parandada seeläbi elanikkonna tervisenäitajaid, luua võimalusi vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks ning suurendada inimeste võimalusi osaleda aktiivsetes tervisetegevustes. Koolitus lõpeb tervislike eluviiside edendamise praktikaga. Seesugune teemaarendus eeldab, et iga regioon arendab oma kogukonda, lähtudes selle probleemidest, võimalustest ja võimekusest. Ka pole kogukond kindlalt piiritletud, see võib olla küla, vald, maakond, aga ka huvialaselts või sotsiaalne sihtgrupp oma huvidega. Selleks et elu tõesti muutuks Projekti „Tervise Ilmajaam – koolitus kogukondadele” käigus on osaletud Elustiili Maratonil Haapsalus, Vaimse Tervise Messil Tallinna Ülikoolis ning muudel üritustel. Projekti lõpuks valmib juhendmaterjal „Noorte tervislike eluviiside edendamiseks kogukonnas”, mis toetab nende tegevust, kes soovivad ise kogukonda arendada. Teadmistest ja hoiatavatest näidetest puudu ei tule, küll on küsimus, kuidas muuta need tekstiks, mis tundub põnev ning paneb tervise eest enam hoolt kandma. Väga oluline on liikuda teadmiste ja oskuste omandamise tasandilt praktilise rakendatavuse juurde. Kes koolitavad? Selle projekti käigus on teadmisi jaganud terviseedendamise valdkonnas juba pikka kogemusega Tallinna Ülikooli õppejõud vaimse tervise professor Airi Värnik, sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, projekti koordinaator-koolitaja Rea Raus, terviseedenduse ja -ennetuse õppejõud Maie Alas, terviseedenduse õppejõud Hele Leek-Ambur, tervisekommunikatsiooni professor Kaja Tampere ning lektorid Esta Kaal ja Mart Soonik ning sotsiaaltöö õppejõud Marju Medar, Zsolt Bugarszki, Koidu Saia, Karmen Toros, Aino Kiis, Dagmar Narusson, Jing Wu, Airi Mitendorf, Mare Leino jt. Kirjutas: Sulev Oll