TÜHI vähendab ökoloogilist jalajälge

Millised praktikad on TÜHI-s kasutusel, et edendada jätkusuutlikkust? 

Oleme TÜHIs sügisest astunud samme, et oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Otsustasime meie puhkeruumis lõpetada ühekordsete kohvi- ja joogitopside kasutamise ja üle minna korduvkasutusega kruusidele – igal TÜHI töötajal on oma tass, mida saab hoida oma kabinetis või puhketoas. Oleme kaardistamas printimiseks ja kopeerimiseks kasutatava paberi kulu, et otsida võimalusi selle vähendamiseks. Soetame edaspidi üksnes selliseid printereid ja koopiamasinaid, millel on ümbertöödeldud toormest valmistatud paberi valmidus ja oleme hetkel

otsimas sellise paberi tarnijaid. Siin võiks instituudid ja kogu ülikool tegutseda ühiselt ja seljad kokku panna – ühine tegutsemine on alati tulemuslikum.

Kes või mis inspireerivad Teid neid praktikaid kasutusele võtma?

Ilmselt oleme kõik aru saamas, et eskaleeruvad kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemine on nähtused, millest mööda vaadata või mida eitada pole enam ammu arukas. Tulemuslikke valikuid on ainult üks – mitte sattuda paanikasse ega peita pead liiva alla, vaid tegutseda kiiresti ja läbimõeldult. Suurem teadlikkus meie harjumuste ja tegevuste ökoloogilisest jalajäljest ja inimesele omane võime kohaneda uute olukordade ja praktikatega aitab meil teha arukaid otsuseid ja neid ellu viia. Oluline on mõista, et keegi ei saa seda teha meie eest, kui me seda ise ei tee.

On Teil jagada veel mõni näide sellest, kuidas pöörate igapäevastes tegemistes tähelepanu jätkusuutlikkusele?

Oleme jätkusuutlikkust ja rohelist mõtlemist alles väärtustamas. Ülikoolis saaksime lihtsa vaevaga loobuda suurte konteiner-pudelite transpordist kauge maa tagant meie puhketubadesse ja selle asemel tarbida kraanivett, lõpetada ülikooli kohviautomaatides ja kohvikutes ühekordsete topside kasutamine, rakendada rohelise kontori põhimõtteid ja palju muud. Lisaks muutustele ülikoolis peaksime kriitiliselt üle vaatama ka oma isiklikud harjumused - kas sorteerime prügi, kas eelistame võimalusel ühistransporti või jalgratast autole, kas eelistame kohalikku ja mahetoitu või laseme oma toidu lennutada kohale teiselt poolt maakera, kas joome kraani - või pudelivett jne. Väikestest sammudest saavad alguse suured muutused. Ja igaühe panus loeb. Näeme uusi võimalusi siis, kui oleme valmis väljuma oma mugavustsoonist.

Jätkusuutlikkust silmas pidades – mida peaks Teie arvates ülikoolis veel ette võtma?

Jätkusuutlikkus on lai mõiste, millele peame ise andma sügavama sisu – see haarab ühelt poolt loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ehk kuidas hoolime maailmast ja meid ümbritsevatest teistest elusorganismidest, teisalt haarab see aga näiteks ka meie vaimset ja füüsilist tervist ehk kuidas hoolime iseendast ja oma inimestest. Kui meie ambitsioon ülikoolina on tõesti olla targa eluviisi eestvedaja, siis peame ka ise suutma targa eluviisi järgi elada ja oma tegevusi sellest lähtuvalt analüüsida ja juhtida. Seni on roheline mõtlemine ja jätkusuutlikkus laiemalt ülikoolis vähe tähelepanu leidnud ja nii enam jätkata ei saa, vaja on tegutseda ja kiiresti. Oleme koostamas jätkusuutliku arengu kava ja peame nii ideedes kui ka tegudes olema väga ambitsioonikad. See on edu võti!