Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales

Õppekava sisu

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused on loodud selleks, et üliõpilased saaksid põhiteadmised kõigist sotsiaalteadustest ning põhilised oskused viia läbi teadustööd ja osaleda tööturul. Programm kestab kuus semestrit ehk kolm aastat. Üliõpilased omandavad kõigepealt põhilised teadmised õppimisest ja teadustööst,  seejärel alustavad sisuliste teemadega. Õppekava aluseks on põhiteadmised psühholoogiast, õigusest, ühiskonnast ja majandusest. Neile lisanduvad järjest põhiteadmised rahvusvahelistest suhetest, juhtimisest, demograafiast, sotsioloogiast, antropoloogiast ja mitmetest teistest valdkondadest. Üliõpilased saavad kõikidest valdkondadest põhiteadmised, aga ka oskused neid valdkondi analüüsida ja uurida. Iga valdkonna tundma õppimise kõrvalt on üliõpilasel võimalik oma peamist huvi kujundada läbi valik- ja vabaainete. Viimaseid on võimalik võtta kogu ülikoolist, mis annab võimaluse kujundada endale just selline haridus nagu vaja.

• Õppekaval on mitmed erinevad metodoloogia kursused, mis annavad tudengitele teadmised ja oskused, et kirjutada õpingute lõpus suur uurimistöö ning jätkata oma õpinguid magistritasemel. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kursusi õpetavad oma valdkonna spetsialistid, kes kasutavad neid meetodeid ka ise oma igapäevases uurimustöös. Kursuste jooksul kirjutavad üliõpilased erinevaid töid, mis võimaldavad neid omandatud meetodeid ka katsetada. Õppekava lõpus kirjutavad kõik üliõpilased suure uurimustöö, mida juhendab vastava valdkonna ekspert ning mis on sarnane bakalaureusetööle.

• Hea bakalaureusetaseme haridus peab aga olema enam, kui vaid põhiteadmised ja uurimustöö. Õppekava raames läbivad kõik üliõpilased praktika oma valitud valdkonnas kas Eestis või välismaal. Praktika eesmärk on õpetada oma ülikoolist omandatud teadmisi kasutama reaalses tööelus ning võimaldada üliõpilastel valmistuda tööeluks just selles valdkonnas, mis on nende tulevik.

• Kõik üliõpilased omandavad läbi kursuste ka meeskonnatöö oskusi ning tänu õppekava eripärale ka oskuse töötada rahvusvahelises ning interdistsiplinaarses meeskonnas. Õppekava sisaldab ka interdistsiplinaarset projekti, mille raames võib üliõpilane endale sobival ajal otsida just talle sobiliku projekti kõikide huvitavate projektide seast, mida ülikool igal semestril pakub.

• Interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste õppetöö toimub valdavalt päevasel ajal (10-16) ja esmaspäevast reedeni. Loengud ja seminarid on mõeldud osalemiseks, kuid jätavad piisavalt vabadust tegeleda ka muude asjadega kooli kõrvalt. Õppekaval on nii kohalikke kui ka välismaiseid tudengeid, nii juba töötavaid õppureid kui ka neid, kes tegelevad vaid õppimisega. 

Tutvu õppekavaga 

Interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste õppekava õppejõud on kõik oma valdkondade eksperdid. Enamus õppejõude töötab ühiskonnateaduste instituudis, aga mõned ained tulevad mujalt. Õppejõud on rahvusvahelised, sarnaselt üliõpilastele on kohalikke, aga ka professoreid ja lektoreid kõikjalt maailmast. Lisaks teadmistele on ka õppejõudude õpetamise tase väga kõrge. 2015/2016 õppeaastal läbi viidud uuring Erasmus tudengite seas tõstis esile neli erakordset õppejõudu, kellest kolm on ka Artes Liberales õppekava õppejõud. 

Benjamin Klasche

Dr Benjamin Klasche on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor, interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste – artes liberales programmi kuraator ning Kone Fondi stipendiaat Helsingi Ülikooli kõrgtaseme õpingute kolledžis. Dr Klasche on rahvusvaheliste suhete lektor, kuid tal on laiad teadmised ka sotsioloogiast ja riigijuhtimisest. Ta kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kiitusega doktoritöö „Dealing with Global Crises: A Processual-Relational Approach to Studying and Governing Wicked Problems“ ning tal on Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete eriala magistrikraad (cum laude) ja Bonni Ülikooli ajaloo eriala bakalaureusekraad. Tema peamised uurimisvaldkonnad on relatsiooniteooria, sotsiaalteaduste dekoloniseerimine ja teravate probleemide (nt kliimakriis, rändekriisid, pandeemiad) juhtimine. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades International Relations, International Review of Sociology ja International Studies. Peagi ilmub kirjastuses Palgrave MacMillan tema monograafia „A Relational Approach to Governing Wicked Problems“ (kaasautorid Peeter Selg ja Georg Sootla).

Vaata, kuidas kajastas dr Klasche Saksamaa reaktsiooni Ukraina sõjale:

„Mis on Saksamaal valesti?“

Toni Čerkez

Toni Čerkez on omandanud IB-diplomi oma kodumaal Bosnia ja Hertsegoviinas Mostaris asuvas United World College’is. 2017. aasta mais kaitses ta sotsioloogia, antropoloogia ja rahvusvaheliste suhete bakalaureusekraadi vabade kunstide ülikoolis Lake Forest College’is (magna cum laude). Pärast seda omandas ta magistrikraadi Ungari Kesk-Euroopa Ülikoolis rahvusvahelise poliitika alal (kiitusega) ja doktorikraadi Aberystwythi Ülikoolis rahvusvahelise poliitika alal (kõrgeima hindega).

Toni teadustöö on seotud relatsiooniliste ja kriitiliste rahvusvaheliste suhete teooriatega, keskendudes eelkõige antropotseeni uuringutele, tehnoloogia poliitilisele ontoloogiale (prognoosivad algoritmid, tehisintellekt ja küberneetika), kosmoloogilistele lähenemisviisidele ning dekoloniaalsetele teadmistele rahvusvahelistes suhetes. Lisaks huvitub Toni poliitikateooriast, eriti Hannah Arendti, Günther Andersi, Yuk Hui ja Bruno Latouri mõtetest, samuti tehnoloogiafilosoofia valdkonnast laiemalt. Ta räägib vabalt inglise keelt ning valdab ka saksa keelt ja kesktasemel leedu keelt.

Loe siit Toni viimast artiklit E-IRile droonide kohta Gazas ja mujal maailmas.

Matthew Crandall

Matthew Crandall on rahvusvaheliste suhete dotsent Tallinna Ülikoolis, kus ta kaitses ka oma doktorikraadi (2016). Ta on omandanud Tartu Ülikoolis Euroopa Liidu-Venemaa uuringute alal magistrikraadi (2010) ja bakalaureusekraadi Brigham Youngi Ülikoolis (USA) politoloogias (2007). Ta on avaldanud teadusartikleid kaasaegsest julgeolekupoliitikast, kaitseuuringutest ning Ida-Euroopa poliitikast. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on väikeste riikide välis- ja julgeolekupoliitika.

Matthew Crandall Eesti Teadusinfosüsteemis

Catlyn Kirna

Catlyn Kirna on rahvusvaheliste suhete lektor. Catlyn on pärit Eestist ning on õpetanud nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab peamiselt rahvusvaheliste suhete ja Euroopa Liidu aineid, kuid ka mitmeid erinevaid interdistsiplinaarseid seminare ning projekte. Catlyn on lõpetamas oma doktorikraadi riigiteaduste valdkonnas, mis lisandub tema kahele magistrikraadile rahvusvahelistes suhetes (Tartu Ülikool) ja kirjalikus tõlkes (Tallinna Ülikool). Catlyni peamised uurimistöö huvid on väikeriigid, välispoliitika, regionaalne koostöö ning interdistsiplinaarsed uurimused.

Catlyn Kirna Eesti Teadusinfosüsteemis

Pille Petersoo

Pille Petersoo on sotsioloogia lektor. Pille õppis Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja riigiteadusi, seejärel omandas magistrikraadi natsionalismiuuringutes ja doktorikraadi sotsioloogias ning lõpetas ESRC järeldoktorantuuri Šotimaal Edinburghi Ülikoolis.

Praegu õpetab ta sotsioloogia sissejuhatavat ainet, identiteeti ja rahvuslust, kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning toidu ja söömiskultuuri sotsioloogiat.

Üldised vastuvõtutingimused

• CV
• Gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus või sellele vastav kvalifikatsioon.
• Inglise keele oskus vähemalt vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)

Vastuvõtueksam

• Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ülesandest (motivatsioonikiri koos artikli analüüsiga) ja suulisest osast (intervjuu). Maksimumpunktide arv on 100 punkti: 50 p kirjalik ülesanne ja 50 p intervjuu.
• Intervjuule pääsevad kandidaadid, kes saavad kirjaliku ülesande eest vähemalt 30 punkti.

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Kirjaliku ülesande nõuded, intervjuu kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava inglisekeelsel kodulehel. 

Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).

Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta):

• Motivatsioonikirjas hinnatakse oskust põhjendada ülikooli ja õppekava valikut, huvi sotsiaalteaduste vastu ja õppekavas sisalduvate ainete vastu, eelnevat haridus- ja tööalast kogemust. Hinnatakse kirjaliku inglise keele oskust. Artikli analüüsis hinnatakse oskust mõista teksti tähendust ja keskseid seisukohti, oskust arutleda teksti teemal ning esitada oma seisukohti, oskust põhjendada artikli valikut ning näha seoseid loetud teksti ja valitud õppekava vahel.
• Intervjuul hinnatakse kandidaadi huvi valitud õppekava vastu ja motivatsiooni sellel õppekaval õppida, kandidaadi arusaamist loetud artikli kesksest sõnumist ja võimekust antud teemal aruteluda, kandidaadi oskust seostada oma isiksuseomadusi ja varasemaid tegevusi, õpinguid valitud õppekavaga. Lisaks hinnatakse erialaseid ja üldteadmisi, inglise keele oskust ning esinemis- ja argumentatsioonioskust.

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Nii kirjalikku kui ka suulist osa hindab eksamikomisjon hindamiskriteeriumite alusel. Kirjalikku osa hinnatake 50 palli skaalal, minimaalne positiivne tulemus on 30 punkti, et pääseda edasi intervjuule. Suulist osa hinnatakse samuti 50 palli skaalal. Kokku on vastuvõtueksmi eest võimalik saada 100 punkti, vastuvõtulävend on 65 punkti.

Kandideerimine

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb üles laadida kirjalik ülesanne, keskkooli hinneteleht ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu). 

Lisainfo

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Täpsem info vastuvõtutingimuste kohta

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole: 

Irene Aas
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6199 942

Lõpetajate meenutused:

Angel Casal (Argentiina, lõpetas aastal 2017)

"I confess TLÜ was my life-changing investment career-wise and the place where best memories and connections are formed, a place where I could express my opinions without pre-judgment broadening my perspective on the world and getting ready to engage with challenging future paths. I enjoyed the variety of fields of study at Tallinn University believing that to differentiate myself in the labor market I need a competitive side, the one that TLÜ has equipped me with while championing my independent thinking as student."

Jyri Jäntti (Soome, lõpetas aastal 2017)

“The wider the knowledge base of a student or a researcher the easier it is to come up with new ideas based on combining different fields. Of course there is always overlap between sciences, but the better the basics on multiple scientific fields, the more coherent ideas one can come up with. Also gathering the basic knowledge on multiple field is extremely helpful in finding out in which field the specialization of the student in the future might lay."

Annina Närhi (Soome, lõpetas aastal 2015)

"After high school, I wasn't sure what to study, so the liberal arts program seemed really fitting. It is a broad program which provides a good basis for many Master's Programs, so you can try different things for your BA before focusing on something more specific for your MA. Tallinn is a great place to study - the city is small but vibrant, there's always something to do. The international commuity is welcoming and you meet people from all around the world." 

Arta Balode (Läti, lõpetas aastal 2015):

"Liberal Arts was the program that gave me an insight into different study fields at once. If you have wide variety of interests, this choice will let you combine varied professional industries at one. Liberal Arts - the program where media meet politics, films meet psychology, anthropology meets literature, so on, and so on...

 When I look back I feel super happy about my time in Tallinn. City that definitely took my heart with its beautiful sea side where having a break between lectures, taking long walks at Kadriorg and exploring hidden streets at Vana Tallinn. Memories of those 4 years are filled with great moments both at university and constantly active dormitory life with other students at Karu. Place where I met some truly inspiring lecturers and international friends for life time." 

Petr Erlygin (Russia, graduated 2014)

"Liberal Arts degree offers a unique opportunity to study multiple disciplines within one program. I would recommend it to anyone who has diverse academic interests and could not yet find the narrow field for pursuing a degree in it. I also believe this program helped me to understand better in wich academic direction I should move further."

Interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste õppekava asub Ühiskonnateaduste instituudis, mis ühendab peaaegu kõik sotsiaalteadused. Instituudis tegutsevad riigiteaduste, rahvusvaheliste suhete, sotsioloogia, demograafia, õiguse ja sotsiaalteaduse suunad. Instituut rakendab interdistsiplinaarsust ka oma teadustöös läbi mitmeid suundi ühendavate tippkeskuste ja Euroopa migratsioonivõrgustiku kontaktpunkti. Instituut pakub ka mitmeid magistriprogramme, millel meie õppekava lõpetaja saab edasi minna, näiteks rahvusvahelised suhted või riigiteadused. 

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Ühiskonnateaduste instituut ja Tallinna ülikool laiemalt on huvitatud sellest, et tudengitel oleks aktiivne elu ka väljaspool loenguid. Üliõpilasi esindab üliõpilasnõukogu, mis tegeleb kõigega haridus- ja sotsiaalküsimustest kuni pidude ja kultuuriüritusteni. Instituudis on ka mitmeid erialaühendusi, lisaks on võimalik laulda ülikooli kooris, praktiseerida erinevaid spordialasid ning võtta osa erinevate klubide ja organisatsioonide tegevusest.

Ühiskonnateaduste instituut korraldab regulaarselt loenguid ja konverentse, mis on kõigile tudengitele avatud. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.