Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales

Õppekava sisu

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused on loodud selleks, et üliõpilased saaksid põhiteadmised kõigist sotsiaalteadustest ning põhilised oskused viia läbi teadustööd ja osaleda tööturul. Programm kestab kuus semestrit ehk kolm aastat. Üliõpilased omandavad kõigepealt põhilised teadmised õppimisest ja teadustööst,  seejärel alustavad sisuliste teemadega. Õppekava aluseks on põhiteadmised psühholoogiast, õigusest, ühiskonnast ja majandusest. Neile lisanduvad järjest põhiteadmised rahvusvahelistest suhetest, juhtimisest, demograafiast, sotsioloogiast, antropoloogiast ja mitmetest teistest valdkondadest. Üliõpilased saavad kõikidest valdkondadest põhiteadmised, aga ka oskused neid valdkondi analüüsida ja uurida. Iga valdkonna tundma õppimise kõrvalt on üliõpilasel võimalik oma peamist huvi kujundada läbi valik- ja vabaainete. Viimaseid on võimalik võtta kogu ülikoolist, mis annab võimaluse kujundada endale just selline haridus nagu vaja.

• Õppekaval on mitmed erinevad metodoloogia kursused, mis annavad tudengitele teadmised ja oskused, et kirjutada õpingute lõpus suur uurimistöö ning jätkata oma õpinguid magistritasemel. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kursusi õpetavad oma valdkonna spetsialistid, kes kasutavad neid meetodeid ka ise oma igapäevases uurimustöös. Kursuste jooksul kirjutavad üliõpilased erinevaid töid, mis võimaldavad neid omandatud meetodeid ka katsetada. Õppekava lõpus kirjutavad kõik üliõpilased suure uurimustöö, mida juhendab vastava valdkonna ekspert ning mis on sarnane bakalaureusetööle.

• Hea bakalaureusetaseme haridus peab aga olema enam, kui vaid põhiteadmised ja uurimustöö. Õppekava raames läbivad kõik üliõpilased praktika oma valitud valdkonnas kas Eestis või välismaal. Praktika eesmärk on õpetada oma ülikoolist omandatud teadmisi kasutama reaalses tööelus ning võimaldada üliõpilastel valmistuda tööeluks just selles valdkonnas, mis on nende tulevik.

• Kõik üliõpilased omandavad läbi kursuste ka meeskonnatöö oskusi ning tänu õppekava eripärale ka oskuse töötada rahvusvahelises ning interdistsiplinaarses meeskonnas. Õppekava sisaldab ka interdistsiplinaarset projekti, mille raames võib üliõpilane endale sobival ajal otsida just talle sobiliku projekti kõikide huvitavate projektide seast, mida ülikool igal semestril pakub.

• Interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste õppetöö toimub valdavalt päevasel ajal (10-16) ja esmaspäevast reedeni. Loengud ja seminarid on mõeldud osalemiseks, kuid jätavad piisavalt vabadust tegeleda ka muude asjadega kooli kõrvalt. Õppekaval on nii kohalikke kui ka välismaiseid tudengeid, nii juba töötavaid õppureid kui ka neid, kes tegelevad vaid õppimisega. 

Tutvu õppekavaga 

Üldised vastuvõtutingimused

• Gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus või sellele vastav kvalifikatsioon.
• Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel (keeletaseme tõendamiseks sobivaid dokumente vaata: tlu.ee/keeleoskus)

Vastuvõtueksam

• Vastuvõtueksam koosneb 100% suulisest osast (intervjuu). Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Vastuvõtueksami kirjeldus ja hindamiskriteeriumid on üleval õppekava ingliskeelsel kodulehel. 

Intervjuu toimub inglise keeles ning kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID kaart).

Kandideerimine

Kandideerida saab läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS. Avaldusele tuleb lisada  CV, keskkooli hinneteleht ja inglise keele tõend (kui riigieksami või rahvusvahelise keeleeksami tulemus SAISi avaldusel automaatselt ei kajastu). 

Lisainfo

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste õppekava õppejõud on kõik oma valdkondade eksperdid. Enamus õppejõude töötab ühiskonnateaduste instituudis, aga mõned ained tulevad mujalt. Õppejõud on rahvusvahelised, sarnaselt üliõpilastele on kohalikke, aga ka professoreid ja lektoreid kõikjalt maailmast. Lisaks teadmistele on ka õppejõudude õpetamise tase väga kõrge. 2015/2016 õppeaastal läbi viidud uuring Erasmus tudengite seas tõstis esile neli erakordset õppejõudu, kellest kolm on ka Artes Liberales õppekava õppejõud. 

Toni Čerkez

Toni Čerkez on  interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste – artes liberales programmi kuraator. Toni on omandanud IB-diplomi oma kodumaal Bosnia ja Hertsegoviinas Mostaris asuvas United World College’is. 2017. aasta mais kaitses ta sotsioloogia, antropoloogia ja rahvusvaheliste suhete bakalaureusekraadi vabade kunstide ülikoolis Lake Forest College’is (magna cum laude). Pärast seda omandas ta magistrikraadi Ungari Kesk-Euroopa Ülikoolis rahvusvahelise poliitika alal (kiitusega) ja doktorikraadi Aberystwythi Ülikoolis rahvusvahelise poliitika alal (kõrgeima hindega).

Toni teadustöö on seotud relatsiooniliste ja kriitiliste rahvusvaheliste suhete teooriatega, keskendudes eelkõige antropotseeni uuringutele, tehnoloogia poliitilisele ontoloogiale (prognoosivad algoritmid, tehisintellekt ja küberneetika), kosmoloogilistele lähenemisviisidele ning dekoloniaalsetele teadmistele rahvusvahelistes suhetes. Lisaks huvitub Toni poliitikateooriast, eriti Hannah Arendti, Günther Andersi, Yuk Hui ja Bruno Latouri mõtetest, samuti tehnoloogiafilosoofia valdkonnast laiemalt. Ta räägib vabalt inglise keelt ning valdab ka saksa keelt ja kesktasemel leedu keelt.

Loe siit Toni viimast artiklit E-IRile droonide kohta Gazas ja mujal maailmas.

Benjamin Klasche

Dr Benjamin Klasche on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor ning Kone Fondi stipendiaat Helsingi Ülikooli kõrgtaseme õpingute kolledžis. Dr Klasche on rahvusvaheliste suhete lektor, kuid tal on laiad teadmised ka sotsioloogiast ja riigijuhtimisest. Ta kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis kiitusega doktoritöö „Dealing with Global Crises: A Processual-Relational Approach to Studying and Governing Wicked Problems“ ning tal on Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete eriala magistrikraad (cum laude) ja Bonni Ülikooli ajaloo eriala bakalaureusekraad. Tema peamised uurimisvaldkonnad on relatsiooniteooria, sotsiaalteaduste dekoloniseerimine ja teravate probleemide (nt kliimakriis, rändekriisid, pandeemiad) juhtimine. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades International Relations, International Review of Sociology ja International Studies. Peagi ilmub kirjastuses Palgrave MacMillan tema monograafia „A Relational Approach to Governing Wicked Problems“ (kaasautorid Peeter Selg ja Georg Sootla).

Vaata, kuidas kajastas dr Klasche Saksamaa reaktsiooni Ukraina sõjale:

„Mis on Saksamaal valesti?“

Catlyn Kirna

Catlyn Kirna on rahvusvaheliste suhete lektor. Catlyn on pärit Eestist ning on õpetanud nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab peamiselt rahvusvaheliste suhete ja Euroopa Liidu aineid, kuid ka mitmeid erinevaid interdistsiplinaarseid seminare ning projekte. Catlyn on lõpetamas oma doktorikraadi riigiteaduste valdkonnas, mis lisandub tema kahele magistrikraadile rahvusvahelistes suhetes (Tartu Ülikool) ja kirjalikus tõlkes (Tallinna Ülikool). Catlyni peamised uurimistöö huvid on väikeriigid, välispoliitika, regionaalne koostöö ning interdistsiplinaarsed uurimused.

Catlyn Kirna Eesti Teadusinfosüsteemis

Pille Petersoo

Pille Petersoo on sotsioloogia lektor. Pille õppis Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja riigiteadusi, seejärel omandas magistrikraadi natsionalismiuuringutes ja doktorikraadi sotsioloogias ning lõpetas ESRC järeldoktorantuuri Šotimaal Edinburghi Ülikoolis.

Praegu õpetab ta sotsioloogia sissejuhatavat ainet, identiteeti ja rahvuslust, kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning toidu ja söömiskultuuri sotsioloogiat.

Tõnis Saarts

Võrdleva poliitika lektor. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt erakondade ja poliitilise konkurentsiga seotud kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt erakondade, valimiskäitumise ja muude ühiskondlik-poliitiliste protsesside võrdleva uurimisega. 2017. aastal kaitses ta oma doktoritöö „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context“. Tõnis Saarts on Eesti üks tuntumaid politolooge, kes kommenteerib regulaarselt päevakajalisi ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid Eesti meedias ning on oodatud esineja erinevatel konverentsidel ja seminaridel.

Tõnis Saarts, 1 minuti loeng „Mis on populism?“

Tõnis Saarts Eesti Teadusinfosüsteemis

Kadri Aavik

Kadri Aavik on soouuringute dotsent Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia suunas ja sotsioloogia MA õppekava juht. Tal on doktorikraad sotsioloogias (TLÜ, 2015) ja magistrikraad soouuringutes (Kesk-Euroopa Ülikool, 2007). Tema peamisteks uurimishuvideks on sugu ja soolisus ühiskonnas ning sooline ning muud sellega ristuvad ebavõrdsused erinevates ühiskonnaelu valdkondades. Soouuringute raames on ta tegelenud kriitiliste mees- ja maskuliinsusuuringutega. Samuti tegeleb ta kriitiliste loomauuringute ja veganuuringutega. Ta on uurinud meeste veganlust, loomaõiguste liikumist Balti riikides ning veganitest lapsevanemate kogemusi. Kadri kasutab oma uurimistöös kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja intersektsionaalset perspektiivi.

Kadri Aavik Eesti Teadusinfosüsteemis

Timothy Raymond Anderson

Timothy Raymond Anderson, PhD, on rahvusvaheliste suhete külalisteadur ning riigivõimu ja kuuluvuse kriitiline antropoloog. Tema uurimisvaldkond keskendub riiklike praktikate protseduurilistele ja eetilistele vastuoludele, küsides, kuidas suured geopoliitilised narratiivid tõlgenduvad piiride ja bürokraatia igapäevases, elatud kogemuses. Ta on „tsivilisatsioonilise kodakondsuse“ teooria autor  - auhinnatud kontseptsioon, mis selgitab, kuidas liberaalsed riigid juhivad kuuluvust geopoliitilise ärevuse ajastul.

Timothy töö ühendab kriitilise teooria praktilise poliitikakujundamisega, tuginedes aastatepikkusele etnograafilisele välitööle ning varasemale kogemusele poliitikanõustamise ja globaalse terviseandmete analüüsi vallas. Ta on Horizon Europe’i rahastatud Kesk- ja Ida-Euroopa julgeolekukeskuse (CEEShub) põhiliige.

Lisateavet Timothy kohta leiab tema LinkedIni ja ETIS-e profiilidelt.

Marianna Lovato, PhD, on Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor. Tema uurimisvaldkonnad keskenduvad Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikale, globaalse valitsemise mitteformaalsusele ning suhetepõhistele lähenemistele rahvusvahelisele koostööle. Tema monograafia „Making EU Foreign Policy Go Around: The Significance of Informality for the Survival of Multilateralism” ilmub peatselt Bristol University Pressis.

Marianna on ajakirja European Security kaastoimetaja.

Loe Marianna artiklit Brexiti suhetepõhistest mõjudest Euroopa välispoliitilisele koostööle.

Loe, kuidas Marianna käsitleb poliitilise (eba)stabiilsuse mõju Itaalia mõjule Euroopa Liidus.

Marianna LinkedIn.

Angel Casal (Argentiina, lõpetas aastal 2017)

"I confess TLÜ was my life-changing investment career-wise and the place where best memories and connections are formed, a place where I could express my opinions without pre-judgment broadening my perspective on the world and getting ready to engage with challenging future paths. I enjoyed the variety of fields of study at Tallinn University believing that to differentiate myself in the labor market I need a competitive side, the one that TLÜ has equipped me with while championing my independent thinking as student."

Jyri Jäntti (Soome, lõpetas aastal 2017)

“The wider the knowledge base of a student or a researcher the easier it is to come up with new ideas based on combining different fields. Of course there is always overlap between sciences, but the better the basics on multiple scientific fields, the more coherent ideas one can come up with. Also gathering the basic knowledge on multiple field is extremely helpful in finding out in which field the specialization of the student in the future might lay."

Annina Närhi (Soome, lõpetas aastal 2015)

"After high school, I wasn't sure what to study, so the liberal arts program seemed really fitting. It is a broad program which provides a good basis for many Master's Programs, so you can try different things for your BA before focusing on something more specific for your MA. Tallinn is a great place to study - the city is small but vibrant, there's always something to do. The international commuity is welcoming and you meet people from all around the world." 

Arta Balode (Läti, lõpetas aastal 2015):

"Liberal Arts was the program that gave me an insight into different study fields at once. If you have wide variety of interests, this choice will let you combine varied professional industries at one. Liberal Arts - the program where media meet politics, films meet psychology, anthropology meets literature, so on, and so on...

 When I look back I feel super happy about my time in Tallinn. City that definitely took my heart with its beautiful sea side where having a break between lectures, taking long walks at Kadriorg and exploring hidden streets at Vana Tallinn. Memories of those 4 years are filled with great moments both at university and constantly active dormitory life with other students at Karu. Place where I met some truly inspiring lecturers and international friends for life time." 

Petr Erlygin (Russia, graduated 2014)

"Liberal Arts degree offers a unique opportunity to study multiple disciplines within one program. I would recommend it to anyone who has diverse academic interests and could not yet find the narrow field for pursuing a degree in it. I also believe this program helped me to understand better in wich academic direction I should move further."

Interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste õppekava asub Ühiskonnateaduste instituudis, mis ühendab peaaegu kõik sotsiaalteadused. Instituudis tegutsevad riigiteaduste, rahvusvaheliste suhete, sotsioloogia, demograafia, õiguse ja sotsiaalteaduse suunad. Instituut rakendab interdistsiplinaarsust ka oma teadustöös läbi mitmeid suundi ühendavate tippkeskuste ja Euroopa migratsioonivõrgustiku kontaktpunkti. Instituut pakub ka mitmeid magistriprogramme, millel meie õppekava lõpetaja saab edasi minna, näiteks rahvusvahelised suhted või riigiteadused. 

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Ühiskonnateaduste instituut ja Tallinna ülikool laiemalt on huvitatud sellest, et tudengitel oleks aktiivne elu ka väljaspool loenguid. Üliõpilasi esindab üliõpilasnõukogu, mis tegeleb kõigega haridus- ja sotsiaalküsimustest kuni pidude ja kultuuriüritusteni. Instituudis on ka mitmeid erialaühendusi, lisaks on võimalik laulda ülikooli kooris, praktiseerida erinevaid spordialasid ning võtta osa erinevate klubide ja organisatsioonide tegevusest.

Ühiskonnateaduste instituut korraldab regulaarselt loenguid ja konverentse, mis on kõigile tudengitele avatud. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Lisainformatsiooni saamiseks vastuvõtuprotsessi kohta palun pöörduda ülikooli vastuvõtuspetsialisti poole: vastuvott@tlu.ee

Lisainformatsiooni saamiseks õppekava kohta palun pöörduda õppenõustaja poole: 

E-post: yti-ope@tlu.ee