Kes on täpsemalt meie uued doktorid ehk kuus küsimust Kerly Randlasele ja György András Schöpflinile
Igal aastal saab Tallinna Ülikool endale juurde hulga doktoreid, keda sügisel pidulikult promoveeritakse. Selleks, et meie doktorite kohta rohkem teada saada ja innustada ka teisi helgeid päid õpinguid doktorantuuris jätkama, küsib Tallinna Ülikool viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud tublidelt inimestelt, millega nad praegu tegelevad, mida õpingute ajal kõige rohkem iseenda kohta õppisid ning millised on head näpunäited, kuidas kaitsmise päeval minimaalselt närveerida ja end enesekindlalt tunda.
Kerly Randlane kaitses maikuus doktoritööd, milles selgus, et tänapäeva maksukuulekuse kontseptsioon on üsna ebaselge ning selleks, et tagada maksude ootuspärane tasumine, on vaja midagi enamat kui vaid sundimist.
Mille järgi oma doktoritöö teema valisid ehk miks just maksukuulekuse teema?
Kerly Randlane: Tõenäoliselt on iga väike tüdruk vähemalt korra elus soovinud saada õpetajaks. Ja unistustel on ju teadaolevalt see omadus, et need kipuvad täituma, kui nendesse piisavalt uskuda. Kui minu igapäevane töö doktoriõppesse astudes oli seotud maksukogumisega, siis doktoriõpingute perioodil sai väikese tüdruku unistus teoks ning minu edasine karjäär oli seotud maksunduse valdkonna tudengite õpetamisega. Seega maksukuulekus doktoritöö teemana, kuidas muuta maailma paremaks läbi maksumaksjate maksukäitumise mõjutamise, oli tol hetkel üks ja ainus valik. Ilmselt oleks olnud oluliselt lihtsamaid teemasid, millistel ei oskaks iga kõrvalseisja kaasa rääkida, kuid maksuarmastuse külvamine ja hoiakute kujundamine on justkui minu missioon. Ja täna, ma ei kahetse oma valikut.
Kus praegu töötad ja kuidas rakendad oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
K.R:Täna töötan Sisekaitseakadeemia Finantskolledži direktorina, kus minu igapäevane töö on lisaks juhtimisfunktsioonile seotud maksunduse ja tolli valdkonna üliõpilaste õpetamisega ning valdkonna arendamisega, aga ka sisejulgeoleku valdkonna teadustegevusse panustamisega.
Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisite/teada said?
K.R:Eelkõige õppisin, et inimvõimete piirid on kujundatavad. Nii võib juhtuda, et sinu ööpäev ei koosne 24 tunnist, vaid 36 tunnist või „hommikuinimene“ õpib juurde hoopiski „ööinimese“ tööstiili ja harjumused. Kui me oleme innustunud, ei ole vahet, kas tegemist on öö või päevaga, esmaspäeva või pühapäevaga, kõik head mõtted peavad kirja saama. Minu suurim õppetund iseenda kohta kogu sellest protsessis: „Kirg innustab ja välistel motivaatoritel on üksnes toetav roll.“
Millised on Sinu hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
K.R: Minu töö on minu hobi, selle kõige otsemas tähenduses. Mul ei ole aimugi, mis kell ametlikult tööpäev hakkab või lõpeb, ma ei tee tööd kella järgi, vaid töö sisu järgi. Kust energiat saada, et iga varahommik oleks värske? Minu jaoks on enese füüsiline liigutamine parim viis end maha laadida ning uut energiat koguda. Nii igal nädalal mängin vähemalt paar korda tennist, hoian igapäevaselt jooksuvormi ning venitan end virgeks pilatese masinatel. Lisaks spordile naudin vabal ajal reisimist, head seltskonda, mõnusaid filmielamusi ja head muusikat.
Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
"Eelkõige õppisin seda, et inimvõimete piirid on kujundatavad. Nii võib juhtuda, et sinu ööpäev ei koosne 24 tunnist, vaid 36 tunnist või „hommikuinimene“ õpib juurde hoopiski „ööinimese“ tööstiili ja harjumused. Kui me oleme innustunud, ei ole vahet, kas tegemist on öö või päevaga, esmaspäeva või pühapäevaga, kõik head mõtted peavad kirja saama.
Kerly Randlane, ühiskonnateaduste instituudi doktor
K.R: Sa ei pea seda tegema seepärast, et juhendaja soovitas, sul on isa ja ema doktorikraadiga või tööandja seda nõuab, vaid pead seda ise tahtma. Pead tundma, et sul on midagi öelda, pead tahtma „maailma“ muuta. Minu varalahkunud esimene doktoritöö juhendaja professor Ülo Kaevats manitses mind peale magistritöö kaitsmist, et võta natuke aega enda jaoks ja siis jätka õpinguid. See oli hea soovitus, mida jagada ka teistega. Doktoriõpingud ei tohiks „päris elu“ takistada, vaid leida enda jaoks see mõõdukuse piir. Doktoriõpinguid on justkui täiskohaga töökoht, mis näpistab aega pere, hobide, igapäevatöö ja sõprade arvelt. Seda ei tohiks küll karta ja samas seda pole mõtet ka alahinnata, aga see pingutus on seda kõike väärt.
Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
K.R: Selleks, et mitte närveerida, soovitatakse närida nätsu ? Mina soovitaksin pigem leida mingi muu „valu“, millega on samaaegselt vaja tegeleda ja Sul ei olegi mahti närveerida. Kui aga päris aus olla, siis ei peaks kaitsmist kartma. See on sinu pidupäev, kuhu on kutsutud auväärt kuulajaskond, kelle suurim huvi on üksnes saada kinnitust, et oled valmis sobituma nende väärikasse seltskonda. Ja see on kõik seda väärt!
György András Schöpflin, kes on ühtlasi ka Tallinna Ülikooli audoktor,kaitses aprillis väitekirja, milles vaatles erinevaid poliitilisi probleeme. Väitekiri keskendub suures osas võimu teostamise meetoditele, mis võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud.
Mille järgi oma doktoritöö teema valisite ehk miks just erinevate poliitiliste probleemide teema?
György András Schöpflin: See kasvas välja minu pikaajalisest huvist mõista Euroopat ja selle erinevaid identiteete.
Kus praegu töötate ja kuidas rakendate oma töökohal doktoriõpingute ajal saadud teadmisi?
"Jätkake klassikute lugemist ja kirjutage kindlasti 1000 sõna päevas. Võite hiljem sellest loobuda, kuid see kinnistab kirjutamisharjumust.
Õppige ka ladina keelt, see on selgele mõtlemisele väga kasulik."
György András Schöpflin, ühiskonnateaduste instituudi doktor
G.A.S: Olen nüüd pensionil, aga teen osalise tööajaga teadusuuringuid Tallinna Ülikoolis, Budapesti Avaliku Teenistuse Riiklikus Ülikoolis ja iASKis (Kőszegi kõrgtasemeliste uuringute instituut). See kõik räägib enda eest, res ipsa loquitur.
Mida doktoriõpingute ajal kõige rohkem eelkõige iseenda kohta õppisite/teada saite?
G.A.S: Aja planeerimist.
Millised on Teie hobid/harrastused, mis aitavad teadus- ja igapäevatöö kõrval vaimu värskena ja mõtted erksana hoida?
G.A.S: Renessansi polüfoonia.
Kuidas julgustada ka teisi helgeid päid jätkama õpinguid doktorantuuris?
G.A.S: Jätkake klassikute lugemist ja kirjutage kindlasti 1000 sõna päevas. Võite hiljem sellest loobuda, kuid see kinnistab kirjutamisharjumust.
Õppige ka ladina keelt, see on selgele mõtlemisele väga kasulik.
Mõni hea näpunäide või soovitus (toimiv!), kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
G.A.S: Tundke iseennast. Püüdke eelneval ööl korralikult magada.
