Ülikool ja kohalik omavalitsus – ühised inimvara arendajad

22. detsembril Tallinna Ülikoolis aset leidnud kollokviumil Ülikool ja kohalik omavalitsus – ühised inimvara arendajad allkirjastasid Tallinna Ülikool ja Rae vald koostöölepingu, mis kinnitab senise koostöö tihedat jätkamist ülikooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kollokviumi keskmes oli avaliku võimu ja kohalike omavalitsuste koostöö ülikoolidega üldisemalt, ning Rae valla ja TLÜ edasised koostöövõimalused. 

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viigi sõnul ei ole kohaliku omavalitsuse roll pakkuda elanikele ainult vajaminevaid teenuseid, vaid olla demokraatliku ühiskonnaelu alus, mille puhul on koostöö ülikoolidega väga oluline.

PILDIGALERII

KOLLOKVIUMI KAVA

Kollokviumi avas MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne, kelle sõnul sündis kollokvium loogiliselt, arvestades seniseid ühistegevusi Rae valla, HOLi ja ELVLi, Riigikogu, Rahandusministeeriumi jt koostöövõrgustiku osapooltega. Väga suure tähendusega oli Harjumaa Omavalitsuspäev HOP Rae vallas, koostöölepe Rae vallaga ning selle üks väga olulisi väljundeid - HOPi deklaratsioon, koos selle ühine edasine arutamine Riigikogus, Tallinna Ülikooli 16.11.2021 foorumil ja üleandmine minister Jaak Aabile ja ELVL juhatusele.

Kollokviumil arutati nii üldisi (jätku)tegevusi kui ka konkreetset mikrokraadi pilootprojekti Rae vallaga. 
 
SULEV LÄÄNE avasõnad

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktori Indrek Graubergi sõnul on mitme aasta jooksul kujunenud võrgustik järjest kasvanud, ning töö muutub nüüd juba konkreetsemaks: "Töötame välja ühist mikrokraadi, ning tundub, et ka riik on enda poolt kohalike omavalitsuste kompetentside arendamisele aktiivselt tähelepanu pööramas. Sõnastasime just endapoolsed ettepanekud riigi tegevusplaanile ning loodame, et meie koostöö riigiga kujuneb konstruktiivseks." Ka ülikoolis laiemalt, teistes instituutides, ollakse valmis aktiivselt kaasa mõtlema ja panustama teadussiirdesse, et ühiskonnas seda tegevust laiemalt edasi viia.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuhi Ott Kasuri sõnul on juba varasemast olemas koostöökokkulepped ELVL ja ülikoolide vahel ning praegu kavandatakse linnade ja valdade tegevussuundi aastateks 2022-2025. Volikoguliikmete koolitusteema on tõstatunud üha aktuaalsemalt – eesmärgiks on kohalike omavalitsuste kompetentsikeskuse väljakujundamine, süstemaatiliselt sihistatud koolitus- ja arendustegevusega tegevuste korraldamise elluviimiseks. Olemasolevat inimvara tuleb arendada ja teadmiste ja oskuste arendamisel on oluline roll just ülikoolidel: "Sellised võrgustikud on väga vajalikud, peame olema agarad ja kasutama ära pakutavaid kompetentse, et neid kõiki asju saaksime ellu viia, mida meile Euroopa Liit pakub."

Oma tervitused saatsid distantsilt ka Rae vallavanem Madis Sarik ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, kes pühade eel suhtles kohaletulnutega otse oma autost. 

Madis Sarik märkis, et 22. detsembri kollokvium on pidulikum, kuna uuendatakse koostöölepingut, mis kestab järgmise aasta lõpuni: "See pole niisama leping, aasta jooksul oleme palju ära teinud ja iga taaskohtumine olnud juba nagu mikrokollokvium. Oleme koos teinud HOP-i, Harjumaa Omavalitsuspäeva, ning meie koostöö sellega ei lõppenud, teatepulga anname nüüd edasi Viimsi vallale. Mikrokraadist tuleb juttu ka edaspidi, ja kui küsitakse, miks just Rae vald selle teemaga seotud, siis vastusena oleme üks suuremate muutustega vald. See omakorda nõuab ka muutuste juhte, me loodame väga, et see pilotprojekt, mis sügisel alguse saab, oleks meile kasulik." Lisaks ootab ees järjekorras juba 8. omavalitsuspäev, mis toimub ehk Rae vallas, ning selle ettevalmistamine. Fookuses on järgmisel aastal ringmajandus ja taaskasutus. "Samuti on olemas pikk nimekiri uurimisvajaduses valdkondi, mida oleme pakkunud ülikoolile magistritööde jaoks. Ülikool kõigile hinded välja pannud, loodame, et saame ka meie hea hinde!"

Aivar Koka sõnul on oluline tähelepanu pöörata, et kohalike omavalitsuste juhid tunneksid seadusi, majanduse toimimise aluseid, seda, kuidas investeeringuid teha, kui palju peab töötajaid olema, et erinevaid soove täita. "Tallinna Ülikool on olnud selles mõttes meie lipulaev, kes on võtnud kohalike omavalitsuste koolitamise oma üheks prioriteediks, soovime jõudu ja jaksu, sest Eesti vajab häid omavalitsuse juhte!" sõnas Aivar Kokk.

„Rae vald on Eesti kiiremini kasvav omavalitsus, mistõttu sellest tulenev halduskoormuse kasv ning seega ka eeldatav vallajuhtide ning vallaametnike kompetentsus ja selle pidev arendamine on Rae valla juhtkonnale eriti oluline ning eluline teema. Tänase Rae valla näitel võib väita, et hea vallaametnik peab kodanikust alati sammuke ees olema nii oma töö väärtustamise kui lahenduste pakkumisega abivajajale. Tulevikus on järjest olulisem isikupõhiste integreeritud ja proaktiivsete teenuste pakkumine ning selleks nutikate lahenduste väljatöötamine,“ sõnas vallavanem Madis Sarik.

Sarik lisas veel, et muutuvad nõudmised KOV-ide töötajatele, et viia valitsemiskorraldus vajaduspõhiseks ja paindlikumaks. Seetõttu on Rae valla juhtkond võtnud endale initsiatiivi, et läbi mikrokraadi/de täienduskoolituste korraldamise olla oma juhtide, vallaametnike ja töötajate professionaalsuse ning kompetentsi arendamisel Harjumaal eestvedajaks ja tooniandjaks ning et Rae vallas saadud mikrokraadi koolituse kogemusi oleks võimalik edaspidi kasutada nii Harjumaa kui kogu Eesti omavalitsustöötajate kompetentsi suurendamisel ja KOV-ide poolt pakutavate teenuste kvaliteedi parandamisel. Tallinna Ülikool ja Rae vallavalitsus, tulenevalt ka poolte vahel sõlmitud koostöölepingust, on võtnud eesmärgiks käivitada 2022. aasta septembrist Rae valla baasil kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekt, mille käivitamise ettevalmistamisega on alustatud juba 2021. aastal.

Tallinna Ülikoooli teadusprorektor Katrin Niglas lausus kõigile kohaletulnuile ning veebi kaudu osa võtjaile soojad teretulemast ka hübriidselt Tallinna Ülikooli. Kuigi sõna "inimvara" võib pisut ehmatada, on Tallinna Ülikool oma uut arengukava koostades hoidmas fookust just targal inimesel ning targa ühiskonna eestvedaja rolli näeb ülikool oma kohusena, ka mitteakadeemiliste partneritega koostöös. 

Katrin Niglas jagas oma ettekandes Tallinna Ülikooli mikrokraadide väljatöötamise ja arendamise kogemusi. Ta toonitas, et ülikool ei näe mikrokraadides rikkaks saamise vahendit, sest kõigepealt tuleb nendesse investeerida. Aga oluline on, kui praktilise kogemuse saanud inimesed tulevad tagasi ülikooli, läbi juba pakutavate mikrokraadide saabub ka ülikooli parem teave küsimustest ja vajadustest, mis õhus on. Teadmised kogunevad ja selle pinnalt saab parandada ka kraadiõppe programme või luua uusi mikrokraade. 

Esialgu selline kliendibaas, kelle käest infot võtta, puudub, seepärast korraldas ülikool mikrokraadide loomiseks konkursi, kuhu laekus 21 ettepanekut. Mikrokraadikavasid oli ka enne seda aga need uued ja positiivses mõttes “teise ringi” süsteemse läbimõtlemise tulemusena sündinud mikrokraadid on juba järgmine samm. Kuna kvaliteet oli väga tugev ja teemad kõnetasid, otsustasiti toetus anda rohkematele kui algselt plaanitud ja rahastuse saavad 16 uut mikrokaadi õppekava, nende seas näiteks “Elukestev loomisjulgus” ja “Karjääri kujundamise pädevused”,  “Õiguspsühholoogia alused" ja veel palju huvitavat, sealhulgas seenioritöö ja keskkonnajuhtimine.

KATRIN NIGLASe ettekanne

Avatud Akadeemia juhataja Katrin Männiku sõnul aitab nõudluse ja pakkumise poolele mõeldes palju kaasa see, et ei pea ise välja mõtlema, kes mida tahab ja mida ülikool pakkuda saab, sealhulgas lühikoolitusi, ning tuuakse üha rohkem paindlikkust täienduskoolituse valdkonda. Hetkel on pakkumisel 40 õppekava, sest oluline on hoida paindlikkust ja vaadata vajadusi.

http://www.tlu.ee/mikrokraadid

Ülikoolide ja kohaliku omavalitsuse koostööst ja uutest sammudest inimvara arengus rääkis kollokviumil Rivo Noorkõiv, Geomedia OÜ juhatuse esimees. Millised on Eesti valdade ootused täiendõppele, selgitasid Rae abivallavanem Tanel Tammela ja Toila vallavanem Eve East ning Ida-Virumaa ootustest rääkis Kerda Eiert, Ida-Virumaa hariduskopteri (klaster) juht.

Rivo Noorkõivu sõnul on turuplatsi mudeli aeg on läbi, kus ühed müüvad ja teised ostavad: "Meil on kätte jõudnud uus olukord, kus mõlemad pooled arenevad koos, mitte nii, et üks pakub ja teine ostab teenust. Kas me aga teame tegelikult vajadusi, kuidas neid mõõta?" Oma ettekandes pealkirjaga „Kuhu on jõutud ja võimalikud järgmised sammud kohaliku omavalitsuse inimvara arengus“ rääkis ta lähtealuste dokumendist, mis võtab kokku kohalike omavalitsuste ja erinevate osapoolte soovid ja vajadused. 1.7 % omavalitsuse tööjõu rahadest oleks tema sõnul minimaalne, millega annaks seda tegevuskava ellu viia.

Rivo Noorkõivu ettekanne

Täiendõppest hariduse ja digitehnoloogiate valdkonnas rääkisid kollokviumil ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun ja digitehnoloogiate instituudi täienduskoolituse juht Kersti Maidra. 

Ettekanne hariduse valdkonna täiendusõppest

Täiendkoolitusest digitehnoloogiate valdkonnas

IDA-VIRUMAA Hariduskopteri esitlus

"Ida-Viru maakond hetkel väga suurte väljakutsete ees. Põlevkivitööstuses toimub oluline kokku tõmbumine ning põlevkivi kasutamise muudatused suure tõenäosusega 10-30 a jooksul tulevad. Millised, on hetkel veel teadmata. Maakonna majandus on vaja ümber kujundada, et vabanev tööjõud leiaks kohapeal rakendust ning ei toimuks sotsiaalset katastroofi. Uute majandusmudelite välja töötamisel ja rakendamisel on regionaalsetel kolledžitel kriitiline tähtsus. Kaasaegsed regionaalarengu mudelid ei saa olla edukad ilma kohapealsete haridus- ja teadusasutuste toetuseta. Tänasel hetkel on hädavajalik maakonna kolledžite tegevusalade laiandamine, et aidata kaasa ning pakkuda toimivaid lahendusi süsinikuintensiivse regiooni ümber kujundamiseks." (Eve East)

IDA-VIRUMAA ootused täiendusõppele

TLÜ kohaliku valitsemise lektor Kersten Kattai tutvustas Rae vallaga koostöös valmivat kohaliku valitsemise mikrokraadi, mis vastaks kõikidele ülikooli õppe- ja koolituskorralduse reeglitele ja kvaliteedistandarditele ning Rae valla ja laiemalt kohalike omavalitsuste vajadustele. Kersten Kattai sõnul on see nagu rätsepaülikonna õmblemine, mitte pakkumispoolne standardne koolitusprogramm.

Rahandusministreeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv tegi ettekande teemal „KOVide personali arendamise tegevuskava“ ning jaanuaris peab ettepanekud esitama minister ise. Tegevuskava aastateks 2022-25 on juba valmis, seni on iga ministeerium ja erinevad instituudid tegelenud teemadega iseseisvalt, kuid peab vaatama, kuidas erinevad osapooled ja omavalitsuste liit kokku tuua, et ettevõtmine oleks koordineeritum.

Kollokviumi jälgis distantsilt ka jõuluvana, kes saabus päeva lõppedes suure kingikotiga. Esitlusele tulid kõik tuntumad jõululaulud ja mitmed uued luuletused ning kingituseta ei lahkunud ülikoolist keegi. Häid pühi ka lugejatele!