Ainekursuse kavandamine

 Kavandamist tuleks alustada alusdokumentidega tutvumisest. Oluline on tunda oma ainekursuse õppekava ja ainekaarti ning nende alusel koostada kursuseprogramm ja tunnikava. 

Õppekava on õpingute alusdokument, mis määratleb õppe eesmärgid, oodatavad õpiväljundid, nominaalkestuse ja mahu. Selles on välja toodud õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, spetsialiseerumisvõimalused, õppeainete loetelu koos lühikirjelduste ja valikuvõimalustega. Dokumendis on sõnastatud õppega seotud mõisted, sh ka ainekaart ja kursuseprogramm. Senati kehtestatud õppekava statuut määrab nõuded õppekavadele ning reguleerib nende avamise, arendamise, muutmise ja sulgemise protsesse. (TLÜ Õppekorralduse eeskiri)

Ainekaart on õppeaine lühitutvustus, mille eesmärk on informeerida õppijaid õppeaine eesmärgist, õpiväljunditest, õpiväljundite saavutatuse hindamisvormist ning muudest andmetest (TLÜ Õppekorralduse eeskiri).

Kursuseprogramm määratleb õppeaine sisu ja sooritusnõuded, selles täpsustab õppejõud ainekaardis toodud informatsiooni, määrab õppetöös osalemise, iseseisva töö, eksamile või arvestusele pääsemise ja sooritamise nõuded, hindamise põhimõtted ja kriteeriumid. Programmis tuuakse välja seminaride ajad, teemad ja osalemise nõuded, kohustuslik kirjandus ning muud vajalikud andmed kursusel osalemiseks ja aine sooritamiseks (TLÜ Õppekorralduse eeskiri).

Tunnikava aitab tegevusi jaotada kohtumiste põhjal. 

Oluline õpetamist ja õppimist iseloomustav märksõna on sidusus. Omavahel peavad seotud olema erinevad õppekava moodustavad ained, neid kirjeldavad ainekaardid, kursuseprogrammi erinevad tegevused ja tunnikavad. Iga õppejõu ülesanne on teha koostööd ja luua ühine “keel” teiste õppekava ainekursuste õppejõududega, näha tervikut õppija vaates ning oma kohta tervikpildis. Ka õppekava osad peavad moodustama eesmärgipärase terviku nii eesmärkides, sisus, meetodites, järgnevuses kui ka omavahelistes seostes.  

Ainekursuse kavandamine koosneb erinevatest etappidest:

Mida põhjalikum on ettevalmistus, seda suurem on osalejate motivatsioon ning seda parem on õppeprotsessi tulemus kõigi osapoolte jaoks. 

Õppeprotsessi ettevalmistamisel analüüsi esmalt:

• mis on õppeprotsessi eesmärk;
• kes on sihtrühm, missugused on sihtrühma eelnevad teadmised/oskused/hoiakud;
• missugused on õppija ja sinu kui õppejõu vajadused (sh õpperuum – füüsiline või veebiruum, tehnilised eelteadmised, võimalused ja lahendused);
• missugused on õpiväljundid, kuidas nendeni jõuda; 
• kuidas saab õppija oma töödele tagasisidet (vahehindamine/tagasiside) ning kuidas hinnata õpiväljundite saavutamist (hindamismeetodid ja kriteeriumid); 
• kuidas jõuad õpiväljundite saavutamiseni – õppemeetodid, õppematerjalid (koostamine, jagamine, nende kättesaadavus õppijale); 
• kuidas hindad oma tegevust protsessis ja selle lõppedes (refleksioonivõimalused ja -meetodid).

Uuri lisaks

• Võta osa õppejõududele mõeldud koolitustest, info leiad koolituste ja sündmuste kalendrist.

Viited

• Biggs, J., & Tang, C. (2007). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus
• Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Tartu: Altex OÜ.