Audiovisual etnography and anthropology

Antropoloogia

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Antropoloogia magistrikava sobib bakalaureusekraadiga inimestele, kes huvituvad maailmast, inimkonnast, nii inimeste kui ka rahvastevahelisest suhtlusest, kultuurilisest mitmekesisusest ning tänapäeva olulistest sotsiaal- ja kultuurilistest küsimustest.

Kuna õppetöö toimub inglise keeles, on vajalik Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi B2-taseme suhtlusoskus.

Antropoloogia magistriõppekavale astudes saab valida kahe suuna vahel: 

  • tekstipõhine sotsiaal- ja kultuurantropoloogia magister, kus tudengid lõpetavad õpingud kirjaliku magistritööga;
  • audiovisuaalsel etnograafial põhinev magister, kus tudeng lõpetab oma antropoloogiaõpingud audiovisuaalse projekti (etnograafiline film, helitöö vmt) ning seda toetava lühikese kirjatööga.

Miks antropoloogia?

  • Antropoloogia uurib inimeseks olemise erinevaid tähendusi. 
  • Antropoloogia õpetab maailma kriitiliselt vaatlema ja esitama küsimusi nähtuste kohta, mida peame tavaelus iseenesestmõistetavateks. 
  • Antropoloogia uurimisväli on lai ja mitmetasandiline: uurida võib näiteks kalastajaid Eesti saartel ning inimese ja looduskeskkonna muutuvat suhet, igapäevaelu põgenikelaagris ja riigi migratsioonipoliitikat, religioosseid kogemusi ning riigi ja religiooni suhteid jpm.
  • Antropoloogia eripäraks on etnograafiline välitöö, pikaaegne osalusvaatlus, mille käigus elab antropoloog inimeste keskel, keda ta uurib. Järgides kohalike igapäevaelu ja tegevusi, püütakse mõista, mis on erinevate kommete, uskumuste ja praktikate taga.
  • Bakalaureuseõpingute jooksul tehakse välitööharjutusi ja tõsisem välitöö võetakse ette magistriastmes.
  • Eesti geograafiline asend Ida ja Lääne vahel pakub häid võimalusi uurida antropoloogiliselt erinevatest vaatepunktidest nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid muutusi endise Nõukogude Liidu aladel ja kaugemalgi.

Miks tulla meile õppima?

  • Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia eriala on Eestis ainulaadne ja võimaldab omandada rahvusvahelises keskkonnas  suurepärase hariduse. Suur osa õppejõude ja mitmed kaasüliõpilased on erinevatest riikidest üle ilma.
  • Meie antropoloogid otsivad pidevalt viise, et siduda eri uurimisvaldkondi, kontseptsioone ning lähenemisi – see võimaldab tänapäevase sotsiaalse elu sügavat ja mitmetasandilist mõistmist.
  • Meie antropoloogiaõppejõud on kosmopoliitse taustaga ning on teinud uurimistööd nii Eestis kui ka Türgis, Põhja-Ameerikas, Kariibi mere maades, Kasahstanis ja Indias. Nad on tihedalt seotud Eesti ja muu maailma akadeemilise kogukonnaga ning aitavad seeläbi leida kontakte, ideid uurimistöödeks ja edasisteks õpinguteks.
  • Õpinguid rikastavad avalikud seminarid, kus esinevad antropoloogid või sellega seotud erialade spetsialistid nii Eestist kui ka muu maailma ülikoolidest.
  • Osakonnal on Erasmuse  üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust kogeda antropoloogiaõpinguid terve aasta vältel ka teistes Euroopa riikides. Erasmus+ programmi raames on osakond loomas lepinguid ka ülikoolidega väljaspool Euroopat.
  • Maksumus semestris on 830 €, aga tudengid saavad õppeedukuse alusel õppemaksusoodustust taotleda.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe (õppetöö toimub viiel päeval nädalas vastavalt tunniplaanile)
  • Tudengitelt eeldatakse aktiivset osalemist kontaktõppes, kuna suur rõhk on seminaridel ja individuaalsel panusel. Tavaliselt on loengus või seminaris alla paarikümne inimese, andes kõigile võimaluse aktiivseks osalemiseks.
  • Magistriõpingud lõpevad magistritöö kirjutamise ja kaitsmisega. Audiovisuaalse etnograafia puhul tuleb õpingute lõpuks teha audiovisuaalne projekt (kas film, helitöö vmt) ning ka lühike kirjatöö.

Olulised eriala- ja üldained

Antropoloogia magistrikava huvifookuses on nii globaliseerumise ja migratsiooniga seotud küsimused kui ka teemad, mis käsitlevad antropoloogilist filmi, kunsti ja kirjandust uurimistöö tegemisel. 

Õpingute jooksul peavad tudengid läbima ka instituudi üldaine humanitaarteaduste metodoloogia ning osalema ELU projektis, mis aitab arendada erialadevahelist meeskonnatööoskust.

Samuti täiendatakse magistriõppes oma keeleoskusi, osaletakse välitöödel, panustatakse õppetöö läbiviimisesse või täiendatakse oma oskusi välispraktikal.

Tutvu õppekavaga

 

Õppekeskkond

  • Meie antropoloogid korraldavad koostöös tudengite algatatud Antropoloogia MTÜ-ga konverentse, töötubasid, talve- ja kevadkoole, festivale, seminare ning antropoloogia õppetööd keskkoolides. 
  • Antropoloogia osakond organiseerib regulaarselt nii tudengitele kui ka instituudi õppejõududele avatud seminaride seeriat "Inimkond", kus oma antropoloogia või lähivaldkondade uurimistööst räägivad külalised nii Eestist kui ka teistest riikidest.
  • Igal aastal toimuvad mõnes looduslikus paigas antropoloogia talve- või kevadkoolid, mis toovad kokku tudengeid nii Tallinnast, Tartust kui ka Riiast ja Helsingist.
  • Antropoloogia magistrikava audiovisuaalse etnograafia suuna eestvedamisel toimuvad üritused, kus esitletakse etnograafilist tööd teistel viisidel kui akadeemiline tekst: näiteks helietnograafia projekt, etnograafiliste filmide festivalid, Tuned City festivalil osalemine (Kultuuripealinn 2011), Kopli liinide festival 2016. aasta juunis jms.
  • Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppides on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel


Eeva Kesküla on sotsiaalantropoloog, kes töötab vanemteadurina humanitaarteaduste instituudis. Tema uurimisprojekt keskendub tööohutustehnika ja riski kultuurilisele analüüsile rasketööstuses. Eeva kaitses doktoritöö Goldsmithsis Londoni ülikoolis ning tegi järeldoktori Max Plancki etnoloogiainstituudis Halles Saksamaal. Ta on läbi viinud välitöid Eesti ja Kasahstani kaevanduspiirkondades.

Eeva Kesküla uurimisteemad on tööantropoloogia, töökaitse- ja ohutus, soorollid ja töö, sotsiaalne klass, sotsialism ja postsotsialism ning majandusantropoloogia. Ta kirjutab raamatut, mis võrdleb Kasahstani ja Eesti vene keelt kõnelevate kaevurite elu ja tööd. Tema peamiseks uurimisküsimuseks on, kuidas mõjutavad globaalsed kapitaliliikumised kohalikke olusid, kuidas muutuvad klassi-, soo- ja rahvuslikud suhted ning kuidas kaevurid üldse töötavad ja lõbutsevad.

Eeva Kesküla uurimistööde kohta loe veel siit.


Marje Ermel

Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor

Marje Ermel on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor ja õppekava kuraator. Praegu on tal käsil uurimistöö kirjutamine rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Marje Ermel on teinud välitöid Kanadas põliselanike juures ning Indias rahvusvahelises Hare Krishna kogukonnas. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.


Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Joonas on teinud välitöid Kihnu kalurikogukonnas ning on aktiivne liige rahvusvahelises uurimisrühmas Too Big to Ignore, mis uurib rannakalurite olukorda globaalses maailmas.  

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.
  • Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 

  • Kirjalikult esitatakse magistritöö esialgne kava (pikkusega 2−3 lehekülge, peab sisaldama esialgset teemat, metodoloogiat ja esialgset kirjandust). Magistritöö kava peab olema inglise keeles ja esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas. 
  • Vastuvõtueksamil kirjutatakse ingliskeelne essee (90 minutit, umbes viis lehekülge) etteantud teemal, mille jaoks tuleb läbi lugeda artiklid etteantud valikust, vt siit. Essee kirjutamise aeg lepitakse kokku individuaalselt, essee kirjutatakse elektroonilises keskkonnas.
  • Vestlusele kutsutakse teise vooru pääsenud kandidaadid. Vestlus on inglise keeles ja räägitakse kandidaadi magistritöö kavast, lisaks hinnatakse kandidaadi huvi eriala vastu.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased


"Antropoloogiaõpingud oli loomulik jätk minu huvile eri rahvaste, keelte ja kultuuride vastu. Seda mitmekihilist perspektiivi, mille antropoloogia andis minu edasistele ja kestvatele rännakutele maailma eri paikadesse, ei ole enam kunagi võimalik välja lülitada. Praegu olen enda jaoks avastanud sellise huvitava hõimu nagu avalik sektor ning olen abiks Riigikantselei juures toimiva kõrghariduse ja teaduse rakkerühma koordineerimisel. Ei saa salata, et antropoloogia raputab korralikult nägemust ka omaenda ühiskonnast, muudab su tundlikuks ebaõigluse ja ebavõrdsuse suhtes ning ärgitab sekkuma ja parandama. Oma tulevikku näen just rakenduslikus antropoloogias – kas tegelemas erinevate ühiskondlike projektidega või rakendamas antropoloogilist lähenemist erasektoris."


Liisi Laanemets

Antropoloogia MA (2011), Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) noodikogu juhataja

"Ma lõpetasin 2011. aastal ning olen töötanud Eesti Rahvusringhäälingus muusikaarhiivi toimetajana (2008-2014) ja ERSO noodikogu juhatajana alates 2014. aastast. Samuti olen andnud loenguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Antropoloogia andis mulle võimaluse näha inimkonda teistsugusest käsitlusest. Ja ma olen alati mõelnud, nii oma õpingute jooksul kui ka praegu, et antropoloogia eriala Tallinna ülikoolis on mitmekülgne, huvitav ja inspireeriv."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava eesmärgiks on valmistada ette inimesi töötamaks aladel, mis nõuavad sügavamat arusaamist inimkäitumisest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Selleks oleks töö riigiametites, ärivaldkonnas, hariduses, tervishoius, regionaalpoliitikas või muinsuskaitse, linnaplaneerimise ja sotsiaalhoolekande vallas.

Holistilise iseloomu tõttu sobib sotsiaal- ja kultuurantropoloogia suurepäraselt ka tudengitele, kes kavandavad akadeemilist karjääri antropoloogia või muude humanitaar- või sotsiaalteaduste vallas.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid saab jätkata doktorantuuris. Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktoriõppekaval on võimalus spetsialiseeruda antropoloogia suunal. Samuti on võimalik jätkata õpinguid välisülikoolide doktoriprogrammides.

Meie antropoloogiatudengid on näiteks jätkanud doktoriõpingutes Šotimaal Edinburghi ülikoolis, Newfoundlandi ülikoolis Kanadas ja Austraalia rahvuslikus ülikoolis.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Dokumentaalfilm

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Dokumentaalfilmi õppides saavad tudengid teadmised eri dokumentaalfilmide žanrite stsenaristikast, tootmisest ja režiist. Õpitakse dokumentaalfilmi keelt ja narratiivi.

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala