Anthropology

Antropoloogia

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris 913

Antropoloogia magistrikava sobib sulle, kui oled huvitatud maailmas toimuvatest kultuurilistest ja sotsiaalsetest nähtustest.

Magistriõpingute jooksul osaled sügavuti minevas antropoloogilises välitöös, keskendudes muuhulgas kultuuride tõlgendamisele, ühiskonnas toimuvate protsesside kirjeldamisele või globaalsete muutuste analüüsimisele.

Antropoloogia magistriõppekavale astudes saad valida kahe suuna vahel:

  • suund, kus tudengid lõpetavad õpingud kirjaliku magistritööga;

  • audiovisuaalse etnograafia suund, kus üliõpilane lõpetab oma õpingud audiovisuaalse projekti (etnograafiline film, helitöö vmt) ning seda toetava lühikese kirjatööga. Sellel suunal toimub vastuvõtt üle aasta. Järgmine vastuvõtt avatakse 2022. aastal.

Antropoloogia eriala võimaldab sul omandada suurepärase hariduse rahvusvahelises keskkonnas. Suur osa meie õppejõude ja mitmed kaasüliõpilased on pärit erinevatest riikidest üle ilma.

Seega on õppetöö inglise keeles ja kandideerimiseks on vajalik Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi B2-taseme keeleoskus.

Miks tulla meile õppima?

Tallinna Ülikooli antropoloogia magistriõppekava tugevusteks on:

  • etnograafiline välitöö;

  • etnograafilise filmitegemise meetodid;

  • keha ja meeled, teadvus ja kogemus;

  • tööantropoloogia;

  • majandusantropoloogia;

  • keskkonnaantropoloogia;

  • maastiku- ja kohauuringud;

  • koloniaalsed ja globaalsed suhted;

  • heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös.

Meie antropoloogiaõppejõud on kosmopoliitse taustaga ning on teinud uurimistööd nii Eestis kui ka Türgis, Põhja-Ameerikas, Kariibi mere maades, Kasahstanis ja Indias. Nad on tihedalt seotud Eesti ja muu maailma akadeemilise kogukonnaga ning aitavad seeläbi leida kontakte, ideid uurimistöödeks ja edasisteks õpinguteks. Loe allpoolt täpsemalt õppejõudude tutvustusi ning kirjeldusi tehtud uurimustöödest.

Meie antropoloogid otsivad pidevalt viise, et siduda eri uurimisvaldkondi, käsitsusviise ning lähenemisi – see võimaldab sul tänapäevase sotsiaalse elu sügavat ja mitmetasandilist mõistmist.

Õpinguid rikastavad avalik seminarisari “Inimkond, kus esinevad antropoloogid või sellega seotud erialade spetsialistid nii Eestist kui ka muu maailma ülikoolidest.

Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad sulle võimalust õppida kuni terve aasta vältel ka teistes Euroopa riikides. Erasmus+ International Credit  Mobility  programmi raames oleme loonud lepinguid ka ülikoolidega väljaspool Euroopat, muuhulgas Mehhikos ja Kanadas.

Maksumus semestris on 913 €, aga tudengid saavad õppeedukuse alusel õppemaksusoodustust taotleda.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat

  • Õppevorm: päevaõpe (õppetöö on viiel päeval nädalas vastavalt tunniplaanile)

  • Tudengitelt eeldatakse aktiivset osalemist kontaktõppes, kuna suur rõhk on seminaridel ja individuaalsel panusel. Tavaliselt on loengus või seminaris alla paarikümne inimese, andes kõigile võimaluse aktiivseks osalemiseks.

  • Magistrikava raames on sul kohustus läbi viia kahe kuu pikkune süvendatud etnograafiline välitöö.

  • Magistriõpingud lõpevad magistritöö kirjutamise ja kaitsmisega.

  • Audiovisuaalse etnograafia suunal tuleb õpingute lõpuks teha audiovisuaalne projekt (kas film, helitöö vmt) ning ka lühike kirjatöö.

Olulised eriala- ja üldained

Antropoloogia magistrikava huvifookuses on nii globaliseerumise ja migratsiooniga seotud küsimused kui ka teemad, mis käsitlevad antropoloogilist filmi, kunsti ja kirjandust uurimistöö tegemisel. 

Õpingute jooksul peavad tudengid läbima ka instituudi üldaine humanitaarteaduste metodoloogia ning osalema ELU projektis, mis aitab arendada erialadevahelist meeskonnatööoskust.

Samuti täiendatakse magistriõppes oma keeleoskusi, osaletakse välitöödel, panustatakse õppetöö läbiviimisesse või täiendatakse oma oskusi välispraktikal.

Tutvu õppekavaga

 

Õppekeskkond

  • Meie antropoloogid korraldavad koostöös tudengite algatatud Antropoloogia MTÜ-ga konverentse, töötubasid, talve- ja kevadkoole, festivale, seminare ning antropoloogia õppetööd keskkoolides. 
  • Antropoloogia osakond organiseerib regulaarselt nii tudengitele kui ka instituudi õppejõududele avatud seminaride seeriat "Inimkond", kus oma antropoloogia või lähivaldkondade uurimistööst räägivad külalised nii Eestist kui ka teistest riikidest.
  • Igal aastal toimuvad mõnes looduslikus paigas antropoloogia talve- või kevadkoolid, mis toovad kokku tudengeid nii Tallinnast, Tartust kui ka Riiast ja Helsingist.
  • Antropoloogia magistrikava audiovisuaalse etnograafia suuna eestvedamisel toimuvad üritused, kus esitletakse etnograafilist tööd teistel viisidel kui akadeemiline tekst: näiteks helietnograafia projekt, etnograafiliste filmide festivalid, Tuned City festivalil osalemine (Kultuuripealinn 2011), Kopli liinide festival 2016. aasta juunis jms.
  • Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppides on sulle avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

Õppejõud

Carlo Cubero kaitses oma doktoritöö visuaalantropoloogias Manchesteri ülikoolis ja see keskendus kaasaegsele Kariibi mere piirkonnale ning visuaalsetele meetoditele antropoloogias. Ta on Tallinna Ülikooli antropoloogia dotsent ja sotsiaalantropoloogia ja audiovisuaalse etnograafia magistrikavade juht. 

Tema uurimistöö üks valdkond keskendub audiovisuaalsete ja praktikapõhiste meetodite arendamisele antropoloogilises uurimistöös. Ta mitmete dokumentaalfilmide ja helitööde, sealhulgas auhinnatud dokumentaalfilmi „Mangroovimuusika“ režissöör ja produtsent. Oma viimase dokumentaalfilmi „Uus tõus, vana mõõn“ Piirissaare elanikest tegi ta ETV-le. Carlo on kureerinud etnograafiliste filmi programme  Euroopa antropoloogide assotsiatsiooni, Rahvusvahelise etnoloogia ja folkloori seltsi ja Soome antropoloogiaühingu konverentside jaoks. Samuti on ta iga-aastase Riias toimuva Riia Pasaules filmifestivali peakuraator.

Tema uurimisteemade teine pool on analüüsib Kariibi mere saarte kompleksset olukorda parakoloniaalses ning globaalses kontekstis. Tema 2017. aastal ilmunud raamat Caribbean Island Movements: Culebra's Trans-insularities tutvustab transinsularismi mõistet, mis aitab lahti mõtestada vastukäivusi, mis iseloomistavad Kariibi mere saarte identiteete. Raamat võtab vaatluse alla Kariibi saarte elu transinsulaarsuse keskendudes saarte ajaloolistele suhetele imperialismiga, maa kasutamisega seotud konfliktidele turismi kontekstis, meregeograafiale ning muusikale. Monograafia põhineb pikaajalisel välitööl Culebra saarel  Kariibi mere kirdeosas. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

  • Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.
  • Carlo Cubero tutvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.

Eeva Kesküla on Tallinna ülikooli antropoloogia dotsent. Eeva kaitses doktoritöö Goldsmithsis Londoni ülikoolis ning tegi järeldoktori Max Plancki etnoloogiainstituudis Halles, Saksamaal.

Eeva on majandusantropoloog, kelle põhifookuseks on töö. Viimased kümme aastat on ta uurinud Eesti ja Kasahstani kaevanduspiirkondi ja eriti seda, kuidas pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on venekeelse kaevurikogukonna hulgas muutunud rahvuse, klassi ning sugudevahelised suhted, töötingimused ning töölispoliitika. Selle põhjal valmib võrdlevast perspektiivist kirjutatud raamat, mis räägib nõukogudejärgse töölisklassi elust. Lisaks sellele juhib ta nelja-aastast Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti, mis keskendub tööohutustehnika ja riski kultuurilisele analüüsile rasketööstuses.

Peale tööle tööstuses huvitub Eeva Kesküla ka töö ja selle tulevikuga seotud küsimustest laiemalt. Eeva on uurinud ka Eesti õpetajaid ning globaalseid diginomaade.

Uurimisteemad: majandusantropoloogia, töö tööstuses ja kaugtöö, tööohutus, sugu ja töö, sotsiaalne klass ja teised ebavõrdsused, endine Nõukogude Liit, eriti Kesk-Aasia ja Baltimaad. 


Marje Ermel on antropoloogia lektor ja BA-õppekava kuraator. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena kohalikku põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning uuris Saskatchewani  põliselanike kultuuriidentiteeti. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja Aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid endises Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Šotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis, Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet. Samuti juhib ta hetkel antropoloogia osakonna ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu koostööprojekti, mille raames intervjueerivad antropoloogiatudengid eesti mesinikke. Uurimistöö eesmärgiks on välja anda raamat Eesti mesinduse ajaloo kohta, mis keskendub ennekõike mesinike mälestustele, teadmistele ja kogemustele.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.


Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Lisaks kalurikogukondade ja kliimaaktivistide uurimisele, töötab Joonas ka Eestimaa Looduse Fondis säästliku kalanduse eksperdina. Ennekõike defineerib Joonas end kui keskkonnaantropoloogi, kes püüab läbi oma teadmiste inimese ja keskkonna vahelistest koosmõjust muuta maailma paremaks kohaks, kus elada. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, loodus- ja keskkonnakaitse, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

  • Joonas Plaani uurimistööde kohta loe veel siit
  • Vaata CreativeMornings loengut The power of water around us
  • Vaata esinemist saates Plekktrumm

    Pinquing Wu on antropoloogia nooremteadur. Ta tegi oma magistrikraadi antropoloogias Tallinna Ülikoolis ja on nüüd TLÜ kultuuride uuringute doktorant. Tema magistritöö keskendus toidule, koduloomele ja individuaalse identiteedi loomisele Soome hiina diasporaa hulgas. Kahe Eestis elatud aasta jooksul hakkas ta huvituma puumajade ehitusest ning maal elamisest. Sellele kogemuse baasilt kirjutab ta oma doktoritööd tööst, püüdlustest ja elust, mida kogeb noore käsitöömeistrina Eesti maapiirkonnas.

    Uurimishuvid: oskuskäsitöö, loomine, toidupraktikad, individuaalne identiteet, autoetnograafilised meetodid.


    Timothy Anderson on antropoloogia doktorant ja nooremteadur. Antropoloogia leidis ta enda jaoks õppides bakalaureuseõppes Edinburgh’i ülikoolis ning selle raames tegi ta oma etnograafilise välitöö Narvas. Pärast õpingute lõppu tegi ta magistrikraadi linnaplaneerimises ning töötas  Stockholmis Põhjamaade uuringute instituudis Nordregio. 
    Timothy uurib oma doktoritöös asüülitaotlejaid, siia paigale jäänud põgenikke ja kinnipeetud sisserändajaid Eestis. Tema peamisteks välitööpaikadeks oli Vao Pagulaskeskus ja Harku Kinnipidamiskeskus. Tema eesmärgiks on analüüsida Eesti pagulaspoliitikat ja teha pagulaste ja sisserännanute hääli Eestis kuuldavamaks kasutades selleks etnograafilist perspektiivi.

    Uurimishuvid: ränne, poliitiline antropoloogia, pagulasuuringud, natsionalism, populism, piirid, segregatsioon, pagulaspoliitika, inimõigused, Euroopa Liit
     

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.
  • Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 

  • Kirjalikult esitatakse motivatsioonikiri ja magistritöö esialgne kava (pikkusega 2−3 lehekülge, peab sisaldama esialgset teemat, metodoloogiat ja esialgset kirjandust). Magistritöö kava peab olema inglise keeles ja esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas. 
  • Vastuvõtueksamil kirjutatakse ingliskeelne essee (90 minutit, umbes viis lehekülge) ühel kolmest etteantud teemast, mille jaoks tuleb läbi lugeda artiklid etteantud valikust, vt siit. Essee kirjutamise aeg lepitakse kokku individuaalselt, essee kirjutatakse elektroonilises keskkonnas.
  • Vestlusele kutsutakse teise vooru pääsenud kandidaadid. Vestlus on inglise keeles ja räägitakse kandidaadi magistritöö kavast, lisaks hinnatakse kandidaadi huvi eriala vastu. Huvilistel on võimalik end erialaga täiendavalt kurssi viia lugedes põhitekste, mida magistriõpingute käigus käsitletakse.

Mida me hindame
Motivatsioonikiri ja uurimistöö kava (20%): Oskust põhjendada õppekava valikut ning oma huvi konkreetse antropoloogia valdkonna vastu, oskust avada ja põhjendada oma uurimistöö plaani, ning oma huvide seostamist just selle õppekavaga; oskust näha tulevikuperspektiive.
Akadeemiline essee (50%): Oskust mõista loetud tekstide tähendust ning peamisi ideid, võimet seostada loetud tekste vastava valdkonnaga laiemalt ning selgitada nende seotust antropoloogia oluliste aspektidega, võimet arutleda tekstides esitatud oluliste küsimuste üle ning väljendada oma arvamust neis küsimustes, oskust seostada tekste ja neis esitatud teemasid isiklike huvidega ning muude kandidaadi poolt loetud allikatega, oskust väljendada end korrektses akadeemilises inglise keeles.
Intervjuu (30%): Oskust põhjendada õppekava valikut, võimet põhjendada kitsama suuna valikut õppekava sees, oskust näha tulevikuperspektiive; Võimet arutleda oma uurimistöö kava ja akadeemilise essee teemal.
 

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

 

Steven Vihalem

Antropoloogia MA (2019), kirjanik ja antropoloog.

Antropoloogia ja minu tutvus algas juba kultuuriteaduse õpingute aegu, ent me ei saand siis veel päris sõpradeks. Magistriõpingud võrdlevas usundiloos olid huvitavad aga peale esimest semestrit mõistsin ma, et ei soovi uurida inimtegevust raamatuist. Seetõttu katkestasin ma need ja tulin üle antropoloogiasse, et uurida päris elus inimesi – esialgne plaan oli uurida liberaalse/progressiivse suunitlusega moslemite liikumist Londonis.

Kuidagimoodi juhtus nii, et esimesel õppeaastal kirjutasin ma oma esimese romaani — transgressiivse ulmeka — ning järgneval aastal juba teise — teenindusühiskonda vaatleva hotelliromaani. Samaaegselt arenes minu uuringusuund teiste moslemite pealt iseenda religioossetele praktikatele ning nende mõjule minu kirjanduslikus loomingus. Asusin kirjutama autoetnograafiat, kohati hulluks ajavat etnograafilist žanri, mis samaaegselt on ka omaette metodoloogiaks. Minu välitööd toimusid peamiselt islamliku paastukuu Ramadani ajal, kuid võisid täiesti vabalt toimuda ka selle välisel ajal, sakraalsetel epifaaniatel, mis on mõjutanud nii minu debüütromaani kui ka hetke loomingut.

Kuidagimoodi juhtus ka nii, et viimasel magistriaastal, siis kui oleksin pidanud kirjutama lõputööd, sattusin ma osalema hetkel ETVs jooksvasse tõsielusarja «Üle parda», ning olles vilunud välitöödel märkmete tegija, kirjutasin ma kahe nädala jooksul reisikirja «hirm ja jälestus Egeuse merel», mis ilmub tuleval kuul. Antropoloogia õpingud on minu jaoks olulised mitte ainult omandatud teadmiste vaid oskuste tõttu – oskus olla vaatleja, mõista enda rolli ja selle rolli suhteid uuritavaga, mõista enda keha ja kuidas toimivad selle aistingud, oskus seda kõike ülestähendada mõtestatult, need on ilma kõhkluseta vajalikud minu edasises loomingulises töös. 


Helelyn Tammsaar

Antropoloogia MA (2016), Rakendusliku Antropoloogia Keskuse organisatsiooni- ja büroojuht. Riigikantselei kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma juhi abi.

"Antropoloogiaõpingud oli loomulik jätk minu huvile eri rahvaste, keelte ja kultuuride vastu. Seda mitmekihilist perspektiivi, mille antropoloogia andis minu edasistele ja kestvatele rännakutele maailma eri paikadesse, ei ole enam kunagi võimalik välja lülitada. Praegu olen enda jaoks avastanud sellise huvitava hõimu nagu avalik sektor ning olen abiks Riigikantselei juures toimiva kõrghariduse ja teaduse rakkerühma koordineerimisel. Ei saa salata, et antropoloogia raputab korralikult nägemust ka omaenda ühiskonnast, muudab su tundlikuks ebaõigluse ja ebavõrdsuse suhtes ning ärgitab sekkuma ja parandama. Oma tulevikku näen just rakenduslikus antropoloogias – kas tegelemas erinevate ühiskondlike projektidega või rakendamas antropoloogilist lähenemist erasektoris."


Liisi Laanemets

Antropoloogia MA (2011), Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) noodikogu juhataja

"Ma lõpetasin 2011. aastal ning olen töötanud Eesti Rahvusringhäälingus muusikaarhiivi toimetajana (2008-2014) ja ERSO noodikogu juhatajana alates 2014. aastast. Samuti olen andnud loenguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Antropoloogia andis mulle võimaluse näha inimkonda teistsugusest käsitlusest. Ja ma olen alati mõelnud, nii oma õpingute jooksul kui ka praegu, et antropoloogia eriala Tallinna ülikoolis on mitmekülgne, huvitav ja inspireeriv."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava eesmärgiks on valmistada sind ette töötamaks aladel, mis nõuavad sügavamat arusaamist inimkäitumisest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Selleks oleks töö riigiametites, ärivaldkonnas, hariduses, tervishoius, regionaalpoliitikas või muinsuskaitse, linnaplaneerimise ja sotsiaalhoolekande vallas.

Holistilise iseloomu tõttu sobib sotsiaal- ja kultuurantropoloogia suurepäraselt ka tudengitele, kes kavandavad akadeemilist karjääri antropoloogia või muude humanitaar- või sotsiaalteaduste vallas.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid saad jätkata doktorantuuris. Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktoriõppekaval on võimalus spetsialiseeruda antropoloogia suunal. Samuti on võimalik jätkata õpinguid välisülikoolide doktoriprogrammides.

Meie antropoloogiatudengid on näiteks jätkanud doktoriõpingutes Šotimaal Edinburghi ülikoolis, Newfoundlandi ülikoolis Kanadas ja Austraalia rahvuslikus ülikoolis.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1000€
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Dokumentaalfilm

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Dokumentaalfilmi magistriprogramm on keskendunud autorikesksele loovdokumentaalfilmile. Kaheaastase stuudiumi jooksul aidatakse üliõpilastel leida oma autorihääl ja arendada tõsielul põhineva loo jutustamise oskusi. Igal semestril teeb iga üliõpilane ühe lühidokumentaalfilmi.

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
2000
Vaata eriala