Andres Jõesaar: "Ümbritsev maailmakord sunnib ka kõrge meediavabaduse tasemega riike meediapoliitikat kaasajastama"
BFMi meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar avab, mida ta nüüdismeedia õppekava meediauuringute mooduli üliõpilastele loeb, mis on meediapoliitika juures oluline ning milliste huvidega üliõpilasi ta juhendada soovib.
(Foto autor: Kadri Purje / Kultuuriministeerium)
Loed nüüdismeedia magistriõppuritele kursust "Meedia regulatsioon ja seadusandlus". Milline on selle aine koht nüüdismeedia õppekavas ja miks see on oluline?
Meedia mõjutab meid kõiki. Meedia mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Erinevate regulatsioonidega üritatakse positiivset mõju suurendada ja negatiivset vähendada, aga see ei ole sugugi lihtne. Erinevatel sihtrühmade võivad olla vastandlikud huvid. Näiteks kui seaduse ainsaks eesmärgiks oleks tagada (meedia)ettevõtetele maksimaalse kasumi teenimise võimalus, siis ei peaks nende tegevusi kuidagi üldse piirama. Kuid turutõrkest tingituna jääks nii osad ühiskonnaliikmed ning nende mured ja soovid meediaettevõtete poolt kuulmata/täitmata. Eestis pole telekanalitel kasumlik investeerida kodumaistesse lastesaadetesse või pakkuda raadiokuulajatele/televaatajatele suuremas mahus erinevate kultuurivaldkondadega tegelevaid saateid. Aga ühiskonna arengu vaatevinklist vajame ka sellist meediasisu. Seda funktsiooni ehk siis avalikku hüve pakub seadusega loodud avalik-õiguslik meedia. Kuid kuidas tõmmata piiri avaliku hüve ja vabaturu toimimisse sekkumise vahele? Kõik need küsimused vajavad meedia kiire arenguga ajaga kaasas käivaid regulatiivseid vastuseid.
Kuid meediaregulatsioon on palju mitmekihilisem ja nüansirikkam kui toodud näited. Võtame kasvõi ajakirjandusvabaduse ja -vastutuse piirid. Kui vaba on sõna? Kas virtuaalses maailmas ja füüsilises maailmas peaksid kehtima samad reeglid või mitte? Kuidas tagada kaitse verbaalse vägivalla eest ning kuidas vägivallatsejaid karistada? Või ei peakski mingeid karistusi olema?
Küsimusi ning käsitletavaid teemasid jagub kursuse jaoks veel väga mitmeid. Toon neist lõpetuseks välja ainult ühe – kuidas reguleerida tehisintellekti?
Mis on Eestis hetkel selles valdkonnas oluline, mida tahaksid esile tõsta?
Eesti meediapoliitika rakendamisel loodud duaalne meediasüsteem – koos eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia – toimib üsnagi hästi. Oleme meediavabaduselt maailma üks vabamaid riike. Kuid ümbritsev maailmakord sunnib ka meid meediapoliitikat kaasajastama – millised regulatiivsed meetmed kaitseksid meie ühiskonda ida algatatud infosõjas ning kuidas kaitsta eesti kultuuri, seal hulgas ka meediamaastiku, lääne ülisuurte platvormide negatiivsete mõjude eest?
Milliseid teemasid tahaksid juhendada?
Mõnede märksõnadena tooksin välja meediapoliitika ja -regulatsioon (Eesti, Euroopa, maailm), meediamajandus, era- ja avalik-õigusliku meedia arengud, meedia roll ühiskondade toimimisel ja ... Selgeid piire ei tahagi sõnastada. Meedia muutub nii kiiresti ja homseid uurimist vajavaid teemasid ei pruugi me täna isegi mitte tunnetada. Olen aruteludeks avatud.
