Uuring näitas, et Eestis kaevandatav ravimuda Haapsalu Tagalahe, Käina lahe ja Värska lahe maardlates on suhteliselt puhas

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse (TERE KK) ning Tallinna Ülikooli (TLÜ) ekspertide ja teadlaste koostöös valmis uurimistöö, mille eesmärk oli selgitada välja Eesti ravimuda maardlate hetkeseisund (aastal 2022), viimase dekaadi muutused ning saada vajalik informatsioon ravimuda kvaliteedi kohta. Uuring aitab tagada, et balneoloogilistes protseduurides kasutatav looduslik muda ja turbas on inimese tervisele ohutu. Uuringu tulemusena leiti, et ravimuda Haapsalu-Tagalahe, Käina lahe ja Värska lahe maardlates on üsna puhas ning ei sisalda ohtlikke ained. Uuringu tulemustega saab tutvuda siin!

Ravimuda proovide võtmine Haapsalu-Tagalahes (19.05.2022), Tallinna Ülikooli teadurid Egert Vandel ja Tiit Vaasma,  Pildi autor Alfred Elliku.

Ravimuda proovide võtmine Haapsalu-Tagalahes (19.05.2022)  Pildi autor Alfred Elliku.

Eesti ravimuda varu kaevandamiseks on piisav ning läbi ajaloo on ravimuda kasutus inimese tervise heaks olnud oluline Eesti turismimajanduses, mistõttu on ravimuda ja mudaravi hea kvaliteedi tagamine ja selle säilitamine tänaseni aktuaalne. Praegusega on Eestis küll kehtestatud nõuded ravimuda turustamisele, säilitamisele ja kasutamisele, kuid puuduvad nõuded tervisohutuse tagamiseks vajalikele kriteeriumitele nagu ohtlike kemikaalide ja mikroobide lubatud sisaldusele. Seega puudub hetkel õiguslik alus, millele tuginedes on võimalik tunnistada ravimuda kas miinimum kvaliteedinõuetele vastavaks või saastunuks ning, mille alusel saaks nõuda saastunud ravimuda kasutuselt kõrvaldamist.

TERE KK eksperdid on koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga koostanud Rahvatervishoiu seaduse ravimuda määruse eelnõu, mis sätestab nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutavale mudale ning selle käitlemisele. 2022. aastal viidi läbi TERE KK ja TLÜ teadlaste poolt ravimuda kontroll-uuringu I etapp, mille käigus võeti proovid kolmest aktiivselt kasutusel olevast ravimuda maardlast: Haapsalu Tagalaht, Käina laht ja Värska laht. Kontroll-uuringuga hinnati Eesti ravimuda maardlate seisukorda ning testiti uue määruse eelnõus toodud kvaliteedinõudeid balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale.

Kogutud proovidest tehti rohkem kui 1600 mõõtmist ja analüüsi, mille tulemused kinnitavad, et uuringu I etapi Eesti ravimuda maardlate orgaanilise aine sisaldus on viimase dekaadi jooksul olnud stabiilne. Mikrobioloogiliselt osutusid uuritud ravimudamaardla proovid üsna puhtaks, kuna fekaalse reostuse indikaatorbakterit E. coli proovides ei esinenud.

Ravimuda proovide võtmine Värska lahes 6. juunil 2022., pildil (vasakult paremale) Gruusia Ilia Riikliku Ülikooli geoloogia doktorant Adikashvili, Tallinna Ülikooli teadurid Tiit Vaasma, Galina Kapanen ja Egert Vandel. Pildi autor Galina Kapanen.

Kõigis kolmes maardlas leitud raskmetallide kontsentratsioonid ei ületa sihtarvu ja on pigem langenud võrreldes 2013 – 2014 läbiviidud uuringu tulemustega. Kui vaadata tulemusi, siis suhteliselt kõrgemad raskmetallide sisaldused on Haapsalu Tagalahes ja Värska lahes, samas kui Käina lahes on raskmetallide sisaldused üldiselt madalamad.

Käina lahest koguti ravimuda proovid 30. mail 2022, paadis istuvad Tallinna Ülikooli teadurid Egert Vandel ja Tiit Vaasma ja tudeng Alfred Elliku. Pildi autor Galina Kapanen.

Ravimudamaardla proovides Värskas oli 4-metüülfenooli keskmiseks sisalduseks 0,5 mg/kg kohta (piirväärtuste lubatud piirides) ja naftasaaduse keskmiseks sisalduseks 119 mg/kg kohta, mis on natukene kõrgem piirarvust (võrreldi piirarvuga 100 mg/kg pinnases). Haapsalu Tagalahe proovides oli naftasaaduse keskmiseks sisalduseks 42 mg/kg kohta, mis on piirväärtuste lubatud piirides. Pestitsiidide sisaldused jäid kõigis teistes setteproovides alla kvantitatsioonipiiri, välja arvatud Värska viies proovis.

Järgmiseks tuleks läbi viia ka kontroll-uuringu II etapp, mis hõlmab Mullutu-Suurlahe ja Ermistu järve maardlaid.

Ravimuda säästlik ja oskuslik kasutus pakub looduslähedasemaid alternatiive sünteetiliselt toodetud ja imporditud ning seeläbi ka suurema keskkonna jalajäljega toodetele. Ravimuda ressursi kasutamisel on oluline veeökosüsteemide säilitamine.