Kes meist poleks kokku puutunud mudaga. Näiteks kenal suvepäeval mõnda järve või lahesoppi ujuma minnes juhtub tihti, et satutakse jalgupidi millessegi pehmesse ja kohevasse ning ootamatult kaotab seni läbipaistev ja kutsuv olnud vesi oma senise selge ilme. Kui ujumissoovi võib veekogu põhjas hõljuv muda tõesti pärssida, siis ei tasu hinnangute andmisel ennatlik olla - mudal on mitmeid olulisi funktsioone mitte ainult looduse, vaid ka otseselt inimese jaoks. Veekogude põhjas olev muda on tähtis teenus, mida ökosüsteem meile osutab - seob süsinikku, võimaldab minevikku uurida ning ennast ravida. Miks muda süsiniku sidujana oluline on? Kõik on kuulnud kliimamuutustest ja kasvuhoonegaasidest ning sellest, et inimkond paiskab õhku liiga palju süsihappegaasi. Selle tulemusena oleme lükanud looduslikud kliimamuutused suunda, kuhu me tegelikult ei tahaks lasta neil minna. Seetõttu ongi oluline, et globaalselt seovad veekogud atmosfääri jõudnud süsinikust enda põhja märkimisväärse koguse. Kasutavad ju kõik järves elavad organismid elutegevuseks süsinikku, mis pärast organismi surma põhja settib ning jääb mudana sinna pikkadeks aastatuhandeteks. Miks muda abil minevikusündmuseid uurida? Veekogude põhjasetteid võib vaadelda kui looduslike arhiive, kuhu kiht-kihilt on salvestunud informatsioon minevikus toimunust. Muda orgaaniline osa peidab endas infot järve ökosüsteemi arengust ja selle kohanemisest minevikus toimunud kliimamuutuste ja inimmõjuga. Mineraalse osa põhjal saab teha järeldusi veetaseme muutuste, järvenõoga valglal toimunud muutuste kohta. Pannes selle kõik kokku, on võimalik rekonstrueerida aastatuhandete eest toimunud muutuseid veekogus endas, lähiümbruses või suuremates protsessides nagu näiteks kliima muutumine või inimtegevuse intensiivistumine. Nii käib proovi võtmine järvemudast. Miks muda ravib? Muda ravitoimet on uuritud ja muda kasutatud haiguste raviks aastatuhandeid. Eestis ulatub selle algus 1825. aastasse, kui Haapsalus avati esimene suplusasutus. Sellele on järgnenud ligi 200 aastat uuringuid ja kuurortravi, mille tulemusena on leitud, et Eesti mudades on aineid, mis on võimelised läbi naha organismi tungima ja sel teel mõjutama meie organsüsteemide aktiivsust. Muda orgaanilises osas sisalduvad mikroelemendid, humiinained ja pigmendid omavad nii põletikuvastast, nahka noorendavat ja arme kaotavat, liigeseid ravivat ning isegi kasvajate vastast toimet. Vaata, mis ootab järvepõhjas ees mudauurijat! Lisaks keemilise toimele omab muda raviefekti tänu oma suurele soojusmahtuvusele (verevarustuse paranemine) ja mehaanilisele toimele läbi mudaosakeste hõõrdumise ja surve naharetseptorite vastu, mis mõjutab mittetahtelist närvisüsteemi. See, mida muda kasulikkuse kohta nendest kolmest näitest enda jaoks järeldada saab, jääb igaühe enda otsustada. Aga järgmine kord ujuma minnes ja varvaste vahel sooja muda tundes vähemalt mõelge, et tegelikult on see üks kasulik kraam. Jaanus Terasmaa Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteadur Artikkel ilmus 9. mail 2017 Delfi Fortes.

---

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Tutvu loodus- ja terviseteaduste instituudi pakutavate bakalaureuse erialadega SIIN ja meie magistri erialadega SIIN!

---