Andra Kütt-Leedis: kaitsmise päeval tuleks olla enda üle uhke, sest tegelikult suurem uurimistöö ju alles algab
9. märtsil 2023 kaitses Andra Kütt-Leedis Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd teemal "5−8-aastaste eesti laste keeleline areng ja selle seos keelelise kasvukeskkonnaga" ("Language development of Estonian children aged 5−8 and its connection to the language environment"). Juhendajaks oli professor Reili Argus.
Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?
Tallinna Ülikool on olnud minu koduülikool bakalaureuseõpingutest doktoriõppeni välja ja sel teel on olnud määrava tähtsusega minu juhendaja professor Reili Argus, kes innustas mind keeleomandamist uurima. Sotsiolingvistiline vaatenurk keelele tuli magistriõpingute ajal ning kujunes minu kui uurija huvikeskmesse sügavalt just doktoriõpingutel.
Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma (kasvõi natukene)?
Loodan, et väitekiri täiendab teadmisi eesti keele omandamise kohta. Nii teoreetilisest kui ka praktilisest vaatepunktist toob töö aga esile, kui oluline on see, kuidas lapsega räägitakse, sest see mõjutab otseselt lapse arengut. Keel avab aga lapsele aknad-uksed mujale maailma ja oleks hea, kui see maailma oleks (keele)rikas. Rikas keel on seotud ka rikka maailmatunnetusega.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Doktoritöö kirjutamisele ja ka uurimuste metoodilisele ning sisulisele arengule aitasid väga kaasa õpiränded, mis pakkusid viljakaid mõtteid ja aega väitekirja kirjutada. Olen väga tänulik professor Natalia Gagarinale Berliini kirjutamisaja, professor Ineta Dabašinskienėtele Vytautas Magnuse ülikooli õpirände kutse ning Anne Tammele Ungari õpirände eest. Kasulikud olid ka igasugused konverentsid ja seminarid, kus sai oma uurimisvaldkonna inimestega kohtuda.
Kindlasti oli oluline minu pere tugi. Kui mõnda doktoranti aitab edasi küsimus "Millal sa töö kaitsed?" või "Kui kaugel sa oled oma tööga?", siis minu jaoks oli tähtis ja jõuduandev koos oldud aeg perega. Kodulinnas Viljandis tervitavad saabujat uksel alati ema süüdatud laternad - kojujõudmist tähistav põlev latern on ühtlasi ka sümbol hoolimisest ja lõputust uskumisest.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Berliini õpirändest meenub üks naljakas seik. Uurimiskeskuse ruume tutvustades näidati mulle esimesel päeval kohe ka kappi, kus olid tekk ja padi, mis olid mõeldud selleks, kui peaksin otsustama ööseks kohapeale kirjutama jääda. Sinna ma ööbima ei jäänud, aga tuleb tunnistada, et unetuid öid juhtus kirjutamisperioodi ajal olema küll.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks "tark eluviis"?
Tark eluviis on mõista, kui oluline on keeleline keskkond, mis last juba sündides ja väga varajases eas ümbritseb – selle põhjal areneb lapse enda keelepagas ning rikas keel on mõtlemise ja laiemalt kogu maailmatunnetuse aluseks.
Mõni hea näpunäide või soovitus, kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
Ettevalmistus tagab edu, aga üldiselt arvan, et kaitsmise päeval tuleks olla enda üle uhke ja rõõmus, et sellele tööle on pandud punkt, sest tegelikult suurem uurimistöö ju alles algab. Kõik see, millest sel päeval räägitakse, on valdkond, mida tunneb dissertant väga hästi, mistõttu tuleks ka ennast tunda kindlana ja hästi. Uurimishuviga kipub ikka nii olema, et see läheb suuremaks ja süveneb ning väitekirja kaitsmine on siin oluline verstapost.
