Timothy Anderson: "Minu uurimistöö eesmärk on laiendada arusaama eestlusest"

Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?

Otsus astuda doktorantuuri tekkis pärast mitmeaastast tööd väljaspool akadeemilist maailma. Tundsin rahulolematust tavalise kontoritöö suhtes ning igatsesin ülikooliajast tuntud dünaamilisust ja pidevat kokkupuudet uute arutelude ja ideedega. Lisaks tahtsin end akadeemiliselt proovile panna – tõestada, et suudan pühenduda pikemaajaliselt iseseisvale uurimistööle ja saavutada kõrgem kvalifikatsioon.

Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?

Minu huvi piiride ja rändeuuringute vastu sai alguse kasvuaastatest El Pasos Texases, USA-Mehhiko piiril. Doktoritöö teemale ajendas mind Euroopa 2010. aastate keskpaiga "põgenikekriis", mis kutsus esile vajaduse põhjalikumaks uurimistööks. Suur inimmasside liikumine ja poliitilised vaidlused kriisi ümber nõudsid sügavamat analüüsi. Eesti - oma unikaalse ajaloo ja geopoliitilise asendiga - pakkus põnevat ja suhteliselt väheuuritud konteksti, et uurida põgenike kogemusi.

Valdav diskursus põgenikest nii poliitilises kui ka akadeemilises kirjanduses käsitleb neid sageli abstraktsete ja dehumaniseeritud figuuridena. Tundsin, et on oluline neid narratiive ümber kujundada, tuues esile varjupaigataotlejate aktiivsuse, vastupidavuse ja poliitilise teadlikkuse. Oma etnograafilise uurimistöö kaudu, mis keskendub põgenike igapäevaelule Eestis, soovisin näidata, kuidas nad navigeerivad keerulistes süsteemides, kohanevad oma tingimustega ja loovad keerulistes oludes tähenduslikke sotsiaalseid sidemeid. Minu uurimistöö eesmärk on laiendada arusaama eestlusest ning näidata, kuidas põgenike poliitilised seisukohad võivad kaasa aidata kaasavama rahvusliku identiteedi visioonile.

Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?

Doktoritöö tegemine oli tõeline emotsionaalne teekond, ja mitmel korral tundsin end ülekoormatuna või teema suhtes ebakindlalt. Kuid esiteks, minu juhendajate, professor Carlo Cubero ja professor Klāvs Sedlenieks’i, toetus oli hindamatu. Nende juhised, julgustus ja vankumatu usk minu võimesse panustada antropoloogiasse hoidsid mind motiveerituna. Teiseks, head suhted minu uurimuses osalenutega. Nende lood ja vaatenurgad inspireerisid mind ja andsid tööle tähenduse. Kolmandaks, lõin endale kirjutamisrutiini, pühendades igal nädalal kindlad ajad kirjutamisele. Kuigi ma polnud alati järjepidev, aitasid selged juhised ja eesmärgid sellise pikaajalise ja iseseisva projekti juhtimisega toime tulla. Lõpuks andsid minu pere ja partneri armastus ja toetus vajaliku emotsionaalse toe keerulistel aegadel.

Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?

Mul on palju ilusaid mälestusi hilisõhtutest, mis möödusid Depeche Mode baaris kirjutades. See oli ebatavaline – kuid üllatavalt tõhus – koht kirjutamiseks ja inspiratsiooni leidmiseks. Baari hämar valgus, sünge süntpopi taustamuusika ja sürreaalsed muusikavideod lõid keskkonna, mis mingil moel täiendas minu uurimuse kaalukaid teemasid. Samuti olid seal spontaansed ja vahel veidrad vestlused võõrastega, kes olid sinna hilisõhtul samamoodi sattunud. See baar kujunes lohutavaks pelgupaigaks, mis andis minu töötundidele teatava sõbraliku ja lõbusa tunde muidu väga üksildasel teekonnal.

Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on Sinu jaoks "tark eluviis"?

Minu uurimuse põhjal eeldab "tark eluviis" maailma keerukuste ja vastuolude mõistmist ja omaksvõtmist. See tähendab, et kõik inimesed on omal moel "maailma visatud", maailma, mida nad ei ole ise valinud, kuid neil on siiski võime kujundada omad tingimused ja leida kogemustes tähendusi. Tark eluviis tähendab kriitilist suhtumist ühiskondlikesse struktuuridesse ja vajadust väljakutset esitada domineerivatele narratiividele, eriti, mis dehumaniseerivad või marginaliseerivad teisi. See hõlmab ka loomingulisi viise ebakindlusega toime tulemiseks, tugevate sotsiaalsete võrgustike loomist ja muutuste eest seismist. Lõpuks eeldab tark eluviis pühendumist elukestvale õppele, valmisolekut oma eeldusi kahtluse alla seada ning avatud meelt erinevate vaatenurkade suhtes. Minu uurimuses osalenud inimesed pakuvad oma leidlikkuse ja vastupidavusega ebasoodsates oludes suurepäraseid näiteid sellest, milline võiks tark eluviis praktikas välja näha.

Loe Timothy Raymond Anderson doktoritööd