Humanitaarblogi

Mari Laan: on oluline säilitada usk endasse ja sellesse, mida tahad uurijana öelda

4. novembril kaitses Mari Laan Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktoritööd teemal "Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu". Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli dotsent Anne Lange ja Tallinna Ülikooli dotsent Ülar Ploom.

Mari Laan

Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?

Doktorantuuri astuma ajendas uudishimu oma valdkonnas toimiva vastu: Eestis avaldatava tõlkekirjanduse valik pani mõnikord mõtlema, miks on avaldatud just selliseid teoseid. Kuna olen ühtlasi praktik ning tegutsen tõlkija ja kirjastajana Toledo kirjastuses, tehes seega samuti valikuid, milliseid raamatuid tõlkida, huvitas mind võimalus tõlke- ja kirjastamismaailma toimimist ka teaduslikult uurida.

Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?

Tegelesin oma doktoritöös küsimusega, mis ja kes on eri aegadel kujundanud seda, milliseid ilukirjanduslikke teoseid on hispaania keelest eesti keelde tõlgitud. Kuigi keskendun spetsiifilisele keeltepaarile, usun, et siit välja joonistuvad mustrid aitavad tõlgendada kultuuriväljal toimuvat laiemalt: alates välismõjudest, kultuurilistest ja poliitilistest oludest ning lõpetades üksikisikute rolliga.

Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?

Ma arvan, et oluline on hoida kaks jalga vastu maad ja säilitada eneseusaldus: uskuda sellesse, mida tahad öelda uurijana, ja samal ajal hoida iseennast inimesena.

Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?

Koomiline hetk oli siis, kui olin niivõrd süvenenud Pierre Bourdieu väljateooriasse, et ühes tõlketöös kirjutasin läbivalt Bourdieu veinidest. Õnneks toimetaja parandas ikka Bourdieu Bordeaux’ks.

Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on Sinu jaoks "tark eluviis"?

Ma arvan, et põhiline "tarkus" ei ole valdkonnaspetsiifiline, vaid omane teaduspõhisele ja elutargale lähenemisele üldiselt. Ma ütleks, et "tark eluviis" tähendab rahulikult ja uudishimulikult otsida asjade põhjuseid ja samal ajal mõista ja leppida, et vastuseid võib olla rohkem kui üks ning need võivad olla ajas muutuvad.

Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?

Olen väga tänulik oma juhendajatele, kes heitsid väsimatult ja kannatlikult valgust neil hetkedel, kui olin segaduses ja kobasin keset pimedust. Ja muidugi tunnen suurt lugupidamist nende töö vastu loojate ja uurijatena. Kõige inspireerivamad olid meie kohtumised Nõmmel – nende tubade ja tänavate aura ja vaim jäävadki minu väitekirja mõtteliseks ruumiks.

 

Loe Mari Laan doktoritööd