Nüüdiskultuur

Nüüdiskultuur

Osaled aktiivselt kultuurielus? Huvitud tänapäeva kultuurinähtustest nagu filmikunst, digikultuur, muusika või linnakultuur? Soovid suuta neid paremini mõista? Siis on nüüdiskultuuri magistrikava õige valik, sest see on ainus õppekava Eestis, mis on pühendatud tänapäeva kultuurinähtuste tutvustamisele ja uurimisele.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 14

Õppevorm Sessioonõpe

Õppekava pakub nii ülevaate olulisematest nüüdiskultuuri avaldustest (digikultuur, filmikultuur, linnakultuur, meediakultuur, tehnoloogiakultuur jt) kui ka oskusi tänapäeva kultuurinähtusi mitmekülgselt analüüsida.

Miks tulla meile õppima?

  • Nüüdiskultuuri õppekava on ainus võimalus Eestis pühenduda tänapäeva kultuurinähtustega lähemale tutvumisele ja parandada oma oskusi kultuurianalüüsi vallas.

  • Nüüdiskultuuri õppekava pakub hea tasakaalustatud valiku ühelt poolt teoreetiliste ja praktiliste ainete ning teiselt poolt loengute ja seminaride vahel.

  • Nüüdiskultuuri õppekava on valdkonnaülene, kus õpetavad mitme eriala spetsialistid: kultuuriteoreetikud, meediauurijad, digikultuuri uurijad, linnauurijad, semiootikud, filosoofid jt.

  • Nüüdiskultuuri õppekava on suurepärane võimalus saada paremini aru meie tänapäeva kultuurikontekstist, hoida kätt uute kultuuriarengute pulsil, mõista, kuhu meie kultuur on liikumas ja mida põnevat võib tuua tulevik.

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)

  • Õppetöö toimub eri vormis, loenguid täiendavad seminarid, projektitööd ja praktikumid.

  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada õppejõu juhendamisel magistritöö. 

Olulised eriala- ja üldained

Nüüdiskultuuri õppekava kese on eriala põhimoodul, kus pakutakse süvendatud teadmisi mitmesugustest nüüdiskultuuri ilmingutest (digikultuur, filmikultuur, linnakultuur, meediakultuur, tehnoloogiakultuur jt) ja kus tehakse tutvust olulisemate kultuurianalüüsi meetoditega (kultuurisemiootika, kultuuriuuringud jt). Erialaste valikainete moodul lubab omal valikul süvendada teadmisi mõnest nüüdiskultuuri või kultuurianalüüsi valdkonnast.

Üldainete moodulis tutvutakse humanitaarteaduste uuemate metodoloogiatega ja viiakse rühmatööna läbi erialadevaheline uurimisprojekt (ELU projekt), mis toetab meeskonnatöö ja interdistsiplinaarse koostöö oskusi.

Õpingute jooksul tuleb õppida ka erialast võõrkeelt ja läbida erialane praktika. Õppekavas on üks vabaaine.

Nüüdiskultuuri õppekava

 

Õppekeskkond

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

  • Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.

  • Üliõpilased on oodatud akadeemilistele üritustele: "TÜHI saal", "TÜHI teadusseminar" ja "TÜHI pop-up seminar".

  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Nüüdiskultuuri õppekaval viib Marek Tamm läbi magistriseminari, mis toetab magistritöö valmimist. Samuti õpetab ta valikainet ajalooteooriast.

Marek Tamm meedias:

Indrek Ibrus on meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on lõpetanud doktorantuuri London School of Economics and Political Science’is (LSE) ja saanud MPhil kraadi Oslo ülikoolis. Ta kureerib BFMis doktoriõppekava ning juhib Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digikultuuri Tippkeskust (MEDIT). Väljaspool ülikooli on ta Eesti digitaalse kultuuripärandi nõukogu liige ning on ka Euroopa Komisjoni nõustava European Expert Network on Culture and Audiovisual (EENCA) liige. 

Indrek Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions (2012)., mis on välja antud 2012 aastal. Ta on toimetanud raamatu “Emergence of Cross-innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism” (Emerald, 2019).

Nüüdiskultuuri õppekaval õpetab Indrek Ibrus valikainet meedia innovatsioonist ja panustab digikultuuri ainesse.

Indrek Ibrus meedias:

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Nüüdiskultuuri õppekaval viib Eneken Laanes läbi kirjanduse, visuaalkultuuri ja filmi seminari ja juhatab üldainet kultuurianalüüsi võtmemõisted.

Eneken Laanes meedias:

 

Daniele Monticelli on semiootika ja tõlkeuuringute professor. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

2018. aastal pälvis Daniele Monticelli Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Loe blogist.

Nüüdiskultuuri õppekaval juhatab Daniele Monticelli kursust kultuurisemiootikast.

Daniele Monticelli meedias:

Tauri Tuvikene on Humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor. Ta kaitses 2015. aastal doktoritöö pealkirjaga “Freedom to Park: Post-socialist Automobility in Tallinn, Estonia” University College Londoni geograafiaosakonnas.

Teaduslikud huvid: linnageograafia, post-sotsialism, transpordi ajalugu, liikuvus, jalgsiliikumise võimalused ja kogemused linnas, võrdlev linnauuring.

Nüüdiskultuuri õppekaval juhatab Tauri Tuvikene üldainet metodoloogiad ja meetodid humanitaarteadustes ja õpetab kursust linnakultuuridest.

Tauri Tuvikene meedias:

Tõnis Kahu on Humanitaarteaduste instituudi popkultuuri lektor. Ta on ka hinnatud muusikakriitik ja -ajakirjanik. Raamatu “Viis + sõnad: 40 Eesti parimat poplugu, isiklik” kaasautor (2006).

Nüüdiskultuuri õppekaval õpetab Tõnis Kahu ainet kultuuruuringud.

Tõnis Kahu meedias:

Andres Kõnno on meedia- ja kommunikatsiooniteooriate lektor ja teadur Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM). Ta on ekspert meediaandmete analüüsis ja tõlgendamises ning semiootikas. BHMi nüüdismeedia magistriprogrammi kuraator.

Nüüdiskultuuri õppekaval õpetab Andres Kõnno ainet sissejuhatus nüüdismeediasse.

Andres Kõnno meedias:

Oliver Laas on filosoofia nooremlektor. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning jätkab õpinguid filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel siit.

Nüüdiskultuuri õppekaval õpetab Oliver Laas ainet tehnoloogiafilosoofia.

Oliver Laas meedias:

 

 

Teet Teinemaa on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmiuuringute lektor. Teinemaa peamisteks uurimishuvideks on Eesti ja Ida Euroopa film, nostalgia ning maskuliinsuse ja vananemise kujutamine. Ta kaitses oma doktoritöö Warwicki ülikoolis filmi ja televisiooni teaduskonnas. Tema töö uuris praegusaegse Ameerika mitme peategelasega filmi Jacques Rancière'i ja Slavoj Žižeki mõtteviisist lähtudes.

Teet Teinemaa on õppinud ka Maastrichti ülikoolis, omandanud magistrikraadi filmi ja kirjanduse erialal Yorki ülikoolis ja magistrikraadi kultuuriteooria erialal Tallinna ülikoolis.

Nüüdiskultuuri õppekaval õpetab Teet Teinemaa kursuseid filmikultuurist, narratoloogiast ja filmianalüüsist ning adaptsioonist.

 

 

 

 

 

 

Lauri Linask on kultuuriteooria lektor. Ta õpib Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppes. Oma teadustöös tegeleb ta semiootika teooriaga, uurib kultuuri ja mõtlemise suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad teda kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.

Nüüdiskultuuri õppekaval juhendab Lauri Linask erialast praktikumi, osaleb kultuurisemiootika aine õpetamisel ja panustab magistriseminari.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on motivatsioonikiri, mis tuleb esitada koos vastuvõtudokumentidega SAIS-i keskkonnas. Motivatsioonikiri peaks avama kandidaadi huvi valitud õppekava suhtes, siduma õpinguplaane varasema õpikogemusega ja pakkuma välja esialgseid mõtteid tulevase magistritöö kohta. Motivatsioonikirja maht peaks olema vähemalt 5000 tähemärki. Motivatsioonikiri peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi nimi. Suulises osas toimub vestlus vastuvõtukomisjoniga. Vestlusel tutvustab kandidaat oma magistritöö kavandit ja lisaks hinnatakse tema huvi eriala vastu.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 30%, vestlus 70%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirja puhul hinnatakse oskust selgitada oma erialavalikut, selgitada magistritöö teemaga seotud ideid ja samuti hinnatakse kandidaadi motivatsiooni. Vestlusega hinnatakse kandidaadi oskust põhjendada erialavalikut, näha erialaga seonduvaid tulevikuperspektiive ning kandidaadi üldisi kultuuriteadmisi ja arutlusoskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoniliikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

Vastuvõtueksamite ajakava

Jälgi meid Instagramis

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1900
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala