Tüdruk

Noorsootöö

Läbi noorsootöö saad omandada eluks vajalikke oskusi ning kujundada enda väärtusi. Noorsootöö arendab individuaalseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ning aitab luua suhtlusvõrgustikku ja sotsiaalset kapitali.

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Miks tulla meile õppima?

  • Õppimine noorsootöö erialal on põnev, seda nii õppemeetodite, mitmekülgsete praktikate kui ka õppejõudude poolest.
  • Me väärtustame õppija identiteeti, professionaalset arengut ja avatud mõtteviisi. 
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud. 
  • Eriala lõpetanu on professionaalse ettevalmistusega ning oskab omandatud teadmisi ja oskusi rakendada praktilises töös noortega. 
  • Meie lõpetaja väärtustab tolerantsust, mitmekultuurilisust, positiivset eluhoiakut, tervislikke eluviise ja elukestvat õpet.
  • Lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppekavadel.
  • Noorsootöö eriala rakenduskõrghariduse lõpetajad saavad koos lõpudiplomiga noorsootöötaja, tase 6 kutse.

Tutvu õppekavaga

 

Kuula ka

  • Taskuhäälingus "Noorsootööjutud" keskendutakse Tallinna Ülikooli noorsootöö õppekavale. Kuula, kuidas sisseastumiseks valmistuda ning mida kujutavad endast noorsootöö õpingud. 

 

Loe ka

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Sessioonõppes toimub õppetöö sessioonidena – viiel korral semestris toimub õpe nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöögraafikuga saab tutvuda siin. Olulise osa õppest moodustavad erisugused praktikad, millega saad tutvuda siin

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained; 
  • noorsootöö alused;
  • noorsootöö keskkonnad ja meetodid;
  • noorsootöö korraldamine;
  • noorsootöö praktika;
  • uurimistöö;
  • valdkondlik võõrkeel; 
  • vabaained; 
  • lõpueksam.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse  probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Noorsootöö aluste moodul annab ülevaate eriala põhimõistetest ja lähtekohtadest ning loob valmisoleku elukestvaks õppeks ja professionaalseks arenguks. Moodulisse kuuluvad sellised ained nagu "Noored ja noortegrupid", "Noortegrupi juhendamise praktika", "Haavatavate sihtgruppide toetamine noorsootöös" jpt. 

Moodulis "Noorsootöö keskkonnad ja meetodid" tutvustatakse erinevaid noorsootöös rakendatavaid keskkondi ja põhimõtteid nende loomiseks. Ühtlasi tutvustatakse ajakohaseid töömeetodeid ja mitteformaalõppe praktikaid. 

Noorsootöö korraldamise moodulis tutvustatakse projektitöö põhimõtteid ning luuakse eeldused projektide koostamiseks ja rakendamiseks noortevaldkonnas. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Rekreatsiooniürituste korraldamine", "Arendus- ja võrgustikutöö noortevaldkonnas" ning "Süsteemne mõtlemine ja praktiline suhtlemine". 

Noorsootöö õppekaval on 5 erinevat praktikat. Õpingute algul on vaatluspraktika, mille eesmärgiks on anda ülevaade tudengitele noorsootöö erinevatest toimealadest ja noortevaldkonnas olemasolevatest organisatsioonidest/asutustest/võrgustikust. Vaatluspraktika raames tutvub tudeng õppekäikude käigus noorsootöötaja tööga, tema ülesannetega ja rollidega. Esimese aasta lõpul suvel sooritatakse laagripraktika Eesti suvelaagrites. Teisel õppeaastal on kaks praktikat: noortegrupi juhendamise ja kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika. Noortegrupi juhendamise praktika käigus juhendab üliõpilane noortegruppi, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi. Kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika eesmärgiks on õppida tundma kohaliku omavalitsuse (volikogu, valla- või linnavalitsuse) igapäevatööd, sh dokumendihaldust, asjaajamist, arengukavade koostamist, nende korrigeerimise ning elluviimise mehhanisme, erinevate komisjonide töökorraldust. Õpinguid lõpetatakse mahuka noorsootöö praktikaga. 

Uurimistöö moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Õpingutele tõmbab joone alla lõpueksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Ilona-Evelyn Rannala on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö korralduse lektor. Lisaks õppejõutööle tegutseb ta ka Tallinna Linnavalitsuse spordi- ja noorsooametis juhtivspetsialistina, vastutades seal noorsootöö arendamise, kvaliteedi ja rahvusvahelise koostöö eest.

Ülikoolis õpetab ja juhendab ta nii rakenduskõrgharidustaseme kui ka magistritaseme noorsootöö üliõpilasi. Lisaks osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös nii Soome, Iirimaa, Suurbritannia kui ka Austraalia suunal.

Oma doktorikraadi kaitses Ilona-Evelyn Rannala 2014. aastal Tallinna Ülikoolis, teemaks "Dialoogi olulisusest töös riskikäitumisega noortega. Alaealiste komisjonide näitel". Ta on mitmete publikatsioonide autor ning aktiivne noortevaldkonna organisatsioonides, näiteks noorsootöötaja kutseala kutsekomisjonis ja Eesti Noorsootöötajate Kogus. 

Ilona-Evelyn Rannala Eesti Teadusinfosüsteemis


Tanja Dibou on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor ja noorsootöö rakenduskõrgharidusõppe õppekava juht. Noortevaldkonnas on ta töötanud varem Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses ja Tallinna Noorte karjäärikeskuses noorteinfo- ja karjääriinfospetsialistina.

Hetkel on Tanja Dibou Tallinna Ülikooli doktorant. Lisaks osaleb ta aktiivselt konsultandina, eksperdina ja vabatahtlikuna UNICEF arendustegevustes.

Haridusteaduste instituudis õpetab ta selliseid aineid nagu  "Rahvusvaheline noorsootöö", "Noortepoliitika ja noorsootöö korraldus", "Kultuuridevaheline dialoog ja noorsootöö mitmekultuurilises keskkonnas", "Infotöö ja noorteinfo", "Nõustamise alused", "Noorte ettevõtlikkus ja karjäär", "Sotsiaalpedagoogika ja nõustamise alused", "Karjääriinfo allikad - haridussüsteemi ja tööturu seosed" ning "Karjääriinfo juhtimine".

Tanja Dibou Eesti Teadusinfosüsteemis


Lianne Teder on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö- ja mitteformaalõppe õpetaja. Lisaks tegeleb Lianne noortevaldkonda ja vabaühendusi arendava koolitajana.

Liannel on magistrikraad kasvatusteaduste erialal, ta on õppinud ka noorsootööd. Lianne on tegutsenud noortevaldkonna praktikuna üle 20 aasta ning tema kirg on noorte aktiivse osalemise vormid, olgu need laagrites, noorteühendustes või koolis.

Lianne on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant. Tema uurimishuvi on seotud õpetajate professionaalse arenguga. Sihtgruppi kuuluvad õpetajad, kes lisaks koolis töötamisele tegutsevad väljaspool kooli mõnel muul erialal, näiteks noorsootöötajana.

Lianne Teder Eesti Teadusinfosüsteemis


Kristi Jüristo on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö külalislektor. Noortevaldkonnas on ta aktiivselt panustanud ligi kolm kümnendit, olles peamiselt seotud noortele ja noorsootöötajatele suunatud koolituste läbiviimisega. Seejuures on teemad nagu mitmekesisus, noorte osalus ja kaasamine tema eriliseks kireks.

Haridusteaduste instituudis õpetab ja juhendab Kristi rakenduskõrghariduse, aga ka magistritaseme noorsootöö üliõpilasi. Lisaks panustab jõudumööda rahvusvahelises valdkondlikus koostöös ja uurimisprojektides.

Kristi Jüristo Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud) koosneb alljärgnevatest osadest.

  • Sisseastumistest (50%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit. Tutvu näidistestiga siin;
  • CV ja motivatsioonikiri (5%) lisatakse SAISis avaldusele. CV-s tuuakse välja haridus, töökogemus, oskused ja seosed noorsootööga (vt CV vorm). Motivatsioonikirjas põhjendab üliõpilaskandidaat soovi õppida noorsootöö erialal ja näitab kirjalikku väljendusoskust;
  • Kutsesobivusvestluse (45%) käigus analüüsitakse üliõpilaskandidaadi huvi noorsootöö vastu, kuivõrd ta oskab põhjendada oma eriala valikut, kuidas näeb ennast tulevikus noorsootöö valdkonnas töötamas. Kutsesobivusvestluse käigus hinnatakse kandidaadi huvi noorsootöö vastu, eriala valiku põhjendamist, tulevikuvisiooni noorsootöö valdkonnas töötamisest, motivatsiooni, valdkonnaga kursis olemist, suhtlemist (sealhulgas grupis suhtlemist/arutelu), samuti hinnatakse üliõpilaskandidaadi üldist oskust arutleda ja enda seisukohti argumenteeritult väljendada. Enne kutsesobivusvestlust palume kandidaatidel tutvuda: 
  1. Dibou, T., Rannala, I., Teder, L. (2018) Noorsootööharidus – kust sa tuled, kuhu lähed ja kellega koos? Mihus: Noorsootöö muutuvas maailmas, 23, 35−40.
  2. Rannala, I (2018). Aga mina olen noorsootöötaja. Noortegija ajakiri aprill 2018, lk 5.
  3. Sada kakskümmend viis põhjust valida noorsootöö. Mihus. 

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda: vastuvott.haridus@tlu.ee.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamil lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikul blanketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digitaalselt või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest. Vabatahtliku töö eest saadud punktid arvestatakse vastuvõtueksami suulise osa punktide hulka.

Kuhu edasi?

Noorsootööd õpetatakse eesmärgiga valmistada ette noorsootöö spetsialiste, kes on pädevad töötama noortega vanuses 7–26. Töö võib sind oodata omavalitsustes, noorsootöö asutustes, koolides, huvi- ja spordiklubides, mittetulundusühingutes. Õpingud annavad esialgsed teadmised, mis võimaldavad asuda soovitud valdkonda tööle, ent tasub teada, et konkurentsivõime tõuseb pärast sobiva magistriõppe lõpetamist. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel.

Millistel erialadel võin tulevikus tööd leida?

Noorsootöö eriala spetsialiste õpetatakse Eestis juba ligi 30 aastat. Eriala lõpetanuid võib kohata riigiasutustes, maavalitsustes ja kohalikes omavalitsustes juhatajate ja spetsialistidena, noorsootöö asutustes, mittetulundusühingutes, huvikoolides, haridusasutustes, koolides, noorsootöö õppejõududena ning koolitajatena mitteformaalse õppe valdkonnas.

Vilistlaste lood

Tessi Ilustrumm, noorsootöö vilistlane 2018, aasta noorsootöötaja 2021, Kohila noortekeskuse noorsootöötaja 2015–2018

Alustasin Tallinna Ülikooli noorsootöö erialal õppimist aastal 2015 ehk kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Tänu sellele, et valisin tsükliõppe, oli mul paar kuud pärast õpingute alustamist võimalus Kohila Avatud Noortekeskusesse tööle minna. Samal ajal õppimine ning noorsootöötajana töötamine on andnud mulle palju kogemusi – sain uusi teadmisi ja ideid koheselt rakendada. Tagasi vaadates näen, et erinevad ülesanded, praktikad, sündmused, koolitused ja olukorrad on andnud mulle palju võimalusi õppida. 2018. aastal usaldati mulle noortekeskuse juhataja roll ning see tõi palju põnevaid ülesandeid ja võimalusi, millega ma enne kokku puutunud polnud. Panustan südamega piirkonna noorte heaolusse ja neile pakutavate võimaluste laiendamisse. Olen aidanud algatada nii kohalikke projekte kui panustanud üleriigilistesse arendustesse nii noorteinfo kui rahvusvahelise noorsootöö osas.

Loe ka: "2021. aasta noorsootöötaja on Tessi Ilustrumm"

Regiina Kaima, noorsootöö vilistlane 2022, Tapa vallavalitsuse noorsootöö spetsialist 

Noorsootöö õppekava õpingud on laiapõhjalised ning annavad hulgalisi teadmisi sellest, kes me oleme (minapildi loomine, enesearengu toetamine, väärtused, noorsootöötaja identiteet jne), kuidas osata noori mõista ja kaasata, millised on mitteformaalse õppimise meetodid, kuidas tulla toime kultuuridevahelise suhtlemisega ja palju muud. Eriti meeldisid mulle erinevad praktikavõimalused, läbi mille sain ma rakendada koolis õpitut ja luua suhteid noortega. Eriala andis võimaluse töötada noortekeskuses, laagrivahetustes, näha, mida tehakse ennetustöös ning milliste väljakutsetega tulevad noorsoopolitseinikud toime. Sain tutvuda kooli huvijuhi tegemistega, mobiilse ehk tänava noorsootööga ja ka kohaliku omavalitsuse tööga, millest viimane on tänaseks juba kaks aastat minu ametlik töökoht Tapa vallas – noorsootööspetsialist. Minu ülesanneteks on korraldada kohalikul tasandil noorsootööd, toetada noortevolikogu toimimist ja noori, olla toeks noorsootöötajatele, teha valdkonnas uuringuid ja luua noortele võimalusi noorsootööst osasaamiseks ning palju muud. Siinkohal meenutan, et alustasin ülikoolis õpinguid puudulike teadmistega, kuid mõistan täna oma ametikohal töötades, kui palju on olnud abi koolis saadud oskustest ja teadmistest, mis on andnud mulle arusaama ja nägemuse sellest, milline on üks hea ja hästi toimiv noorsootöö (minu jaoks aus, siiras, kõikidele noortele avatud, noori kaasav ja nende vajadustest lähtuv). Näen ka seda, milliseid teadmisi ja oskusi annaksid juurde magistriõpingud, et hoida valdkonna areng ja selle kvaliteet jätkusuutlikuna. 

Lisanne Lindre, noorsootöö vilistlane 2022, Lääne-Virumaa NEET noorte projekti juhtumikorraldaja

Ma olen alati väga loov inimene olnud. Kooliajal tantsisin, laulsin, mängisin pilli ja tegelesin palju noortega, korraldades tantsulaagreid ja andes trenne. Tol hetkel neid tegevusi nautides ei olnud mul õrna aimugi, et see, mida ma teen, on noorsootöö. Töötan praegu juhtumikorraldajana NEET noorte õppimist ja tööle asumist toetamise projektis, mille eesmärk on suunata noori, kes ei õpi ega tööta, aktiivsesse kogukonnaellu. Tegelikult on väga keeruline noorte mõttemaailma, tundeid ja vajadusi tundma õppida ning neid kokku koondada, et neile kõige paremat pakkuda. Samas on see nii huvitav, et annab meie tööle lisamissiooni, mida iga päev lahendame. Mida rohkem ma noorsootöö kohta õpin, seda rohkem näen selle võimalusi. Õpitu rakendamine on siiani ainult häid emotsioone toonud, sellepärast soovin ka jätkata. Kindlasti tean ma seda, et noorsootöö on nii praegu kui ka tulevikus noortele väga vajalik ning igav meil ei hakka. 

Liis Tomasov, noorsootöö vilistlane 2022, Tallinna Südalinna kooli abiõpetaja

Teadmine, et soovin pärast gümnaasiumi ülikoolis õpinguid alustada, oli mul olnud juba pikka aega. Vähese kokkupuute tõttu erinevate valdkondadega ei olnud eriala valiku tegemine sugugi lihtne. Sellepärast oligi minu ainus variant tugineda enda sisetundele ja huvidele. Tutvudes erialavalikutega, torkas mulle koheselt silma noorsootöö eriala. Leidsin võimaluse siduda see enda huvidega, nähes võimalust töötada näiteringijuhendajana või korraldada näitelaagreid. Samuti on mulle alati meeldinud ürituste korraldamine ja planeerimine. Mõeldes tagasi enda seosele noorsootööga, mõistan, et olin sellega juba varasemalt seotud. Kuigi olin nooremana tagasihoidlik, meeldis mulle laagrites ja huviringides osaleda. Lõpuklassides olin juba ka ise laagris vabatahtlik ja juhendasin enda näitetruppi. Huvijuhi amet on alati üks mu erialavalikutest olnud. Mis muidugi kõige olulisem – olen alati pidanud noori inspireerivateks ja lahedateks! Kuigi tulin noorsootööd õppima, kui olin värskelt gümnaasiumi lõpetanud ja väikese kõhklusega, teadmata, mida täpselt teen, olen praegu sellega äärmiselt rahul. Pidades algselt noorsootööd noortega vaba aja tegevuste läbiviimiseks, olen avastanud, et selles algselt lihtsakoelise mulje jätvas erialas peitub nii-nii palju enamat. Töötan praegu koolis abiõpetajana, kus tegelen kogupäevakooliga, kus on formaalne ja mitteformaalne õppimine integreeritud üheks tervikuks. Iga päev toimuvad erinevad tegevused ja õpilastel on võimalus võtta osa huviringidest ja trennidest. Tunnen, et iga noorsootöös saadud kogemus muudab mind veel kindlamaks, et tahan tulevikus kindlasti noorsootöötajana tööd jätkata.

Erik Toomet, vilistlane 2021, jalgpallitreener

Olen õpingute käigus arenenud lisaks koolis õpitule ka inimesena. 3 aastat õpinguid Tallinna Ülikoolis on möödunud imekiiresti. Sain ka vahetusõpilasena elu välismaal kogeda. Arendasin enda väljendusoskust võõrkeeles, avardasin oma silmaringi, lõin sõprussuhteid inimestega üle kogu maailma ning õppisin tundma Ungari kultuuri ja hindama oma kodumaad. Noorsootöö õppekava ained on olnud aluseks minu professionaalse arengule. Õppe juures hindan kõige enam oskuste praktilist rakendamist. Õpingute jooksul olen töötanud laagrikasvatajana, noorsootöötajana ning noortetreenerina. Minu jaoks on tähtis, et trenn ei oleks lapse jaoks kuiv. Tal peab päriselt lõbus olema, et ta võtaks vastu selle, mida ma talle õpetada tahan. Noorte motiveerimise juures on tähtis just treeneri roll, sest tuleb luua keskkond, mis on turvaline ning kus soodustatakse noore arengut.

Vaata videot

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

TLÜ noorsootöö õppekavade pikaajaline panus noortevaldkonda

TLÜ noorsootöö õppekavad tunnustuskonkursi „Noorte heaks tänu“ laureaat 2021
Noorsootöö 30

18. oktoobril 2022 tähistasime noorsootöö hariduse 30. aastapäeva Tallinna Ülikoolis ja Eestis laiemalt. Ürituse raames valmisid mitmed videod.

 

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 619 9796

Sarnased erialad

Andragoogika

Haridusteaduste instituut

Andragoogika bakalaureuseõppekava on ainus omataoline õppekava Eestis, mida õpetatakse Tallinna Ülikoolis. Kui sa oled huvitatud täiskasvanuhariduse- ja koolituse valdkonna arengutest, hoolid ühiskonnas toimuvast ning soovid panustada selle arengusse, siis on meie õppekava just sulle mõeldud!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Noorsootöö korraldus

Haridusteaduste instituut

Kuidas noorsootöö juhina kavandada oma professionaalset arengut? Kuidas mõtestada noorsootöötaja rolli ühiskonnas ja viia ellu muutuseid? Noorsootöö korralduse magistriõpe aitab neile küsimustele vastused leida ning toetab vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, et juhtida ning arendada valdkonda. Õppekava lõpetanutele antakse alates 2020. aastast noorsootöötaja, tase 7 kutse. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Magistriõpe
Eesti keel
13
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala