Intervjuu tunnustuskonkursile nomineeritud noorsootöö õppekavade kuraatoritega

Mis on teie silmis noorsootöö eriala ja õppekavade (noorsootöö ja noorsootöö korraldus) kõige suurem väärtus?

Ilona-Evelyn Rannala: Noorsootöö eriala laiem väärtus ühiskonnas on investeerimine noortesse ja väärtuslik on viis, kuidas seda tehakse. Seda viisi (ja kui soovite, siis tõesti meloodiat), kuidas noori märgata, neid võimestada, nendega koos midagi olulist ära teha ja muuta – sellele noorsootöö õppekavadel ka keskendutakse. Oluline on noor inimene ise ja protsess, mida koos noorsootöötaja ning kogukonnaga luuakse ja läbitakse. Noorsootöö on väärtuspõhine praktika – seda tehakse alati väga selgetest väärtustest lähtuvalt, millest peamised on usalduslik turvaline suhe täiskasvanute ja noore vahel, võrdväärne partnerlus, avatus ja sallivus. Samal ajal, kui ühiskond on pandeemia tõttu n-ö pea peale pööratud ja kriisis, sh vaimse tervise kriisis, on just taoline viis noortega töötada uut tähendust ning väärtust omandamas. Nii noorsootöö rakenduskõrghariduse kui ka noorsootöö korralduse magistriõppekaval arutleme nende väärtuste üle, aga ka mudeldame neid juba õppetöös ja praktikas läbivalt. Lisaks uurime, mida noorsootöös tehakse, millised on praktikad, vajadused, noorsootöötaja roll ning palju muud. Rakenduskõrghariduse- ja magistriõppekava eristab õppijate sihtrühm – kui rakenduskõrghariduses õpivad tulevased ja ka juba praktiseerivad noorsootöötajad, siis magistriõppes tulevased või ka tänased noorsootöö spetsialistid ja juhid omavalitsustes või riigi tasandil, noorsootöö arendajad ja uurijad.

Praktika suunab üliõpilasi vastutust võtma enda kui noorsootöötaja professionaalse arengu eest ja samas ka noorte arengu eest. Lisaks praktikale lähtutakse noorsootöö õpetamisel ühest väga olulisest noorsootöö põhimõttest – noorte huvidega arvestamine ja nende aktiivne kaasamine tegevustesse. See väljendub suuresti õppejõu poolt kasutatud kaasahaaravates õpetamismeetodites, üliõpilaste arvamustega arvestamises õppetöös, teooria lõimumises praktikaga, kogemusõppes, mille käigus reflekteeritakse õpitut ja kogetut ülikooli ainetes, praktikates ja väljaspool ülikooli noorsootöö keskkondades.

Tanja Dibou: Noorsootöö rakenduskõrghariduse õppekava üheks oluliseks väärtuseks on selle rakenduslik iseloom. Õppekava on disainitud sellisena, et lisaks teoreetilistele ainetele, kus üliõpilane saab teadmisi noorsootöö olemusest, sisust, rollist, meetoditest töös noortega, on igal õppeaastal ette nähtud praktika, mis võimaldab omandada noorsootöötaja kutsestandardis (tase 6) olemasolevaid oskusi. Noorsootöö õppekaval on viis erinevat praktikat: vaatluspraktika, laagripraktika, noortegrupi juhendamise praktika, kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika ning noorsootöö praktika. Praktika suunab üliõpilasi vastutust võtma enda kui noorsootöötaja professionaalse arengu eest ja samas ka noorte arengu eest. Lisaks praktikale lähtutakse noorsootöö õpetamisel ühest väga olulisest noorsootöö põhimõttest – noorte huvidega arvestamine ja nende aktiivne kaasamine tegevustesse. See väljendub suuresti õppejõu poolt kasutatud kaasahaaravates õpetamismeetodites, üliõpilaste arvamustega arvestamises õppetöös, teooria lõimumises praktikaga, kogemusõppes, mille käigus reflekteeritakse õpitut ja kogetut ülikooli ainetes, praktikates ja väljaspool ülikooli noorsootöö keskkondades. Noorsootöö õppekavadel on juba väljakujunenud traditsioon õppida ja õpetada mitteformaalses keskkonnas ja kasutada mitteformaalsed meetodeid.

Millal eriala avati ja kuidas on õppekavade arendusega jõutud tänapäeva? Millised on olnud olulised hetked/olukorrad/otsused? Kes on omanud õppekavade arengu juures määravat roll?

Ilona-Evelyn Rannala: Noorsootöö eriala sündis 30 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris ja rakenduskõrghariduse õppekavani jõudmine võttis mõned aastad aega, alguses oli tegemist kutseõppega. 1998. aastal liiguti rakenduskõrghariduse juurde, kuid magistriõppekava tuli veel 17 aastat oodata. Magistriõppekava avati aastal 2015 – see oli ka periood, kui Tallinna Pedagoogiline Seminar liikus ühes oma õppekavadega Tallinna Ülikooli alla, mistõttu on just täna Tallinna Ülikool noorsootöö õppekavade “häll”.

Magistriõppekava arendati väga laiapõhises koostöös tööandjate ja valdkonna katusorganisatsioonidega, mistõttu võib öelda, et see vastab valdkonna ootustele. Noorsootöö korralduse magistriõppekava on Euroopas ka üsna ainulaadne, kuna valmistab ette just valdkonna juhte, arendajaid ja uurijaid. Varsti avatakse ka rahvusvaheline noorsootöö korraldamise mikrokraad, mille vastu tuntakse juba teistes riikides huvi.

Nii rakenduskõrghariduse õppekava kui ka magistriõppekava on vastavuses noorsootöötaja kutsestandardiga (vastavalt tase 6 ja tase 7).

Tanja Dibou: 2017. aastal viidi rakenduskõrghariduse noorsootöö õppekaval sisse mitmeid sisulisi ja korralduslikke arendusi, sh õppetöö üleviimine sessioonõppele, õpingud lõppevad komplekse lõpueksamiga, muudetud vastuvõtutingimused, õppekavas on ingliskeelne aine. 2019. aastal sai noorsootöö õppekava noorsootöö kutse, tase 6 omistamise õiguse. 2021. aastal läbiti positiivselt noorsootöö õppekava kvaliteedi hindamine, kus hinnati toimuva õppe ja arendustegevuse vastavust riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele. Õppekaval on hea siseriiklik koostöö erinevate noortevaldkonna organisatsioonidega ja haridusasutustega. Noortevaldkonna organisatsioonidega tehakse koostööd praktika teemadel, samuti osalevad organisatsioonide esindajad külalislektoritena. Aktiivselt osaletakse üle-eestilisel noorsootöö nädalal. Kohtumised üliõpilaste ja tööandjate vahel toimuvad iga 1–2 aasta tagant. 

Sellel aastal täitub 30 aastat noorsootöö haridust Eestis, mida plaanime Tallinna Ülikoolis tähistada noorsootöö eriala päeva raames. 

Õppekava arengut on toetanud Tallinna Ülikooli õpikeskkond, sh raamatukogud, õpperuumid, virtuaalne õpikeskkond, mis on kaasaegsed ning õppetöö läbiviimiseks sobivad, ja pühendunud noorsootöö ainete õppejõud, kes toetavad õppekava eesmärkide täitmist. 

Palun tutvustage enda tööd noorsootöö eriala arendamisel ja õppekavade juhtimisel.

Ilona-Evelyn Rannala: Liitusin meeskonnaga veel Tallinna Pedagoogilises Seminaris aastal 2013, kuid panustasin osalise koormusega nii õppejõuna kui ka magistriõppekava arendamisesse. Minu taust on ühelt poolt sotsiaaltöö – kaitsesin 2014. aastal doktorikraadi Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö erialal. Samal ajal olen pikalt (14 aastat) juhtinud ja arendanud pealinna noorsootööd, sh rahvusvahelisel tasandil. Olen ühtlasi olnud aastaid tegev Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuses. Ülikooli tulin tööle puhtalt missioonitundest – nägin pealinna noorsootööd juhtides ja arendades, kuivõrd oluline on tõsta töötajaskonna professionaalsust, juhtida teadlikult muutusi noorsootöös ning uurida noorsootöös toimuvat. Minu näol on õppekavad saanud arendaja, eestkõneleja ja visionääri. Panustan sellesse, et noorsootöö magistrite näol oleks sellel rajal piisavalt ka järelkasvu. Olen noorsootöö korralduse magistriõppekava juhtinud algusest saadik (väikese pausiga).

Tanja Dibou: Alustasin Tallinna Ülikoolis noorsootöö lektorina 2015. aastal, noorsootöö õppekava olen juhtinud alates 2016. aastast. Lisaks noorsootöö õppekava juhtimisele näen enda rolli noorsootöö populariseerimisel ja noorsootöö hea maine kujundamisel ühiskonnas.
Tallinna Ülikooli noorsootöö õppekavad on olnud noortevaldkonna huviorbiidil ka väljastpoolt Eestit. Maailmas on vähe riike, kus on võimalik omandada spetsiaalseid professionaalseid teadmisi ja oskusi noorsootöös ülikooli tasemeõppes. Sellega seoses olen õppekava juhina osalenud erinevates rahvusvahelistes projektides, visiitides, kus olen jaganud Tallinna Ülikooli noorsootöö õppekavade disainimise ja õpetamise praktikat. Seoses rahvusvahelise huviga on 2022. aasta sügisest kavas avada inglisekeelne rahvusvahelise noorsootöö ja noortepoliitika mikrokraad.

Millised on noorsootöö eriala arengusuunad ja väljakutsed? 

Tanja Dibou: Üheks väljakutseks noorsootöös – nagu ka üldiselt hariduses – on COVID19 tõttu tekkinud muutused. See on avaldanud mõju noorte heaolule, sh ka oluliselt vaimsele tervisele. Pandeemia on viinud palju noorsootöö tegevusi virtuaalsesse keskkonda. Noortevaldkonnas töötavad spetsialistid ja noorsootöö õppekavade tudengid tunnevad vajadust õppida nende muutustega toime tulla. Seega on oluline ka noorsootöö õppekavadel sellega arvestada ning võimaldada ülikoolis õppida innovaatilisi uusi lahendusi noorte paremaks toetamiseks ja kaasamiseks ühiskonna ellu. 

Noorsootöö korralduse magistriõppekava on Euroopas väga ainulaadne ja kui inimene näeb end noortevaldkonnas arendajana, juhina, koolitajana, uurijana, siis see on ainuõige koht. Nii mõnigi juba praktiseeriv noorsootöötaja, kellel on esimene haridus käes, tunneb vajadust edasi areneda, valdkonnast süsteemsemalt mõelda ja aru saada, olla valdkonna eestkõneleja või kutsuda uuendusi ja muutusi esile

Teiseks väljakutseks näen noorsootööteenuste kvaliteeti Eestis, mis ei ole ühtlane. Selle kvaliteedi taga on ka tihti noorsootöötajate ebapiisav erialane ettevalmistus. Tänapäevase kvaliteetse noorsootöö tagamiseks on vajalik toetada noortega tegelevate spetsialistide professionaalset enesearengut. Kuigi Eestis on praegu noorsootöötajate professionaliseerumiseks loodud mitmed head võimalused nagu noorsootöö tasemeharidus, kutse omistamise ja täiendkoolituste süsteem, noorsootöötajaid esindatav organisatsioon Eesti Noorsootöötajate Kogu, pole sellegipoolest kõigil noortevaldkonnas tegutsevatel spetsialistidel erialane haridus või omistatud kutse. See tõstatab olulise küsimuse, kas me suudame ka edaspidi tagada noortevaldkonna jätkusuutliku arengu ilma professionaalse kvalifikatsiooni kohustuse nõudeta noorsootöötajatele? Õnneks on uues noortevaldkonna arengukavas sees fookus selle probleemiga tegelemiseks.

Eesti Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 üheks strateegiliseks eesmärgiks on tagada kvaliteetse noorsootöö (sh noorte huvihariduse) regionaalselt ühtlane kättesaadavus – kohalikke omavalitsusi suunatakse tagama vähemalt ühe noorsootöö eest vastutava täiskoormusega töötaja olemasolu ja piirkondlikud võimalused noorsootöö alal kõrgharidus omandada ning käivitama üleminek noortevaldkonnas erialase kvalifikatsiooni kohustusele. Need meetmed peaksid lähitulevikus suurendama noorsootöö erialase hariduse nõudluse, mis teiselt poolt toob kõrged nõudmised ülikoolidele, kus peaks olema valmidus suurendada noorsootöö üliõpilaste vastuvõtu arvu ning vastavalt Eesti noortevaldkonna eesmärkidele tagada kvaliteetset haridust tulevastele noorsootöötajatele.

Miks tulla Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala õppima?

Ilona-Evelyn Rannala: Tegelikult olen seda eespool juba ka öelnud – noorsootöö korralduse magistriõppekava on Euroopas väga ainulaadne ja kui inimene näeb end noortevaldkonnas arendajana, juhina, koolitajana, uurijana, siis see on ainuõige koht. Nii mõnigi juba praktiseeriv noorsootöötaja, kellel on esimene haridus käes, tunneb vajadust edasi areneda, valdkonnast süsteemsemalt mõelda ja aru saada, olla valdkonna eestkõneleja või kutsuda uuendusi ja muutusi esile. Lisaks, nagu öeldud, mudeldame me juba õppes noorsootöö väärtusi ja põhimõtteid – see on võrdväärne partnerlus õppija ja õppejõudude vahel, usaldus, koos edasiliikumine ja juba õpingute käigus muutuste loomine. Lisaks rikastavad rahvusvahelised projektid ja oma kogemusi jagavad õppejõud mujalt maailmast.

Tanja Dibou: See on selline küsimus, mida võiks kindlasti küsida kõigepealt meie tudengite ja vilistlaste käest. Sest kes siis veel, kui mitte nemad, on kõige paremad teadjad, miks tasub tulla Tallinna Ülikooli noorsootööd õppima. Meie tudengite tagasiside õppetööle ja saadud kogemustele on olnud positiivne juba mitmeid aastaid. Üliõpilased on rahul õppekava kui tervikuga ja õppejõudude panusega. Noorsootöö õppejõud on täiendanud end tasemeõppes, lisaks on õppejõud osalenud rahvusvahelistel noortevaldkonna konverentsidel ja täiendanud end Erasmus+ mobiilsusprojektide raames. Õppejõudude tugevuseks on mitmekesine noortevaldkonna praktiline kogemus ja aktiivne osalus teadustöös. 

Kutsun nii tegutsevaid noorsootöötajad kui ka ilma töökogemuseta noorsootöö huvilisi Tallinna Ülikooli õppima, sest noorsootöö õppekavad on harivad, kaasavad, väljakutseid pakkuvad ja kindlasti noorsootöötaja professionaalset enesearengut toetavad.

Rõõmustab ka see asjaolu, et pärast rakenduskõrghariduse diplomi omandamist on enamik leidnud endale erialast tööd ning mitmed jätkavad noorsootöö korralduse magistriõpingutes. Kutsun nii tegutsevaid noorsootöötajad kui ka ilma töökogemuseta noorsootöö huvilisi Tallinna Ülikooli õppima, sest noorsootöö õppekavad on harivad, kaasavad, väljakutseid pakkuvad ja kindlasti noorsootöötaja professionaalset enesearengut toetavad.

Kellena saavad töötada noorsootöö õppekavade lõpetajad? Millised on olnud noorsootöö õppekavade lõpetajate edulood?

Ilona-Evelyn Rannala: Noorsootöö korralduse lõpetajad juhivad omavalitsustes noorsootööd, töötavad Haridus- ja Noorteametis või mõnes muus riigiasutuses, kus on ka noorte teemad “laual”, juhivad valdkonna katusorganisatsioone või viivad ellu arendusprojekte, koolitavad noorsootöötajaid ning on tulnud ka ülikooli kolleegiks.

Noorsootöö korralduse lõpetajad juhivad omavalitsustes noorsootööd, töötavad Haridus- ja Noorteametis või mõnes muus riigiasutuses, kus on ka noorte teemad “laual”, juhivad valdkonna katusorganisatsioone või viivad ellu arendusprojekte, koolitavad noorsootöötajaid ning on tulnud ka ülikooli kolleegiks.

Tanja Dibou: Suurem osa noorsootöö rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajatest töötavad noorsootöötajana noortekeskustes, koolinoorsootöötajana või huvijuhina üldhariduskoolides ja kutsekoolides, noorteorganisatsioonides, noorteprojektides, laagrites, malevates. Nad töötavad erinevatel ametikohtadel noortevaldkonna juhtivates asutustes ja organisatsioonides nagu Haridus- ja Noorteamet, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Meie vilistlasi leidub ka väljastpoolt noorsootöö asutusi, näiteks kultuuri- ja sotsiaalasutustes. Noorte huvidega on tähtis tegeleda seal, kus tänapäeva noored aega veedavad. Üha enam muutub vajalikuks mobiilne noorsootöö (tänavatöö noortega), millele on pühendanud ennast mitmed meie õppekava silmapaistvad lõpetajad.

Samas on noorsootöötaja üheks ülesandeks luua sobilikke keskkondi vastavalt noorte vajadustele. Sellega tegelevad meie lõpetajad nii avalikus, mittetulundus- kui ka erasektoris. Olles olnud 6 aastat õppekava juht, olen kohtunud kõikides Eesti maakondades aastatel 2016–2021 õppinud vilistlastega, kes teevad erinevatel ametikohtadel noorte heaks väga väärtusliku tööd.

Noorsootöö õppekava lõpetajate hulgas on olnud üleriigilise noortevaldkonna tunnustuskonkursi ja maakondlike noortevaldkonna konkursside nominente ja laureaate. Näiteks pälvis 2020. aasta noorsootöötaja tiitli Alexander Arabkin ja 2021. aasta noorsootöötaja nominendiks on noorsootöö õppekavade vilistlased: Tessi Ilustrumm, Anneli Meisterson, Kristel Kallau, Heili Griffith.

(foto: Piret Räni)

Loe ka

"TLÜ noorsootöö õppekavad pälvisid tunnustuskonkursil olulise auhinna" (8.02.22)

Noorsootöö (rakenduskõrgharidus)

Noorsootöö korraldus (magistriõpe)