Integreeritud loodusteadused

Integreeritud loodusteadused

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduste kitsas eriala. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Spetsialiseeruda saab: klassikaliste loodusteaduste peaerialal (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaerialal ning infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Päevaõpe

Sellel õppekaval ei pea alustav üliõpilane juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on tema unistuste loodusteaduste kitsas eriala. Piisab sellest, kui oma tulevikutegemisi nähakse üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Samas on õppekavale väga oodatud ka juba väga selge plaaniga üliõpilaskandidaadid ning õppekava ülesehitus ei piira nende paika pandud eesmärkide saavutamist mitte kuidagi.

Keda ootame õppima?

  • Sind huvitavad loodusteadused, kuid soovid mitmekülgsemat haridust kui on võimalik saada vaid ühte kitsast eriala õppides?
  • Soovid mõista looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil?
  • Tahad anda oma panuse keskkonnaprobleemide lahendamisse ja jätkusuutlikku arengusse?
  • Sind huvitavad nii infotehnoloogia kui ka selle rakendused loodusteadustes või keskkonnaprobleemide analüüsil ja lahendamisel?

Kui vastasid vähemalt ühele eelnevatest küsimustest jaatavalt, on Integreeritud loodusteaduste õppekava mõeldud just Sinule. Pole oluline, kas Sa juba tead, millistele konkreetsetele loodusteaduslikele erialadele Sa spetsialiseeruda soovid füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, jätkusuutlik arengu infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal või alles otsid endale kõige sobivamaid - see õppekava sobib mõlemal juhul.

3700x1100%20LTI%20shoot10.jpgVaata läbi küsimused ja vastused, et teada saada, kas see eriala võiks just Sulle huvi pakkuda.

Miks tulla meile õppima?

  • Uuringud on näidanud, et tulevikus eeldavad töökohad laiapõhjalist haridust, milles on integreeritud mitmed erinevad baasteadused. Täpselt sellist haridust see õppekava Sulle pakubki!
  • Tegemist on Eestis ainulaadse loodusteadusliku õppekavaga, mis pakub Sulle võimaluse komplekteerida valikmoodulitest just selline loodusteaduslik bakalaureuseharidus, mis lähtub Sinu huvidest ja tulevikuplaanidest.
  • Sa ei pea kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist teadma, millist eriala täpselt õppida tahad. Esimesel semestril läbivad kõik õppekavale astunud loodusteaduste üldained ning alles teiseks semestriks tuleb Sul endale valida üks kolmest peaerialast.
  • Õppekavas on interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppetöö toimub valdavalt väikestes gruppides, mis võimaldab läheneda üliõpilaste huvidele ja õpivajadustele personaalselt. Üliõpilastel on ligipääs tänapäevastele e-õpikeskkondadele ning Eesti suurimale teadus- ja õpperaamatukogule.

Õppelaborid on varustatud kaasaegsete IT-põhiste lahendustega ning edasipüüdlikel üliõpilastel on võimalik juba bakalaureuseastmel toimetada ka TLÜ maailma tipptasemel teaduslaborites nii keemia, füüsika, bioloogia kui ka geoökoloogia suunal. Lisaks laboritele tehakse õppetööd ka välitingimustes - praktikumide raames tutvutakse nii soode, järvede ja randade, metsade ja niitude, parkide ja tänavate kui ka taevaste tähtede ja maa-aluste jõgedega. Jätkusuutliku arengu suunal toimub õppetöö koostöös ökokogukondadega.

Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli Astra majas uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Spetsialiseeruda saab: klassikaliste loodusteaduste peaerialal (bioloogia, füüsika, keemia, geoökoloogia, matemaatika) jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaerialal ning infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal.

IntLoo%20joonis2018.png

Peaerialad

Esimesel semestril õpivad kõik õppekavale vastuvõetud ühiseid alusteadmisi andvaid aineid (vt. allpool). Alates teisest semestrist saad Sa aga spetsialiseeruda ühele kolmest peaerialast:

Klassikalised loodusteadused

Klassikaliste loodusteaduste peaerialal saad Sa õppida korraga kuni kahte erinevat eriala. Erialad on jaotatud põhi- ja lisavalikuteks. Põhivalikud on bioloogia, füüsika, geoökoloogia ja keemia. Lisavalikud on jätkusuutlik areng ja matemaatika. Seda, millises mahus neid erialasid õpid, määrad ennekõike Sina ise.

Spetsialiseerudes bioloogiale saad teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta. Mitmete suviste välipraktikumide ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus.

Spetsialiseerudes füüsikale saad uurida ja analüüsida füüsikanähtusi nii eksperimentaalselt kui ka teoreetiliselt. Õppetöös on oluline osa laboripraktikumidel, kus omandatakse oskused erinevate laboriseadmetega tegutsemiseks, mõõtmiste sooritamiseks ning eksperimendi tulemuste analüüsiks. Katsete ja vaatluste põhjaliku range analüüsi ning uute teadmiste sünteesi oskus on vajalik ka neile, kes edaspidi füüsikaga väga tihedalt kokku ei puutu.

Spetsialiseerudes geoökoloogiale õpid mõistma looduse erinevate elus ja eluta komponentide omavahelisi seoseid, ökosüsteemide toimimist ja maastikke kujundavaid protsesse. Samuti saad teada, kuidas on neid kõiki mõjutanud inimtegevus, nii minevikus kui ka tänapäeval. Õppetöös kombineeruvad erinevad praktilised õppevormid sh õppekäigud ja välipraktikumid teoreetiliste teadmistega.

Spetsialiseerudes keemiale õpid mõistma keskkonnas toimuvaid keemilisi protsesse ning seoseid keemia ja teiste loodusteaduste vahel. Saad tundma ainelise maailma sügavamaid tahke, mis aitab tajuda ja mõista seaduspärasusi looduses. Õpid tundma kaasaegse keemia arengusuundi ning väljundeid, mis annavad võimaluse edasisteks valikuteks.

Jätkusuutlik areng ja loodusteadused

Jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaerialal saad Sa Eestis esmakordselt õppida kombineeritult ökosüsteemide ja ühiskonna toimimispõhimõtteid ning nende vahelisi seoseid globaalsel, kogukondlikul ja isiklikul tasandil. Peaeriala läbides omandad praktilised oskused kõiki osapooli arvestavate lahenduste leidmiseks järjest süvenevale sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkondlikule ebavõrdsusele. Samuti õpid mõistma ja juhtima iseenda arengut jätkusuutlikkuse vaatenurgast.

Antud peaeriala on sertifitseeritud Gaia hariduse sihtasutuse poolt (Gaia Education Foundation), seega saavad kõik jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaeriala lõpetajad Gaia hariduse sertifikaadi. Gaia haridust on tunnustanud UNESCO kui ainsat globaalset säästva arengu hariduse programmi.

Infotehnoloogia loodusteadustes

Infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal saad Sa õppida nii ITd kui ka üht enda valitud loodusteaduslikku eriala (bioloogia, füüsika, geoökoloogia, keemia või jätkusuutlik areng). Peaeriala läbides saad oskused ja teadmised selleks, et rakendada infotehnoloogilisi meetodeid loodusteaduslike probleemide lahendamisel.

Kõigil peaerialadel on õppetöö tihedalt seotud ülikooli teadustegevusega. Õppejõududeks on tegevteadlased või eriala spetsialistid/praktikud, kes kaasavad õppeainetesse reaalseid loodusteaduslikke probleeme ja nende lahendusi; üliõpilastel on võimalik tegutseda kaasaegse sisustusega laborites; osaleda välitöödel ja -praktikumides ning lõputööd on valdavalt seotud käsilolevate uurimissuundadega.

Õppekava ülesehitus

Kõigil vastuvõetutel on ühised kaks blokki ehk moodulit õppeaineid, mis läbitakse õpingute alguses. Kõigi õppeainete täpse sisuga saab tutvuda TLÜ Õppeinfosüsteemis.

1) Üleülikoolilised ained

  • Need õppeained käsitlevad õpingute läbimiseks kõige olulisemaid üldteadmisi ja oskuseid ning võimaldavad omandada laiapõhjalist maailmapilti ja koostöökogemust.
Kohustulikud ained
Kood Nimi Maht
IFI6021 Teaduslik mõtteviis 6 EAP
YID6001 ELU - Erialasid Lõimiv Uuendus 6 EAP
LTI6001 Akadeemilised õpi- ja väljendusoskused 6 EAP

2) Loodusteaduste üldained

  • Need õppeained annavad kompleksse ülevaate loodusteaduste valdkonnast ning viivad erineva ettevalmistusega värsked üliõpilased loodusteaduslikes üldteadmistes ja -oskustest ühtsemale tasemele.
Kohustuslikud ained
Kood Nimi Maht
MLF6001 Füüsikaline maailmapilt 4 EAP
MLK6001 Üldkeemia 4 EAP
MLB6001 Üldbioloogia 4 EAP
MLG6001 Maateaduse alused 4 EAP
MLM6061 Loodusteaduste matemaatika algkursus 4 EAP
MLS6001 Jätkusuutliku maailmavaate alused 4 EAP
MLL6003 Üldmõõtmised loodusteadustes 3 EAP
MLL6004 Eetika alused 3 EAP
IFI7044 Andmeanalüüs: üldistav statistika 4 EAP
LCE6452 Erialane inglise keel 6 EAP

3) Peaeriala ained

  • Esimese semestri lõpus detsembrikuu jooksul, kui pooled loodusteaduslikud üldained on läbitud ning saadud ettekujutus loodusteaduslike erialade sisust ülikooli tasemel, on aeg valida üks kolmest ülalkirjeldatud peaerialast.

4) Vabaained

  • Lisaks peaeriala õpingutele on õppekavas ette nähtud veel Vabaainete moodul (6 EAP), millesse võib vabalt valida aineid kõigist Tallinna Ülikooli ja ka teiste ülikoolide õppekavadest. Sellesse moodulisse arvestatakse ka õppekava lõpetamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme (vähemalt C1) saavutamiseks läbitud kursused üliõpilastel, kes ei ole eelnevalt lõpetanud eesti õppekeelega kooli.

5) Lõputöö

  • Õppekava lõpetamiseks tuleb lisaks õppeainete läbimisele koostada ja kaitsta lõputöö. Lõputöö tegemist hinnatakse sellel õppekaval kolme-etapilisena. Teise õppeaasta ehk neljanda semestri lõpus tuleb esitada kirjalik seminaritöö, milles kajastatakse lõputöö teema teoreetilist tausta; viienda semestri lõpus tuleb bakalaureusetöö seminaris lisada sellele ülevaade lõputöös kasutatavast metoodikast ning kolmanda õppeaasta lõpuks koostada ja kaitsta terviklik bakalaureusetöö. Lõputööde juhendajateks on tegevteadlased ja oma ala spetsialistidest praktikud, kelle abiga on võimalik oma uurimustööd läbi viia väga erinevatel teemadel. Ülevaate seni TLÜs Loodusteaduste valdkonnas kaitstud lõputööde teemadest saab siit andmebaasist.

Tutvu õppekavaga

 

Õppejõud

Kokku on õppekava erinevates moodulites olevate ainetega seotud enam kui 70 õppejõudu ja teadlast. Valik õppejõududest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:

 

Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Toomas Trapido on jätkusuutliku arengu õppejõud. Ta on viimased 25 aastat teadlikult püüdnud aru saada loodusest, inimesest ja evolutsioonist. Sellel teekonnal on ta õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, arendanud Eestimaa Looduse Fondi, vaimustunud Elisabet Sahtourise suurepärasest evolutsiooni loost ehk raamatust “Maailmatants”, mille koos kaaslastega ka eesti keelde tõlkis ja on sel teemal ka hulga loenguid pidanud. Ta on üks ökokogukondade liikumise ja Gaia haridusprogrammi Eestisse toojatest ja siin juurutajatest. On õppinud ja läbi viinud palju grupiprotsesse, eelkõige avatud ruumi meetodil, aga lähtudes ka põlisrahvaste tavadest ja viimase aja loovjuhtimise meetoditest.

Teadustöö põhisuunaks on Gaia haridusprogrammi mõjude uurimine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Tõnu Ploompuu on botaanika ja mükoloogia lektor, Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.

Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud  Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Kalle Truus on anorgaanilise ja üldkeemia dotsent. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja dotsent. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 12 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.

Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide  keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.

Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Katrin Laas on optika ja astronoomia lektor ja annab loenguid ning praktikume nii füüsikas kui ka astronoomias. Astronoomia osas korraldab õppetöö ja huvitegevuse raames päris ehtsaid vaatluspraktikume ka teleskoopidega nii tähtede, planeetide ja süvataeva objektide vaatlemiseks kui ka Päikese uurimiseks. Amatöörastronoom on olnud ta üle 10 aasta. TLÜs kureerib Katrin Laas füüsika bakalaureuseõppekavasid, integreeritud loodusteadustes füüsika suunda ja füüsika kõrvaleriala.

Teadustöös on Katrin Laas kaitsnud oma doktoritöö teoreetilise füüsika stohhastiliste protsesside valdkonnas (stohhastiline ja murrulise tuletisega ostsillaatorid), kuid lisaks stohhastikale tegeleb ta ka kõrgtemperatuurilise plasma- ja materjalide uuringutes pinnadefektide multifraktaalanalüüsiga. Enesetäiendamist välislähetuste raames on toimunud nii Euroopas kui Aasias.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Erkki Soika on stohhastiliste ehk juhuslike protsesside vanemteadur. Kõik kõrghariduse etapid (bakalaureusest kuni doktorikraadini) on Erkki omandanud Tallinna Ülikoolis ning tema doktoritöö käsitles juhuslike mõjude rolli ökoloogilistes süsteemides.

Teaduslik huvi on seotud matemaatika rakendamisega erinevates valdkondades, põhiliselt küll looduses toimuvate protsesside kirjeldamises diferentsiaalvõrrandite abil, ja koolifüüsika didaktikaga seotud problemaatikate lahti mõtestamine ja koostöös füüsika õpetajatega lahenduste leidmine. Erkki kuulub füüsika eksami ja õppematerjalide koostamise komisjoni (SA Innove) ning on mitmete õpilasteadustööde juhendaja ning füüsika olümpiaadide korraldusmeeskonna liige.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Oliver Tomingas on klimatoloogia ja meteoroloogia lektor. Ta on varem töötanud loodusgeograafia teadurina Tartu ülikoolis ja geograafiaõpetajana Kadrina Keskkoolis. Oliveri teadusliku uurimistöö peamisteks suundadeks on olnud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja selle mõju Eesti ilmastikule, atmosfääri tsirkulatsiooni indeksite koostamine Eesti jaoks, Eesti kliima modelleerimine, Tallinna soojasaare uurimine ja mikrokliima. Lisaks lektoritööle on Oliver kirglik kalamees, ta on kirjutanud luuletusi ja juhendanud kooliteatrit.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Jaagup Kippar on Digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika lektor. Põhierialana õppis loodusteadusi, hiljem informaatika didaktikat. Lisaks programmeerimisainetele veab Robootika ning Asjade interneti kursusi, tutvustab andmeanalüüsi võimalusi R-keeles. Üldhariduskoolis aitab õpilasi valmistuda informaatikaolümpiaadiks, samuti nõustab robootikateemade juures. Uurimistööna tegeleb keeletehnoloogiaga ning on ühtlasi õppijakeele korpuse programmeerija.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Romil Rõbtšenkov on tarkvaratehnika õpetaja ja Tallinna Ülikooli vilistlane, kes on lõpetanud nii Informaatika eriala bakalaureuse tasemel kui ka läbinud magistriõppe. Nüüd doktorantuuris võttis ta suunaks andmete agregeerimise ja visualiseerimise, et saaks neile tugineda otsuste tegemisel. Esialgseks sihiks võttis ta kõigi Eestis koolide digiküpsuse hindamise ja planeerimise lihtsustamise.

Õppejõuna üritab ta pidevalt ennast täiendada ning kasutada uusi tehnoloogiaid, rõhudes alati praktilise lõppväljundi saavutamisele. Õppetöös ei puudu kunagi tarkvaraarenduses levinud keskkondade ja heade praktikate kasutamine.

Hobi ja töö kokkulangevuse tõttu kavandab ja arendab ta suurema osa ajast erinevaid lahendusi, lähtudes kasutajakesksetest disainimeetoditest. Ülejäänud ajakasutus jaguneb pere ja erinevate sporditegevuste ning kultuurielamuste vahel.

GitHub jaLinkedIn 

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%
  • Vastuvõtueksam 75%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksami käigus tuleb kandidaadil valida välja pakutud loodusteadusliku probleemipüstitusega avatud küsimuste hulgast kaks. Ühele küsimusele tuleb vastata kirjalikult ning teisele suuliselt, vesteldes vastuvõtukomisjoni liikmetega. Küsimuste lahendamiseks tuleb rakendada loogilist mõtlemist, analüüsioskust ning gümnaasiumis omandatud loodusteaduslike teadmiste sünteesi. Vestluse käigus hinnatakse ka üliõpilaskandidaadi motivatsiooni õpinguteks.

Vabatahtlik töö

Integreeritud loodusteaduste õppekavale on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vastuvõtu ajakava

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Loodusteaduslik kõrgharidus võimaldab töötada spetsialistina nii avalikus kui ka erasektoris, ametnikuna riigi- või kohaliku omavalitsuse struktuurides, õpetajana nii üldhariduskoolides kui ka mitteformaalset haridust pakkuvates asutustes (nt keskkonnahariduskeskustes), teadurina uurimisasutustes või alustada tööd ettevõtjana. Üldjuhul on nendel ametitel töötamiseks vaja läbida ka magistriõpingud ning teaduriks saamiseks ka doktoriõpingud.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõpe on esimene aste loodusteadusliku kõrghariduse omandamiseks ning selle loogiliseks jätkuks on magistriõpingud. Tallinna Ülikoolis ootavad Sind edasiõppimiseks teadusele või õpetajakoolitusele orienteeritud magistrikavad sõltuvalt valitud peaerialast ja valikmoodulitest näiteks Keskkonnakorraldus, Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia või Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja. 

Klassikaliste loodusteaduste peaerialal lõpetajad saavad magistriõppes jätkata üldjuhul nende erialade õppekavadel (nii teaduse- kui õpetajakoolituse suunal), mida nad on bakalaureuseõppes õppinud vähemalt kahe mooduli mahus. Täpsemate vastuvõtutingimustega saab tutvuda konkreetsete õppekavade juures.

Jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaeriala lõpetamise järel on võimalik õpinguid Tallinna Ülikoolis jätkata Keskkonnakorralduse ja Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja õppekava Geograafiaõpetaja peaerialal.

Infotehnoloogia loodusteadustes peariala lõpetamise järel on võimalik jätkata magistriõpinguid läbitud loodusteadusliku erialaga seotud magistriõppekavadel teaduse või õpetajakoolituse suunal. 

Kõigi peaerialade lõpetajatel on lisaks võimalik jätkata õpinguid paljudel avatud või osaliselt avatud magistriõppekavadel erinevates ülikoolides Eestis ja välismaal.

Artiklid ja uuringud

Miks meie valida instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid siin.

Ühe minuti loengud

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Katrin Laas
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410

Sarnased erialad

Bioloogia (kõrvalerialaga)

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus. Sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilistest protsessid, geenide avaldumise seaduspärasused või organismide mitmekesisusest erinevates kooslustes ja ökosüsteemides. Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida, keemia, geograafia, inimeseõpetuse või füüsika kõrvalerialaga.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses. Erialal õpitakse jätkusuutlikku keskkonnaressursside kasutust läbi kaasaegsete õppemetoodikate.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala