Integreeritud loodusteadused

Integreeritud loodusteadused, BSc

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Päevaõpe

Sellel õppekaval ei pea alustav üliõpilane juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on tema unistuste loodusteaduste kitsas eriala. Piisab sellest, kui oma tulevikutegemisi nähakse üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Samas on õppekavale väga oodatud ka juba väga selge plaaniga üliõpilaskandidaadid ning õppekava ülesehitus ei piira nende paika pandud eesmärkide saavutamist mitte kuidagi.

Keda ootame õppima?

  • Sind huvitavad loodusteadused, kuid soovid mitmekülgsemat haridust kui on võimalik saada vaid ühte kitsast eriala õppides.
  • Soovid mõista looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil.
  • Tahad anda oma panuse keskkonnaprobleemide lahendamisse ja jätkusuutlikku arengusse.
  • Sind huvitavad nii infotehnoloogia kui ka selle rakendused loodusteadustes või keskkonnaprobleemide analüüsil ja lahendamisel.

Kui vastasid vähemalt ühele eelnevatest küsimustest jaatavalt, on Integreeritud loodusteaduste õppekava mõeldud just Sinule. Pole oluline, kas Sa juba tead, millistele konkreetsetele loodusteaduslikele erialadele Sa spetsialiseeruda soovid füüsika, keemia, bioloogia, geograafia erialal või alles otsid endale kõige sobivamaid - see õppekava sobib mõlemal juhul.

illustratiivne pilt

Vaata läbi küsimused ja vastused, et teada saada, kas see eriala võiks just Sulle huvi pakkuda.

Miks tulla meile õppima?

  • Uuringud on näidanud, et tulevikus eeldavad töökohad laiapõhjalist haridust, milles on integreeritud mitmed erinevad baasteadused. Täpselt sellist haridust see õppekava Sulle pakubki!
  • Tegemist on Eestis ainulaadse loodusteadusliku õppekavaga, mis pakub Sulle võimaluse komplekteerida valikmoodulitest just selline loodusteaduslik bakalaureuseharidus, mis lähtub Sinu huvidest ja tulevikuplaanidest.
  • Sa ei pea kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist teadma, millist eriala täpselt õppida tahad. Esimesel semestril läbivad kõik õppekavale astunud loodusteaduste üldained ning alles teiseks semestriks tuleb Sul endale valida üks kolmest peaerialast.
  • Õppekavas on interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppetöö toimub valdavalt väikestes gruppides, mis võimaldab läheneda üliõpilaste huvidele ja õpivajadustele personaalselt. Üliõpilastel on ligipääs tänapäevastele e-õpikeskkondadele ning Eesti suurimale teadus- ja õpperaamatukogule.

Õppelaborid on varustatud kaasaegsete IT-põhiste lahendustega ning edasipüüdlikel üliõpilastel on võimalik juba bakalaureuseastmel toimetada ka TLÜ maailma tipptasemel teaduslaborites nii keemia, füüsika, bioloogia kui ka geograafia suunal. Lisaks laboritele tehakse õppetööd ka välitingimustes - praktikumide raames tutvutakse nii soode, järvede ja randade, metsade ja niitude, parkide ja tänavate kui ka taevaste tähtede ja maa-aluste jõgedega. Jätkusuutliku arengu suunal toimub õppetöö koostöös ökokogukondadega.

Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli Astra majas uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond (TLÜ ÜN). Igal instituudil on oma  üliõpilasnõukogu. Tallinna Ülikooli üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest võimalustest ning kasutavad neid aktiivselt. Loodus- ja terviseteaduste instituudi üliõpilasnõukogu (LTI ÜN) eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muud kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritused.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Spetsialiseeruda saab: klassikaliste loodusteaduste peaerialal (spetsialiseeruda füüsika, keemia, bioloogia, geograafia erialal). Kõrvaleriala (48 EAP) saab valida füüsika I ja II, keemia I ja II, bioloogia I ja II, geograafia I ja II ning matemaatika I ja II.  

Klassikalised loodusteadused

Klassikaliste loodusteaduste peaerialal saad Sa õppida korraga kuni kahte erinevat eriala. Erialad on jaotatud põhi- ja lisavalikuteks. Põhivalikud on bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia. Lisavalikud on jätkusuutlik areng ja matemaatika. Seda, millises mahus neid erialasid õpid, määrad ennekõike Sina ise.

Spetsialiseerudes bioloogiale saad teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta. Mitmete suviste välipraktikumide ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus.

Spetsialiseerudes füüsikale saad uurida ja analüüsida füüsikanähtusi nii eksperimentaalselt kui ka teoreetiliselt. Õppetöös on oluline osa laboripraktikumidel, kus omandatakse oskused erinevate laboriseadmetega tegutsemiseks, mõõtmiste sooritamiseks ning eksperimendi tulemuste analüüsiks. Katsete ja vaatluste põhjaliku range analüüsi ning uute teadmiste sünteesi oskus on vajalik ka neile, kes edaspidi füüsikaga väga tihedalt kokku ei puutu.

Spetsialiseerudes geograafias õpid mõistma looduse erinevate elus ja eluta komponentide omavahelisi seoseid, ökosüsteemide toimimist ja maastikke kujundavaid protsesse. Samuti saad teada, kuidas on neid kõiki mõjutanud inimtegevus, nii minevikus kui ka tänapäeval. Õppetöös kombineeruvad erinevad praktilised õppevormid sh õppekäigud ja välipraktikumid teoreetiliste teadmistega.

Spetsialiseerudes keemiale õpid mõistma keskkonnas toimuvaid keemilisi protsesse ning seoseid keemia ja teiste loodusteaduste vahel. Saad tundma ainelise maailma sügavamaid tahke, mis aitab tajuda ja mõista seaduspärasusi looduses. Õpid tundma kaasaegse keemia arengusuundi ning väljundeid, mis annavad võimaluse edasisteks valikuteks.

Tutvu õppekavaga

 

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%.

  • Vastuvõtueksam 75%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksami käigus tuleb kandidaadil valida välja pakutud loodusteadusliku probleemipüstitusega avatud küsimuste hulgast kaks. Ühele küsimusele tuleb vastata kirjalikult ning teisele suuliselt, vesteldes vastuvõtueksamikomisjoni liikmetega. Küsimuste lahendamiseks tuleb rakendada loogilist mõtlemist, analüüsioskust ning gümnaasiumis omandatud loodusteaduslike teadmiste sünteesi. Vestluse käigus hinnatakse ka üliõpilaskandidaadi motivatsiooni õpinguteks.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vabatahtlik töö

Integreeritud loodusteaduste õppekavale on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Eritingimustel vastuvõtt

Tutvu lähemalt eritingimustel vastuvõtuga (kuldmedal, kõrged riigieksamite tulemused, rahvusvahelised olümpiaadid, üleriigilised olümpiaadid, silmapaistvad kultuuri- või spordisaavutused, erivajadusega inimesed, vabatahtlik töö).

Õppejõud

Kokku on õppekava erinevates moodulites olevate ainetega seotud enam kui 70 õppejõudu ja teadlast. Valik õppejõududest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:

Katrin Laas

Optika ja astronoomia lektor ja õppekava kuraator.

Katrin Laas annab loenguid ning praktikume nii füüsikas kui ka astronoomias. Astronoomia osas korraldab õppetöö ja huvitegevuse raames päris ehtsaid vaatluspraktikume ka teleskoopidega nii tähtede, planeetide ja süvataeva objektide vaatlemiseks kui ka Päikese uurimiseks. Amatöörastronoom on olnud ta üle 10 aasta. TLÜs kureerib Katrin Laas füüsika bakalaureuseõppekavasid, integreeritud loodusteadustes füüsika suunda ja füüsika kõrvaleriala.

Teadustöös on Katrin Laas kaitsnud oma doktoritöö teoreetilise füüsika stohhastiliste protsesside valdkonnas (stohhastiline ja murrulise tuletisega ostsillaatorid), kuid lisaks stohhastikale tegeleb ta ka kõrgtemperatuurilise plasma- ja materjalide uuringutes pinnadefektide multifraktaalanalüüsiga. Enesetäiendamist välislähetuste raames on toimunud nii Euroopas kui Aasias.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Kalle Truus

Anorgaanilise ja üldkeemia dotsent.

Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Erkki Soika

Stohhastiliste ehk juhuslike protsesside vanemteadur.

Kõik kõrghariduse etapid (bakalaureusest kuni doktorikraadini) on Erkki omandanud Tallinna Ülikoolis ning tema doktoritöö käsitles juhuslike mõjude rolli ökoloogilistes süsteemides.

Teaduslik huvi on seotud matemaatika rakendamisega erinevates valdkondades, põhiliselt küll looduses toimuvate protsesside kirjeldamises diferentsiaalvõrrandite abil, ja koolifüüsika didaktikaga seotud problemaatikate lahti mõtestamine ja koostöös füüsika õpetajatega lahenduste leidmine. Erkki kuulub füüsika eksami ja õppematerjalide koostamise komisjoni (SA Innove) ning on mitmete õpilasteadustööde juhendaja ning füüsika olümpiaadide korraldusmeeskonna liige.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Mihkel Kangur

Jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur.

Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Reimo Rivis

Loodusgeograafia dotsent.

Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Tõnu Ploompuu

Botaanika ja mükoloogia lektor.

Tõnu Ploompuu on botaanika ja mükoloogia lektor, Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.

Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Kairi Koort

Süsteemibioloogia lektor.

Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud  Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Oliver Tomingas

Klimatoloogia ja meteoroloogia lektor

Oliver Tomingas on klimatoloogia ja meteoroloogia lektor. Ta on varem töötanud loodusgeograafia teadurina Tartu ülikoolis ja geograafiaõpetajana Kadrina Keskkoolis. Oliveri teadusliku uurimistöö peamisteks suundadeks on olnud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja selle mõju Eesti ilmastikule, atmosfääri tsirkulatsiooni indeksite koostamine Eesti jaoks, Eesti kliima modelleerimine, Tallinna soojasaare uurimine ja mikrokliima. Lisaks lektoritööle on Oliver kirglik kalamees, ta on kirjutanud luuletusi ja juhendanud kooliteatrit.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Loodusteaduslik kõrgharidus võimaldab töötada spetsialistina nii avalikus kui ka erasektoris, ametnikuna riigi- või kohaliku omavalitsuse struktuurides, õpetajana nii üldhariduskoolides kui ka mitteformaalset haridust pakkuvates asutustes (nt keskkonnahariduskeskustes), teadurina uurimisasutustes või alustada tööd ettevõtjana. Üldjuhul on nendel ametitel töötamiseks vaja läbida ka magistriõpingud ning teaduriks saamiseks ka doktoriõpingud.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõpe on esimene aste loodusteadusliku kõrghariduse omandamiseks ning selle loogiliseks jätkuks on magistriõpingud. Tallinna Ülikoolis ootavad Sind edasiõppimiseks teadusele või õpetajakoolitusele orienteeritud magistrikavad sõltuvalt valitud peaerialast ja valikmoodulitest näiteks Keskkonnakorraldus, Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia või Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja. 

Klassikaliste loodusteaduste peaerialal lõpetajad saavad magistriõppes jätkata üldjuhul nende erialade õppekavadel (nii teaduse- kui õpetajakoolituse suunal), mida nad on bakalaureuseõppes õppinud vähemalt kahe mooduli mahus. Täpsemate vastuvõtutingimustega saab tutvuda konkreetsete õppekavade juures.

Kõigi peaerialade lõpetajatel on lisaks võimalik jätkata õpinguid paljudel avatud või osaliselt avatud magistriõppekavadel erinevates ülikoolides Eestis ja välismaal.

Artiklid ja uuringud

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid SIIN.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Ühe minuti loengud

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Katrin Laas
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410

Sarnased erialad

Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Sessioonõpe
Vaata eriala

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, MSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnateadlike ja keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamine erinevates tegevusvaldkondades.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Bioloogia (kõrvalerialaga), BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida keemia, geograafia, inimeseõpetuse või füüsika kõrvalerialaga. Meil õppides saad süvendatud teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala