Küsi endalt: „Aga mis sind tegelikult huvitab?“
Tallinna Ülikooli vilistlane Karoliina Roots, kes valis oma erialaks informaatika ja kõrvalerialaks bioloogia, on pärast õpinguid veetnud viimased kolm aastat firmas Starship Technologies pakirobotite seltsis, pakkudes neile tehnilist tuge.
Kuidas tekkis Sul huvi loodusteaduste vastu?
Teadsin juba noorest peast, et minust peab saama bioloog, täpsemalt merebioloog. Kasvasin üles nii Elva kui ka Tabasalu metsade vahel ja tiigiäärsed konnade vaatlused olid mulle sama loomulikud kui hingamine.
Kuidas leidsid tee Tallinna Ülikooli integreeritud loodusteaduste õppekava juurde?
Enne gümnaasiumi lõpetamist vaatasin sügavamalt enda perekonna jalajälgi. Minu ema töötas HITSA-s (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus), minu suurem vend ja ka suureks eeskujuks olev tädipoeg õppisid ülikoolides IT-d ja nii liikusid ka minu mõtted kiiresti areneva infotehnoloogia poole.
Kuna minu jaoks huvitavad erialad jooksid merebioloogiast informaatikani, olin otsustusvõimetu kuni päris lõpuni välja. Integreeritud loodusteaduste reklaamid hakkasid ilmuma minu ette aina tihedamini ja nii leidsingi end emaga otsustamast, et kui ma mõlemat õppida tahan, on see õppekava mulle suurepärane väljund.
Minu peaerialaks sai informaatika ja kõrvalerialaks bioloogia. Sellisel osakaalul sai erialad valitud, sest sellist õppekava kool pakkus. Meenutades õppetunde ja pühendumist, ei ütleks, et peaerialaks olev IT oleks bioloogiast rohkem tähelepanu saanud.
Spetsialiseerumise kohta märge uutele tudengitele: esimesed semestrid koolides on enamasti üldharivad, seega võtke seda aega avatud peaga. Ka minul olid kõrvaleriala kaaludes mõtted vahepeal hoopis füüsika juures ja nii mõnigi kursakaaslane leidis sellel ajal endale sobivama väljundi. Olge julged avastama!
Foto: Karoliina Roots TLÜ robotiklubis
Kui paindlik on sinu arvates Tallinna Ülikoolis õppimine?
Mäletan seika enda bakalaureuse aastatest, kui oma sõbraga uue semestri algul vabaainete valikuid arutasime. Mainisin, et võtan enda erialaga seotud meediatehnoloogia ja bioinfomaatika kõrvalt ka isiksusepsühholoogiat ning õppekavasid läbi lapates sattusin peale ka ainetele nagu näiteks ballett ja massaaž, mille peale tolleaegne TTÜ tudeng muserduse ja üllatusega ainult ahhetama jäi.
Milliseid lisaväärtusi andis sulle Tallinna Ülikoolis õppimine?
„Otsige välja initsiatiiv, aktiivsus ja julgus. Kui on soov teha, annab ülikool võimalused. Unistage suurelt ja ärge kartke küsida ka kõige rumalamaid küsimusi. "
Olen alati olnud enda asjaajamistes väga isepäine, seega üliõpilasesindusse mu rada mind kunagi ei viinud. Küll aga tõmbasid aktiivsed õpilasesinduse tudengid mind endaga Negavati konkursile, kus panime pead kokku ning lõime projekti „Lõputöö paberivabaks“.
Informaatika eriala kohustuslikuks aineks oli tarkvaraarenduse praktika, mis minu jaoks koosnes suvepraktikast kaasõpilastega. Valida tuli äge projekt ja koos tudengitele kohaste hiliste õhtutundidega projekt teoks teha. Lisaks vägevatele sõpradele sain praktika käigus võimaluse töötada reaalse ettevõtte jaoks ja hea tulemuse korral ka tasu teenida.
Kas õpingud on inspireerinud sind ka edasisteks projektideks ja tegemisteks?
Minu üks suurimaid hobisid (mis nüüdseks on ka minu töövaldkond) sai alguse viimase bakalaureuseaasta robootikakursusest. Olin vaevu mõnele juhtmele ja mikrokontrollerile käed külge saanud, kui mind kutsuti juba Robotexile vabatahtlikuks. Pärast kolmepäevast külma novembrikuus toimunud robootikavõistlust oli minu süda nende metallist elukate poolt sulatatud ja sealt mu teekond alguse saigi.
Foto: Karoliina Roots enda Starship Technologies kontoris
Palun kirjelda üht eredat seika ülikoolis.
Eredaid seiku oli kindlasti palju. Kõige emotsioonirohkem oli ilmselt bioloogia eriala floristika ja faunistika välipraktikum, mille ees istus mul kaks aastat kuklas hirm. Teadsin, et kolme ülikooli aasta jooksul on see nädal minu jaoks kõige väljakutsuvam. Praktikum koosnes metsas käikudest ja õhtuti putukaid ja taimi määrates. Ühel hommikul sammusime armastatud õppejõu Tõnu Ploompuu kannul pilliroos, kui avastasime, et vesi on juba pooles sääres. Otsustasin lõpuks GPSi avada, mis näitas, et me ei olegi enam omadega täiesti rabas, vaid poolel teel järve keskele. Ploompuu juhatusel kaarte ja GPSe meie seiklustes ei kasutatud ja nii sammusimegi teadmatuses mööda järve edasi mõnda erilist taime otsima.
See füüsiliselt kõige raskem ja pikem nädal minu ülikooliaastatel on siiani ainuke, millele tagasi mõtlen selle täies hiilguses. Sügavates soomülgastes leidsin endale südamesooju sõpru ja ja hulganisti teadmisi, millega siiani metsas käies kaaslasi raban.
Mida soovitad tulevastele tudengitele?
Otsige välja initsiatiiv, aktiivsus ja julgus. Kui on soov teha, annab ülikool võimalused. Unistage suurelt ja ärge kartke küsida ka kõige rumalamaid küsimusi.
Teadsin, et tahan enda lõputööks teha midagi, mis paneb mul silmad särama. Kui teise aasta lõppedes mul endiselt ühtegi briljantset ideed pähe tulnud ei olnud, kõndisin meie bioloogia õppekuraatori Kairi Koorti kabinetti ja esitasin jabura idee, et soovin lõputööd teha tuulegeneraatoritest ja nende mõjust elukooslustele. Selle peale küsis üks õppejõud Koorti kabinetis istuv härra mult väga sügavamõtteliselt: „Aga mis sind tegelikult huvitab?“. Nii lõpetasingi enda bakalaureuse kaitsmise rääkides ikkagi endale südamelähedasest rakendusest, mis suutis mõõta laboris analüüsitud Läänemere pinnakihi mitmekesisust.
