Mullu oktoobris asus neli Tallinna ülikooli tudengit kolmelt eri õppekavalt läbi viima projekti ELU ehk „Erialasid lõimiv uuendus”. Lähtekohaks oli küsimus „Kas nuhvel õpetab?”, abivahendiks Tallinna ülikoolis loodud veebirakendus Avastusrada, mis algselt loodi keskkonnahariduse edendamiseks.
Küsimusele vastust otsides uurisime Avastusraja kasutusvõimalusi ning testisime seda õppevahendina üldhariduskoolide kuuendates klassides, täiskasvanute keeleõppes ning seiklusturismi gruppides.
Projekti käik koolis
Õpetajate valimi moodustasid viis õpetajat kahest koolist, millest üks oli looduskaunis piirkonnas asuv Neeme kool ja teine Tallinna ühisgümnaasium.
Projekti alustades seadsime eesmärgi tutvustada õpetajatele, kuidas nad ise saavad Avastusraja keskkonnas interaktiivseid radu luua ja niiviisi õppetööd mitmekesistada. Et õpetajatel oleks lihtsam, lõi TLÜ arendusmeeskond eraldi Avastusraja keskkonna koolidele
kool.avastusrada.ee.
Avastusraja tutvustamiseks koostasime õpetajatele näidisrajad, koolitasime neid radasid kasutama ja ise looma. Näidisrajad koostasime 6. klassi õppekavast lähtudes, sest just selles vanusegrupis testisid õpetajad enda loodud radu. Küsimused koostasime nii ühest õppeainest lähtudes kui ka mitut ainet lõimides. Eesmärk oli tutvustada õpetajatele Avastusraja võimalikult laia kasutusulatust. Seejärel koostasid õpetajad ise küsimused, märkisid raja maha ning läbisid selle õpilastega.
Õpetajate hinnang Avastusrajale
Intervjueerisime õpetajaid, et saada teada nende hinnangut Avastusrajale kui õppevahendile ja selle kasutusvõimalustele õppetöös. Selgus, et õpetajad olid eelnevalt kasutanud küll mitmeid õuesõppe viise, kuid digivahendite kogemused olid tagasihoidlikumad.
Õpetajad leidsid, et Avastusrada sobib uuele teemale häälestumiseks, õpitud teema kinnistamiseks, kordamiseks või kokkuvõtmiseks. Avastusraja abil saab lõimida eri õppeaineid ja viia läbi nii individuaal-, rühma- kui ka paaristöid. Lisaväärtusena tõid õpetajad välja vahelduse ja liikumise värskes õhus.
Avastusrada arendab ka igapäevaelus olulisi oskusi: orienteerumine, kaardilugemine, probleemide lahendamine, kaaslaste ja ümbrusega arvestamine. Kehalise kasvatuse õpetaja väärtustas asjaolu, et lisaks liikumisele saab anda teoreetilisi teadmisi, millest tunnis rääkida ei jõua. Oluliseks peeti, et õpetaja saab kiire ülevaate õpilaste tulemustest.
Avastusraja kasutamise võimalust nägid õpetajad kõikides kooliastmetes, kuid eelistatumad olid põhikool ja gümnaasium, sest neis on nutiseade koos andmesidega enamasti olemas ja õpilased digipädevamad.
Viiest õpetajast kaks arvas, et Avastusrada aitab paremaid õpitulemusi saavutada, sest liikudes ja värskes õhus õppides teeb aju teisiti tööd ja õpitu jääb paremini meelde. Ülejäänud kolm õpitulemuste paranemisse väga ei uskunud, kuid leidsid, et Avastusrada muudab õppimise huvitavamaks, arendab sotsiaalseid oskusi ja avardab silmaringi.
Takistustena toodi välja sõltuvus ilmast, õpetaja ajapuudus, nutiseadme puudumine ja tehnilised tõrked, mida seadmetega ette tuli. Õpetajad kasutaksid Avastusrada üks kord veerandis või trimestris, et uudsus ja põnevus ei kaoks.
Kuigi keskendusime õpetajatele, küsisime pärast raja läbimist ka õpilaste arvamust. Nemad märkisid, et Avastusrada on tore vaheldus, mis võimaldab õues liikuda, klassikaaslastega koostööd teha, üheskoos arutleda.
Projekti käik täiskasvanute sihtgrupis
Lisaks koolidele testisime Avastusrada täiskasvanute sihtgrupis, kuhu kuulusid seikluskasvatusliku lähenemisega kasutajad ning eesti keelt võõrkeelena õppijaid. Täiskasvanud läbisid raja konkreetset ümbruskonda tutvustavas kontekstis, koostatud punktides tuli lahendada nii individuaal-, paaris- kui ka grupiülesandeid. Eesmärk oli koguda tagasisidet raja koostaja ja läbija vaatenurgast ning leida mõni täiendav kasutusvaldkond.
Rakenduse kasutusmugavust kiideti ja soovitati hoida minimalistlikku joont. Tähelepanu pöörati ka sisuloomele. Toodi välja, et soovitakse kasutada valmis radu või valmis küsimuste panka. See lihtsustaks lahenduse kasutuselevõtmist ja tagaks suurema kasutajate hulga.
Leiti, et Avastusrada loob hea võimaluse grupiga ühiselt väljas liikuda ja koostöiseid ülesandeid lahendades üksteist tundma õppida. Küsimuste juures toodi positiivsena välja, et vastata sai vabatekstina, valikvastustega ja pildiga.
Loomulikult tuleb täiskasvanutegi puhul pöörata tähelepanu sellele, et raja läbimine oleks huvitav ja ülesannete lahendamine pakuks väljakutset.
Nuhvel õpetab, kui kombineerida
Õppevahend meeldis nii õpetajatele, õpilastele kui ka täiskasvanutele. Avastusrada annab võimaluse viia õppimine klassiruumist välja, muuta see mitmekesisemaks ja arendada üldpädevusi. Vahend võimaldab aineid omavahel lõimida ja õppida koostöös teistega. Avastusrada nähakse hea näitena, kuidas nutiseadmeid, ümbritsevat keskkonda ja põnevalt koostatud radu omavahel põimida.
Valim oli üldistuste tegemiseks küll liiga väike, kuid siiski võib väita, et nuhvlist on õpetamisel abi, kui seda targalt kasutada. Kindlasti ei asenda Avastusrada traditsioonilisi õppeviise, aga see on uudne ja huvitav, loob nii lastele kui ka täiskasvanutele võimaluse õppida ja arendada end värskes õhus.
Mis on Avastusrada?
- ELU („Erialasid lõimiv uuendus”) on Tallinna ülikooli õppeaine, mis saab alguse üliõpilase, õppejõu või ettevõtja algatatud ideest. Õppeaine käigus tehakse erialade koostööd ning valitakse sobilikud viisid ja meetodid oma ideede teostamiseks. tlu.ee/elu
- Avastusrada.ee on nutiseadme veebilehitsejas töötav rakendus, mille abil saab luua õues läbitavaid interaktiivseid õppe-, matka- ja seiklusradu, mida saab läbida igaüks, vaja on ainult nutiseadet, andmesidet ja pealehakkamist. Avastusrada toob õppe keskmesse läbivad teemad ja õppeainete lõimimise. Ta sobib kokku ka uurimisõppega. Uute radade loomisel tuleb alati lähtuda põhimõttest, et oluline ei ole mitte nende läbimise kiirus, vaid üksteise aitamine ning õpitavast tervikpildi saamine.
- Kool.avastusrada.ee on Avastusraja koolidele suunatud rakendus. Küsimuste korral pöörduda aadressil Jaanus.Terasmaa@tlu.ee.
Autor:
Pille Vestung - ELU projekti „Kas nuhvel õpetab” liige, TLÜ magistrant
Artikkel ilmus 2. juuni 2017
Õpetajate Lehes.
