Mis on ülikoolis õpetamise tuum?
20. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli eestvedamisel traditsiooniline õpetamisalane konverents „Õppejõult õppejõule 2022“, kus osalesid ja esitasid uurimistulemusi TLÜ õppejõu teadusELU töörühma õppejõud. Selle aasta suur küsimus oli „Mis on ülikoolis õpetamise tuum?“.
Peaettekandes "Innovatsioonivõimalused Eesti ülikoolides kahaneva vastuvõtu, finantsstressi ja võimaliku liitmise kontekstis" rõhutas Kadri Ukrainski, kui oluline on näha tudengit kui innovatsiooni vedurit. Nimelt teab tudeng kõige paremini, kuidas tahab olla õpetatud. Samuti tunnetab tudeng kõige selgemalt, kuidas reageerida kiiretele muutustele ühiskonnas. Seega muutub senisest veelgi olulisemaks tudengi usaldamine ja kaasamine. Ettekandja rõhutas, et edu tagab, kui väljakutsetega toimetulekuks käsitleda ülikooli keeruka ökosüsteemina, mis on mõjutatud pika ajaloo, väljakujunenud tavade, seadusandluse, poliitiliste mõjutajate, sidusrühmade ootuste, globaalse konkurentsi, füüsilise infrastruktuuri ja muude mõjutajate poolt. Ökosüsteemis sõltub üksiktegutseja võimekus teiste tegutsejate, gruppide, süsteemide, struktuuride keskkonna koostoimest. Ettekandja soovitas toetada ja usaldada kaootilist innovatsiooniprotsessi 5-liikmelises, mitte suuremates gruppides.
Teises peaettekandes püstitas klassikalise filoloogia professor Janika Päll küsimusi antiikkeele õpetamise kohta kestva õppekavareformi tingimustes. Analüüsides õppekava muutusi ajajoonel selgus, et erialaainete osakaal õppekavades on vähenenud üldoskuste õppeainete arvelt, mis võib seada küsimuse lõpetaja kvalifikatsiooni kohta töötada ametis, kus erialased teadmised ja oskused on väga olulised. Lahendusena pakkus ettekandja välja, et õppeainete ja õppekava arendajate vahel oleks enam koostööd, et erialaainete õppejõududel on võimalik teha nähtavaks üldoskuste õpetamine.
Konverentsil oli võimalus osaleda praktilistes töötubades, kus õppejõud jagavad enda õpetamiskogemusi kolleegidega. Oma õpetamist uurinud õppejõud ja organisatsiooni arendajad esitasid konverentsile e-vaatmikke ja arutasid töögruppides nende üle. Otsiti vastust küsimustele, kuidas luua ülikoolis tähenduslikke õpikogemusi. Uurides tudengite tagasisidet, mõistavad õppejõud suhete olulisust õppimisprotsessis, nimelt on tudengitel ülioluline arutleda kaastudengitega õpitu üle. Tudengite õpingute katkestamist käsitlevate uuringut põhjal on määrav, kas tudeng kogeb piisavalt palju toetavaid suhteid. Kuna e-õpe on kontakte vähendanud, otsivad õppejõud lahendusi, kuidas õpetamisel suhteid senisest enam toetada ja suurendada usaldust õpigrupi liikmete vahel. Ka lahendasid õppejõud uuringutes olulisi väljakutseid: nt kuidas suurendada tudengite rolli ja vähendada enda esinemisaega. Tudengid esitasid omakorda küsimuse: kuidas anda enda ainet esitavale õppejõule teada, kui ta räägib liiga pikalt.
Seega otsitakse tasakaalu, kuidas luua iga osaleja arengut toetavat õpiruumi. Nii otsivad õppejõud võimalusi, kuidas slaididest vabaneda. Olulise tähelepanu all on nii emotsionaalse kui ka füüsilise heaolu suurendamine õppimisprotsessis, üheks fookusteemaks on liikumine ja kehalise aktiivsuse suurendamine. TÜ tudengid koosloomes õppejõududega valmistasid videomaterjali, kus õpetatakse tegema õppimist toetavaid erinevaid füüsilisi harjutusi. Ka otsivad õppejõud vastuseid, kuidas teha ausat rühmatööd hindelises aines, õpetada praktilisi suhtlemisoskusi arstitudengitele, lõimida loovaineid, juhendada edukamalt uurimistööd ja ka seda, kuidas arendada veebiõpet jm. Nii levitatavad õppejõud häid õpetamiskogemusi ja võimestavad üksteist häid algatusi ka ellu viima.
Järgmine konverents toimub 19. jaanuaril 2023.
